Selleks kasutatakse väikest käeshoitavat instrumenti, oftalmoskoopi, läbi mille arst silma vaatab. Tonomeetria - meetod, mille abil mõõdetakse silmasisest rõhku. Diabeedi tüsistusena võib tekkida glaukoom ehk silma suurenenud siserõhk. Kui seda õigeaegselt ei diagnoosita, võib tekkida pöördumatu nägemiskahjustus. (Jugaste 1994) Ravi Kui diabeetiline retinopaatia avastatakse õigeaegselt, saab haiguse arengut peatada laserraviga. Laserkiir fokusseeritakse kahjustatud reetinale, et vähendada veresoonte lekkimist ja hävitada uued, ebatäiuslikud veresooned. Ravi toimub tavaliselt polikliinikus ja on sageli korduv. Kuidas laserravi protseduur toimub? Silma pannakse pupilli laiendavaid ja valuvaigistavaid tilku. Silma peale asetatakse spetsiaalne suurendav kontaktlääts, mis hoiab laud avatuna ja aitab laserkiirt reetinale fokusseerida. Laserkiir suunatakse reetina ravi vajavatesse kohtadesse.
kuuks 12. Mida nimetatakase nägemise kriitiliseks perioodiks? Aeg, mil nägemise kogemus omab suurt efekti nägemissüsteemi struktuuride ja funktsiooni arengus. Oluline nägemise arengus on nn " nägemise kogemuse" omandamine ja selle pidev kinnistamise. Selle tulemusena paranevad närviühendused ajukoore nägemisekeskustes. 13. Kui kaua kestab nägemise kriitiline periood? - Algab umbes 4- 6 kuu vanuselt ning kestab u 7. a. 14. Mis juhtub, kui normaalse kujutise teke on reetinale on kriitilisel perioodil häiritud? - Nõrgemast silmast tulevad närviühendused nõrgenevad ja ajukoores ei arene närviühendused korralikult välja, ei arene kahesilmaga koos nägemine. Võib tekkida nn laisk silm e amblüoopia või/ja kõõritus. Ebanormaalse nägemise kogemuse ajal nõrgeneb nägemiseteravus ja stereopsis. 15. Mida tead amblüoopiast? - Nõrgema silma kujutis kustutatakse, närvi ühendused ei arene piisavalt, lõpuks hääbuvad sootuks. Esineb
meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub. Näiteks tomati sattumine vaatevälja. Esimene info on muidugi visuaalselt kättesaadav info, kui ei ole tegemist pimetestiga. Kuna tomat on tavaliselt toonilt punane ja proportsioonidelt ümmargune, siis selline info jõudis ajus tajutavaks tänu aistingu protsessile. St. seesamune jõudis silma reetinale kindlates värvides kujundina, kus vastavad retseptorid hakkasid stiimuli töötlusega pihta. Retseptorid tuvastasid, et tegemist on punast värvi ja ümmarguse asjaga. Sellega asi selge, retseptorid saadavad sellelaadse info edasi närviimpulsina ajju. Ajus võetakse vastu otsus, et tegemist on tomatiga, kui varasemalt on see ajus teadvustatud juba korra. Tomati parim äratundmine on võimalik muidugi, kui seda maitsta kah. Protsess sama, kuid teiste
silmade õige kooskõlastatud töö. Silmade koostöö on muutuv esimeste elunädalate jooksul. Binokulaarne nägemine ja fusiooni võime areneb 1,5. kuni 2. elukuuks. Binokulaarne nägemine. Kõige algsemal tasemel näitab mõiste binokulaarne nägemine seda, et mõlemad silmad näevad. Normaalne binokulaarne fusioon on üks meie kõige kõrgemini arenenud tajuvõimetest. Binokulaarse nägemise korral mõlema silma reetinale tekkivad kujutised sulanduvad aju nägemiskeskuses üheks kujutiseks e. toimub fusioon. Kujutiste ühtesulamiseks peavad mõlema silma kujutised paiknema teatud reetina piirkonnas. Seda piirkonda nimetatakse Panumi füsioloogilisek alaks. Oluline on, et korrespondeeruvatest reetina punktidest jõuaks samasse ajurakku võrdne signaal. Binokulaarse nägemise korral kontrollivad silmade asendit sensoorsed ja motoorsed fusioonimehhanismid. Kui
nägemine) ja kolvikesed (värvitaju); nende all 2 kihti närvirakke, millede aksonitest tekib nägemisnärv. Silmamuna (järg): Silmamuna sisekeskkond: 1. Vesivedelik – värvitu vedelik, seda produtseerib ja imendab soonkest; täidab ruumi sarvkesta ja läätse vahel; vesivedeliku rõhk on “silma siserõhk” (selle tõusul tekib glaukoom). 2. Lääts (lens) – kaksikkumera kujuga läbipaistvatest kiududest elastne moodustis; murrab läbivaid valguskiiri, fokuseerides neid reetinale – selleks vajalik kuju muutmine e. akommodatsioon (kuju reguleerivad ripskeha lihased). 3. Klaaskeha (corpus vitreum) – sültjas, täidab läätsest tahapoole jääva osa silmamunast; hästi läbipaistev. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased: a) ülalau tõsturlihas; b) silmamuna pööravad lihased – kokku 6 (4 sirglihast ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees
Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid + dexter = parem + sinister = vasak Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Biopolaarrakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel Pigmentepiteel: neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab (!) valguse mõjul * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge
Konvergents - silmad pöörduvad sissepoole fokuseerimaks lähemal olevat objekti. Akommodatsioon - silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Lähemal asuvate esemete vaatlemisel on lääts suurema kumerusega kui kaugemal asuvate esemete vaatlemisel. Stereopsia - sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused annavad informatisooni, mida aju saab kasutada sügavuse arvutamiseks. (https://quizlet.com/250491575/taju-flash-cards/) Kiiruse tajumist aitavad läbi viia neuronid, mida nimetatakse liikumisdetektoristeks ajus. Nad reageerivad reetinal kujutise kiiretele asukoha muutustele. Näiv liikumine 30 200 ms vahemikega esitatud "staatilised pildid" Indutseeritud liikumine objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt
Kui ka implantaati ei kasutata, siis tekkinud nägemishäiret võib korrigeerida kontaktläätsedega või ,,paksude" prillidega. On äärmiselt oluline olla kindel selles, et nägemishäire oleks põhjustatud kataraktist, mitte aga näiteks glaukoomist, maakuli degeneratsioonist või diabeetilisest retinopaatiast. Kuid katarakt võib ka eelpool nimetatud haigustega koos esineda, nii et käsitlus võib olla siiski keerulisem. Lääts Lääts fokusseerib selge kujutise reetinale. Lääts asetseb iirisest posterioorselt ja klaaskehast anterioorselt. Tsiliaarlihast kontraktsioon lubab läätsel fokusseerida. Lääts asub kapslis, mis koosneb transparentsest elastsest basaalmembraanist. Kapslis on läätse korteks ja tuum, ja ka üks kiht kuupepiteeli. Läätsel pole ei innervatsiooni ega verevarustust. Toitaineid saab lääts vesivedelikust ja klaaskehast. Normaalselt jätkab lääts kasvamist kogu elu. Epiteelirakud jätkavad uute kortikaalsete
Geštalprintsiipideks on näiteks ühendatus, sarnasus, lähedus, ühine (taust) ala, suletus, hea jätkuvus 25. Kuidas toimub Kaugusetajumiseks on mitmeid viise nt. kauguste ja kiiruse ülekattumine, kui üks asi on teise peal, siis see on tajumine? meile lähemal. Samuti ka silmalihaste abil (objektid tekivad erineval kaugusel silmade erineval kohal reetinale), valguse ja varju abil, lineaarperspektiiv e kui jooned kauguses sügavusse kooonduvad, joonte tiheduste muutusest. Kiiruse tajumine on hoopis staatiliste piltidena, mille vahel on pausid. Kiiruse tajumine käib väliskeskkonna muutuse võrdlemisel. Kiirust tajutatakse ka võrdlusega eelmise mineviku pildist. 26
lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinakujutis on ümberpööratud!) · Kui valgus on jõudnud võrkkestale e. reetinale, siis transformeeritakse ta vastavate retseptorrrakkude kepprakkude (rods), umb. 120 milj., ja koonusrakkude (cones),umb. 6 milj.vahendusel närviimpulssideks. Retseptorid annavad erutuse bipolaarsetele rakkudele,ja need omakorda ganglionrakkudele _ Nägemisnärv (n. opticus) ühendab umb 1 miljon ganglionrakkude aksonit,algab võrkkesta piirkonnast, mida nimetatakse pimetähniks. Fotoretseptorite paiknemine reetinal:kepprakud perifeerses osas,koonusrakud tsentris
rohkem uuringuid. (Narayan 2018). 8 2.4 D vitamiin Üha rohkem otsitakse seost D vitamiini ja AMD arengu peatamise vahel. Uuringud näitavad, et kõrgem D vitamiini tarbimine aitab ennetada AMD edasiarengut kaugelearenenud AMD'ks. D vitamiini toodetakse naha poolt peale kokkupuudet päikesevalgusega ning samuti saab seda toidust. D vitamiinil on erinevaid funktsioone, mis on reetinale kasulikud. See alandab oksüdatiivset stressi, kroonilisi põletikulisi teid ja vähendab angiogeneesi tekke ohtu. D vitamiini võimalikku kasu uuritakse enamasti vaatluslikes uuringutes. Need uuringud näitavad seost D vitamiini puuduse ja kõrgenenud riski vahel haigestuda AMD'sse. Tänase päevani ei ole uuringutes antud kindlaid päevaseid D vitamiini koguseid, mis aitaks leevendada riski haigestuda AMD'sse või seda ennetada. (Narayan 2018).
vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid neuronijätked. Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus)
o Silmalihaste abil – akommodatsioon o Tekstuurigradient o Lineaarperspektiiv (kaugustunnus) o Valgus ja vari o Liikumisparallaks (s[gavustunnus) Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents. Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”. Nägemisinfo töötlusega tegelevad mitmed alad – väga spetsiifilised. Mis-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse; see on eriti oluline objektide tuvastamisel.
kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Sissejuhatus psühholoogiasse 7 Silma ehitus Olulised silma anatoomia mõisted: Iiris värviline kude sarvkesta taga, mis reguleerib silma sattuva valguse hulka kohandades pupilli suurust. Pupill Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma. Lääts Läbipaistev struktuur iirise taga, mis koondab valguse reetinale. Reetina valgustundlik kude silma põhjas (~0.2 mm paks). Nägemisnärv närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse. Sissejuhatus psühholoogiasse 8 Reetina ehitus ja töö põhimõtted Valgus Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Bipolaarsed rakud
Inimene näeb hämaras ja pimedas äärmiselt halvasti. Värvuste nägemine on ohutuse tagamiseks väga oluline lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel. · Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke · Kui valgus on jõudnud võrkkestale e. reetinale, siis transformeeritakse ta vastavate retseptorrrakkude kepprakkude (rods) umb. 120 milj., ja koonusrakkude (cones), umb. 6 milj. vahendusel närviimpulssidek. Retseptorid annavad erutuse edasi bipolaarsetele rakkudele ja need omakorda ganglionrakkudele 13. Kirjeldage teooriaid millega on värvinägemist seletatud. Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan ja
kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Kraniaalnärvid-sisenevad javäljuvad peaajust. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid Silma ehitus: • iiris-pupilli suurust kohandav kudesarvkesta taga • pupill-ava iirise keskel, mille kaudu valgus ssiseneb silma • lääts-läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale • reetina-valgustundlik kudesilma põhjas(kuni 0.22 mm) • nägemisnärv-närvikiududekimp, mis kannab visuaalse signaali reetinast ajusse Pigmenteel- neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid – valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab valguse mõjul Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit
reguleerib silma pääseva valguse hulka ja fokuseerib selle võrkkestale. · retseptoorne aparaat (võrkkest ehk reetina), milles paiknevad nägemisretseptorid muudavad valguskvantide energia nägemisimpulssideks Mida tugevam on lääts (mida kumeram ehk väiksema raadiusega), seda lühem on fookuskaugus. Silmaläätsel on muudetav kumerusraadius- akommodatsioon, mis tagab erineval kaugusel olevate objektide fokuseerimise reetinale. Tsiliaarlihase lõõgastudes venitatakse lääts ripsvöötmekese kiudude abil laiaks ja lamedaks ja tema fookustugevus väheneb, kontroll parasümp III kr.närv. Pupillaarrefleks- Pupilliahendajat innerveerivad parasümp kiud. Teine lihas on pupillilaiendaja ehk dilataator, mille kiud kulgevad radiaalselt. Pupillilaiendaja kontraktsioon põhjustab pupilliava suurenemist ja silma satub rohkem valgust. Pupillilaiendajat innerveerivad sümpaatilised närvikiud.
reageerib. Liiga intensiivseid stiimuleid ei saa meeleorganid tajuda. Absloluutne lävi: kas stiimul esines v mitte; erinevuslävi-kas 2 stiimult erinsid üksteisest. Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus.N:Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd(just noticeable difference) seost. Nägemise käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks.Iiris, pupill, lääts (läbipaistev struktuur iirise taga, mis koondab valguse reetinale) , reetina, nägemisnärv. Reetina ehitus: nägemisnärvi kiud, ganglionrakud, amakriinrakud, bipolaarsed rakud, horisontaalsed rakud, fotoretseptorid(kepikesed ja kolvikesed), pigmentepiteel. Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks; fotoretseptorid:valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi sinaale (kepikesed-must-valge nägemine, kolvikesed- värviline nägemine); bipolaarsed rakud: saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad
läätsest ja klaaskehast (läbipaistev geel). Lisaks on kujutise tekkel oluline silmamuna tagumist sisepinda kattev võrkkest ehk reetina, kus on sensorrakud kepikesed ja kolvikesed. (võrkkesta ümber on soonkest, selle ümber kõvakest) Optiline tugevus D=1/f dioptriat. Silma keskmine optiline tugevus on 58,6 dioptriat. Silma tööpõhimõte on sarnane kaamerale. Silm koondab valgust läätse abil (see lääts on muudetava fookustugevusega) valgustundlikule pinnale reetinale, samuti on olemas lääts ning avaus e pupill, millega saab reguleerida valguse hulka. Nagu igal meelesüsteemil, on ka optilisel süsteemil sensorid (sensorid silmapõhjas e reetinal) Maali-Liina, jaanuar 2012 juhteteed (aferentne närv nervus opticus) keskus (aju kuklasagar, enne toimub veel ümberlülitamine taalamuses). Tegelikult on silm liitläätsede süsteem
(nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid 32 4. Läbivad anatoomilised terminid + dexter = parem + sinister = vasak 33 Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas (~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse 34 Valgus Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Bipolaarrakud
närviimpulsi. Võrdle kuulmis- ja nägemistaju! Mõlemaga tajume lained – helilained (mehhaanilised) ja valguslaineid (elektromagneetilised). Nägemine on kiirem ja olulisem. Kasutame mõlemat asukoha määramiseks. Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine). Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane,
- Tingitud paigaeelistus – klassikalisel tingimisel põhinev – loom assotsieerib 1 kambri ravimi mõjuga. IV LOENG Sensoorse info kodeerimine ajus, kodeeritud infol pole mingit füüsilist sarnasust stiimuliga. Kui meeled on ära kodeerinud, signaal saadetakse ajju teistsugusel kujul e neuronitevaheline suhtlus, närviimpulsid mööda aksonit edasi sünapsite kaudu infovahetus. - Kuidas pilt teadvusesse jõuab? Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni. Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud >
on tajuja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset “pilti” tõlgendab – mis on taust ning mis ei ole. Tajuline püsivus (perceptual constancy) – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale Indutseeritud liikumine – objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku Representatsioonid ja keel Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. •
Induktsioon viib silmaläätse arengu eest vastutatavate geenide ekspressioonini ja läätseplakoodi moodustumiseni, millest areneb läätse vesiikul. Arenev lääts omakorda signaliseerib parakriinselt (sekreteerib FGF) silmakarika rakke arenema reetinaks. Prekordaalplaadist sekreteeritav Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni embrüo keskel jaotades silmavälja kaheks. Liiga palju Shh põhjustab silmade taandarengu. Läätse rakkude diferentseerumisel läbipaistvaks membraaniks, mis suunab valguse reetinale, muudavad nad oma kuju ja struktuuri. Primaarsed läätsefiibrid pikenevad ja täidavad läätsevesiikuli valendiku, läätseepiteelist tekivad uued sekundaarsed fiiberrakud. Fiiberrakud kaotavad oma organellid ja tuumad, täidetud läbipaistva kristalliiniga. Ripskeha ehk tsiliaarkehake (toodab vesivedelikku, vajalik läätse toitmiseks, tekitab silmarõhu, hoiab distantsi läätse ja sarvkesta vahel) nii neuraalharja rakkudest kui mesenhümaalsetest rakkudest.
annaabi.ee 
