5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine. 8. Kaldera negatiivne pinnavorm ; mudavool - peeneteralisest ainest ja veest koosnev tugev veevool ; vulkaan looduslik maakoore avaus ; magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass : laava - vedelas olekus
Nt. Nazca laam ja LõunaAmeerika laam. Kuum täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maapinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti (maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe.), mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.
· Tugevad maavärinad · Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: · Tekivad murrangud, sügavad lõhed · Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline
Tugevad maavärinad Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: Tekivad murrangud, sügavad lõhed Maavärinad (nt Los Angeleses) Nt San Andrease murrang 1.1 Vulkanism ja maavärinad Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga
Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril. Nt Etna. Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Nt: Reini jõe oru rift. Kurdmäestik - on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestiku. Mandrilise maakoore teke Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise piirkonnas mis tungivad maapinnale ja võivad seal läbida moonde
riftiorg ning ka pangasmäestik. Nt: Island 5) Kontinentaalne rift ehk kuum täpp mandrilaama all Tekib maakoore laama võlvkerge ja venituspinged, kolmeharuline rebend. Nt: Yellowstone rahvuspark 6) Kuum täpp ookeanis Tekivad veealused vulkaanid, hiljem vulkaanisaared. Nt: Hawaii 7) Laamade nihkumine Tekib murranguid, murrangulõhe, toimub mandrite äärealadel. Nt: California, San Andrease murrang Vulkaanid I Lõhevulkanism – magma jõuab maapinnale piki maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslikke lõhesid. II Lõõrvulkanism – magma jõuab maapinnalemagmakolde kohale moodustunud tühikute kaudu. Jagatakse ka aktiivsuse alusel – kustunud (ei ole inimajaloo vältel pursanud), suikunud (aktiivse puhkerahu seisundis olevad) ning aktiivsed (pidevalt või mõne- kuni kümneaastase vahega tegutsevad) Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, kõige rohkem on vulkaane Vaikse ookeani „tulerõngas“.
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega.
põrkepiirkonnas, kui põrkuvad 2 ookeaniline maakoorefa laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja. · Vulkaaniline saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid,Hawaii saared, Island · Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale. · Kontinentaalne rift-Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes.
pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst Astenosfäär - Litosfääri all paiknev poolvedel kiht, mille peal liiguvad laamad. Erosioon - protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Maardla maavara leiukoht. Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal.
lähedal, nt. Mariaani süvik, Kuriili süvik): nii nim ka sügavaid nõgusid teiste veekogude põhjas (Gotlandi süvik Läänemeres). Tartkivimid- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivim- kõrge temp ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Maavara- maapõues esinev aine, mida inimestel on võimalik maj. Kasutada. Settekivim- kivim, mis on tekkinud metmesuguste setete kivistumisel, harilikult kihiline ja võib sis. Kivistisi. Rift- maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe Kurrutamine- Kahe laama kokkupõrge deformeeruib kummagi serve. Kivimid ja setted, mis sellesse tsooni jäävad, surutakse tugevasti kokku- kurrutatakse. Kurdmäestik- mäestik, kus maakoorekihid on geoloogiliste sisejõudude mõjus surutud lainekujulistesse voltidesse: kurd on sisejõudude toimel tekkinud maakoorekihtide lainekujuline käänd. Kaldeera- suur järskude ja astmeliste veerudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas. Kilpvulkaanid-
kattematerjal, mis lihvimisjälje kinni katab, pole tarvis lauda pikisuunas lihvida. Kui põrandapinda kavatsetakse töödelda, tuleb tasanduslihvimine lõpetada kohe, kui põrand on saadud tasaseks ja eelmine pinnatöötlusaine sealt eemaldatud. Kui põrandat kareda lihvpaberiga liiga kaua lihvida, muutub rististe lihvjälgede silumine asjatult töömahukaks. Põrandalihvmasinaga töötamisel peab jälgima masina elektrijuhet, et see ei jääks lihvtalla alla, kus juhtme rebenemisel võib tekkida elektrilöögioht. Pärast tasanduslihvimist võib pinda pahteldada. Enamasti pahteldatakse kaks kihti. Peenlihvimine Selle lihvimise eesmärk on tasanduslihvimise rististe jälgede kaotamine ja ühtlase pinna saamine. Kui pärast tasanduslihvimist pahteldati, eemaldatakse selle lihvimisega ka üleliigne pahtel. Lihvimist alustatakse seinaäärte servalihvmasinaga lihvimisest. Seejärel lihvitakse ruumi nurgad nurgalihvmasinaga
Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest ja hävimisest. Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kontinentaalne rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Maavärina kolle ehk hüpotsenter ehk tekkekoht maa sees. Maavärina kese ehk epitsenter ehk punkt maapinnal hüpotsentri kohal. Seismograaf maavärinaid registreeriv riist. (richteri skaala) Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse.
ühtlasi uut maakoort. c)umbes 5% teadaolevatest vulkaanidest asuvad laamade keskel, mitte servadel. Need platookesksed vulkaanid on tekkinud kuumade täppide,ebatavaliselt kuumade piirkondade tõttu sügaval Maa sees. Magma tõuseb pinnale ja purskab laavat läbi maapinna pragude, tekitades vulkaane.Kui platoo liigub aeglaselt üle kuuma täpi, tekib vulkaanide ahel või vulkaaniline saar. Hawaii saarestik on nii tekkinud. d)tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. 30. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond, mis on kogenud vulkaanilist tegevust pika ajaperioodi jooksul. 31. Mariaani saared Vaikses ookeanis ( on tekkinud Vaikse ookeani ja Filipiini laamade põrkumisel). Laamade sukeldumis joonele on tekkinud maailma sügavam paik Mariaani sügavik. Väiksed Antillid Atlandi ookeanis ( on tekkinud Kariibi laama ja Põhja-Ameerika laama põrkumisel). 32. A -Cocos B-Nazca C- - D-Araabia
kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse? Kuna ookeaniline maakoor on tiheduselt suurem seega raskem Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. T - Riftid(maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe) tekivad laamade lahknemisel. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus piki keskahelikku kulgeb pikk ja kitsas alang. Fossiil on moondekivim…V-fossiil on settekivim (settekivimid tekivad organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke;
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Sapphapetega väljutatakse põhiosa kolesteroosist. 3) Kolesteriididest lähtuva vitamiini D süntees nahas UV kiirguse mõjul. 4) Kolesteriididest lähtub ka sterodihormoonide sütees organismis. Nt. suguhormoonid. Kolesteriide ei saa lugeda kahjulikeks ja mittevajalikeks molekulideks! Alteroskleroos veresoonte lupjumine. Haiguslik seisund, mille käigus oksükolesterool, kolesteriidid, valgud, lubisoolad ladestuvad veresoonte seinte sisse ehk endoteeli igasugusel naastu rebenemisel tekib haavand ja häirub vere hüübimine. Kui see protsess toimub südames sis on tagajärjeks infarkt ja kui ajus siis ajuinfarkt. REK: 1) selgitage kolme põhjust, miks imetajate organism vajab varurasvasid? 2) Leia loetelust kõige energiarikkam toitaine. 3) Seostus ja rühmitustestid. Seostustestid leia lipiidi mõistele sobiv paariline. Rühmitustest läbisegi antud ühendid õpilane peab need grupeerima ja pealkirjastama.
· Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu. Seeneniidid kasvavad taimeosast läbi ja see ei lagune vaid säilub (mumifitseerub); · Tuuleluuad uinuvate pungade puhkemise tulemusel hargnevad võrsed ebaloomulikult tihedalt; · Põletik taimeosa kiire kuivamine; · Haavand koorevigastus, millele lisandub vaigujooks (puuvähk, ei kasva kinni) · Padjand taime lehtedel ja vartel epidermi all kõrgendid, kust epidermi rebenemisel väljuvad seene eosed. 2. SEENED TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATENA 2.1. Seente ehitus Seeni teatakse umbes 100000 liiki. Seente rakkudes pole klorofülli, seega pole nad ise võimelised fotosünteesil orgaanilist ainet tootma ja toituvad elavast või surnud orgaanilisest ainest (st nad on heterotroofsed). Taimehaigusi tekitavad parasiitseened, taimejäänuseid lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad seened. 2.1.1
maapinnale ka kesklõõrist hargnevate lõhede kaudu, moodustades vulkaani nõlvale parasiitseid šlakikoonuseid. b. kilpvulkaanid, tekivad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese vikoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Vulkaani ehitus on vahelduv tardunud laava kihtidest. c. lõhevulkaanid tekivad ookanilaamade lahknemisel ookeanide põhjast. Magma on jõudnud maapinnale maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslike lõhede kaudu. 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, kuumadest gaasidest ja tefrast koosnevad vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuvad tulikuumad pilved. Üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Lõõmpilved tekivad tavaliselt
Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Magma võib maapinnale jõuda kahel viisi: kas piki maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslikke lõhesid või magmakolde kohale moodustunud kanalilaadsete tühikute ehk lõõride kaudu. Vulkaane leidub litosfääri laamade piirialadel, kuumatäpi alal ja kontinentaalse rifti piirkonnas. 6. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi. Kilpvulkaan- toitub SiO2 väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, voolab rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja
vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud · Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1 Padjandid e. pustulid · Taime pinnal tekivad padjanditaolised kõrgendikud sealt väljuvad taimekoe rebenemisel parasiitseente eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed · Taimeosad, eriti lehed, kattuvad valkja või hallika kirmega tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted) Eritised · Haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Selliseks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus e. gummoos Deformatsioon ja uusmoodustised
Silindrid on paigutatud malekorras. Parerilaid satub pöördepressilt nn juhtimissilindrile, mis on tavaliselt vähema läbimõõduga kui kuivatussilindrid. Juhtimissilindri ümber käinud paberilaid liigub edasi kuivatusosa esimesele alumisele silindrile. Siit ta tõuseb esimesele ülemisele silindrile, edasi langeb alla teisele alumisele silindrile jne., ümber haarates siksakiliselt kõik silindrid. Paberi läbiviimise hõlbustamiseks masina käikulaskmiselja paberilaia rebenemisel, samuti ka tihedamaks paberi ligisurumiseks kuivatussilindrite kuumale pinnale kasutatakse nn kuivatusvilte. Tehakse vahet ülemiste viltide silindrite ülemise rea jaoks- ja alumiste viltide vahel- alumise rea jaoks. Vilt hõlmab kuivatussilindreid umbes poole ringi ulatuses, liigub koos nende grupi viimase silindrini ja tuleb tagasi esimese silindri juurde. Kuivatussulindrite arv grupis, mis on ümber haaratud ühest vildist, on
(kloroosilaigud) või mitmesuguste pigmentide teke. Laigud võivad olla teravalt piiritletud (kartuli- lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted) Eritised haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga
sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikulise reaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihapped sadestuda neerukivides ( eriti meestel). Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega (diureetikumid) vm haigusega. Sümptomid esineb lisaks valule varbas või sõrmedes nahaaluseid podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub valkjas ja puderjas hambapastataoline mass. Hinnatakse kusihappe sisaldust veres ja kollestoroolitaset, haiguse ägedust lihtne analüüsida settereaktsioon SR. Ravi: liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Spetsiaalne ravim Allopurinool (ca aasta jooksul iga päev seejärel võib proovida D ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane 1 tbl iga nädal või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Ravim viib kusihappe
6) Mitoosi küsimus võrdluses meioosiga. 7) Kuidas on seotud mitoos ja kasvamine. 8) Tooge välja kaks eriaspekti, miks mitoos on organismide jaoks oluline. EOSELINE PALJUNEMINE: Mittesugulise paljunemise viis, mis toimub eriliste üherakuliste struktuuride (eoste) abil ja mis esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel: 1) alamad seened ehk hallikud hallik on seene nimetus, hallitus on seen koos substraadiga. Eosed tekivad eoslas ehk sprangiumis katva loori rebenemisel lendavad kõik eosed korraga välja. Selline paljunemine on omane nutthallikule, kasvab toiduainetel. Hüüfidel puuduvad rakuvaheseinad. Suur hallikukogum on tegelikult üks rakk! (hulktuumne). 2) eosed moodustavad lülilised koniidikandjad eosed vabanevad järk-järgult väga optimaalsete tingimuste puhul. Tavaliselt kui on tegemist lüliliste koniidikandatega siis on tegemist hulkraksete seentega nt. pintsehallik, rohehallik (hallitusjuust!).
lihased kui ka kõhuseina lihased * ekspiirium pikeneb * hingamistüüp muutub abdominaalseks * esineb ka kopsuemfüseemi ja astma puhul. Asfüksia korral esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. 9. Eupnoe ja tahhüpnoe- Eupnoe- normaalne rütmiline hingamine. Tagatakse veres normaalse CO2 sisaldusega. Pneumotooraks (pneumothorax) e. õhkrind õhu või gaasi esinemine pleuraõõnes. Tekkepõhjus: 1. rindkere seina läbivad traumad 2. kopsukoe rebenemisel tuberkuloosi, abstsessi, emfüseemi, gangreeni jm. tagajärjel 3. õhu tahtlikul viimisel pleuraõõnde ravi eesmärgil. Kompensatoorsed muutused: * hapnikupuudust püütakse kompenseerida ventilatsiooni tõhustamisega (tahhüpnoe), hapniku transpordi parandamisega (tahhükardia). * kopsuringe takistusest tingituna venosse vererõhu tõus. Kliiniliselt esmalt kahvatus, mis hiljem asendub tsüanoosiga. 10. Isostenuuria- 11. Maksa kahjustus ja spetsiifilised ensüümid-
Takistades niiviisi teineteise liikumist.Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad. - Murrang on sügav maakoorelõhe,mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad.Tekib ookeaniliste laamade lahknemise alal. - Kuum täpp on vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala.Nad paiknevad vahevöö laamadest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. - Rift on maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe - Vulkaan on koonusekujuline mägi,mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimid ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Vulkaane esineb: 1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn. Tulerõngas) 2.Laamade üksteisest eemaldumise kohtades(nt.Atlandi ookeani keskahelikud) 3.Mandrite sisealadel ja ookeanides(Aafrikas,vaikses ookeanis)
pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega
UV kiirguse toimel. Kolesterooli on vaja suguhormoonide sünteesiks. Kolesterool on vajalik ka 10 teiste steroidhormoonide sünteesiks, mida toodavad neerupealised (õigeminie neerupealiste koor). Ateroskleroos "veresoonte lupjumine". Aterosklerootilistesse naastudesse tekivad lubikristallid. Naastus on lisaks veel oksüdeerunud kolesterool, rasvad, valgud. Naastud tekivad veresoone seina sisse. Rebenemisel kaasneb haavand ja hüübimine ning tromb. Südames on infarkt ja ajus on ajuinfarkt. Infarktid on siis kui ummistub ja insult on siis kui soon rebeneb. Loeng III 14.09.11 Aminohapped, peptiidid,valgud. Üldvalesm R-C-NH2 (alla COOH ja üles H), aminohapete radikaalid määravadki funktsioonid. COOH annab happelised omadused, loovutab H+, NH2 annab aluselised omadused ehk liidab H+, kui selliseid rühmi on Radikaalis siis need annavad puhverdamisvõimet. Ühe aminohappe
annaabi.ee 
