kuumas H 2SO 4-s ega HF-s. Alles üle 300-400 °C reageerib mõnede halogeeniühendite ja 6 halogeenidega. Saadakse ZrCl 4hüdrolüüsi jt. meetodtega, ka otse loodusest (nt toodab LAV ca 10 tuhat tonni puhast baddeleiiti aastas). Kasutamine: pikaealine tulekindel ahjuvooderdis, keraamika, klaasi ja emailide komponent, abrassiivpulbrites, kõrgtemperatuursed elektroodid, optikas, elektroonikaseadmetes, reaktiivmootorites, monokristallidena briljandi imitatsioon jm. ZrB 2tsirkooniumdiboriid. Saadakse kaudselt. Kasutatakse lisandina tööriistasulamites, kermettmaterjalides , sh tuumareaktorite reguleervarrastes, kuumakindla materjalina, abrassiivina. ZrC tsirkooniumkarbiid. Saadakse kõrgtemperatuuril , ka otse metallpinnal. Kasutatakse kuuma- ja kulumiskindla materjalina Tsirkonaadid - hüpoteetilise tsirkooniumhapete ja metallide soolad. Rasksulavad, vees
Vanaadium (V) Vanaadium on hõbehall siirdemetall, mis omadustelt on kõva, tugev ja plastne. Legeerimisel tõstab vanaadium terase tõmbetugevust ning seda kasutatakse ka tera peenendajana. Sarnaselt volframile ja mitmetele teistele legeerivatele elementidele on vanaadiumil karbiidide moodustamise võime. Enamik vanaadiumist leiabki kasutust just terastes, aga seda kasutatakse ka titaanisulamites ja mujal. Tänu oma omadustele kasutatakse vanaadiumit näiteks reaktiivmootorites, aga ka lõiketerade ja tööriistade tootmisel. Ford T tootmise ajal 1908. aastal peeti vanaadiumterast kõige vastupidavamaks, tugevamaks ja kõvemaks terasesulamiks, mistõttu kasutati seda autoteliku materjalina.
Metanool ja etanool Metanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CHOH. Metanooli tuntakse ka puupiitituse nime all, kuna kunagi toodeti kuivdestillatsiooni abil puidust. Tänapäeval saadakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul (200-300 atm). CO + 2H CHOH Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel, on metanaali tootmise lähteaine. Metanool jäätub -97.6 °C ju...
nõrgamõistuslikud lapsed Alkoholide kasutamine · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna · Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale · Etüleenglükool kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises · Etanooli kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC Alkoholide kasutamine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse etanooli kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites · Glütserooli kasutatakse kosmeetikapreparaatides, emailvärvide valmistamisel, toiduainetööstustes, jookide magustamiseks jm Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pd · http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rtf · http://www.kooli.ee/files/c8d7f096.doc · http://www.laborint.com/12a/uploads/files/alkoholid.doc · http://web
lõppemisel Etanool (CH3CH2OH) Tavakeeles alkohol ehk piiritus Valmistatakse eteeni katalüütilisel hüdraatamisel, sahhariidide kääritamisel, või puidutöötlemisjääkide töötlemisel Värvusetu Iseloomuliku lõhnaga Kõrvetava maitsega Veest kergem ja seguneb sellega igas olukorras Hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid Hea sünteeside lähteaine Kasutatakse alkohoolsete jookide tootmisel, termomeetrites, kütusema reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites Mõju organismile on keerukas, kõige enam kannatab aju Etaandiool (HOCH2CH2OH) Tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all Avastati aastal 1859 Kõrge keemistemperatuuriga Lahustub vees hästi Selle vesilahused on madala külmumistemperatuuriga Väga mürgine Magusa maitsega Õlikas vedelik Sulab 13 C juures ja hakkab keema 196-198 C juures. Kasutatakse antifriiside ja piduriõlide valmistamiseks Propaantriool e. Glütserool
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt. Gaaskütused on mootorikütustena kasutusel, kuid mitte väga levinud. Tahkeid kütuseid mootorikütusena tänapäeval ei kasutata.
Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) Värvi- ja lakitööstus Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) Ravimid ( tinktuurid, eeter) Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) Lõhkeained (suitsuta püssirohi) Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) Piiritustermomeetrid Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME: EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS. Seega on etanooli mõju organismile pigem kahjulik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüül-hapeteks ning pärast veel mitmeid vahereakt-sioone lõpuks
Tequilla - Siniagaavi mahlast Calvados - Õunamahlast Slivovits - Ploomidest etc. Mongolid ajavad ka piimast puskarit Kasutamine Metanooli: keemiatööstuses tootmise lähteaine. lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale. Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes kohtades kasutatakse metanooli automootorite kütusena Etaanooli Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites Meditsiinis Biokütusena Alkoholi mõju organismile Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine
· Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus (odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid (tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused (fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin (antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI SAAMINE 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud
jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool · Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Etanool · Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. · Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanool · Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Etanool · Skemaatiliselt toimub lagunemine
· Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid Etanooli sisaldav aknapesuvedelik Toime inimorganismile Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel, aga teadvuse kaotust ja mürgistust. Etanoolist võib tekkida sõltuvus - alkoholism Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi
· Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks!!! Seega on etanooli mõju organismile hukatuslik!!! Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid
Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine
· Värvi- ja lakitööstus Pilt 3 · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid TOIME INIMORGANISMILE Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli mõju organismile hukatuslik. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest
· Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( lahustina, välispidiselt kehatemperatuuri alandamiseks ja naha puhastamiseks, desinfitseeriva ainena, süsteemselt metanooli ja etüleenglükooli mürgistuse raviks) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks!!! Seega on etanooli mõju organismile hukatuslik!!! Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi
95% W maailmatoodangust kasutab metallurgiatööstus. W-teras on suure kõvadusega, mis säilib temp 700-800. Volfram suurendab terase kõvadust, kuuma- ja kulumiskindlust. W lõiketeradega saab suurendada metallide lõikekiirust. Lõiketera võib kuumeneda punase hõõgeni, kaotamata kõvadust. Koos koobaldiga säilitab lõikemisomadused isegi temp 1100 Sulamit widiadiga saab töödelda metalle, portselani, klaasi, mineraale jt materjale. Volframi sulamid leiavad rakendusi isegi reaktiivmootorites. Kosmoselaeval Apollo-Sojuz valmistati kaalutuse tingimustes homogeenne W- sulam, mida Maal polnud võimalik saada. Karbiidid, mis on suure kõvadusega ja kuumakindlad, kasutatakse metallokeraamiliste materjalide koostisosana. Sulfiid WS2 on tumehalli värvusega tahkis, mida rakendatakse katalüsaatorina nafta töötlemisel. Volframpronkse rakendatakse värvipirmentidena, eriti tüpograafias ja elektrotehnikas. Biotoime W pole bio- ega mürkmetall
· Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( lahustina, välispidiselt kehatemperatuuri alandamiseks ja naha puhastamiseks, desinfitseeriva ainena, süsteemselt metanooli ja etüleenglükooli mürgistuse raviks) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks!!! Seega on etanooli mõju organismile hukatuslik!!! Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks
*Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) *Värvi ja lakitööstus *Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) *Ravimid ( tinktuurid, eeter) *Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) *Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) *Lõhkeained (suitsuta püssirohi) *Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) *Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) *Piiritustermomeetrid *Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) *Konserveerimisvahendid Etanooli veevabaks muutmine: kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. denatureerimine : Tehnilisteks vajadusteks minevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid.
wikipedia.org/wiki/Promill 3 Vikipedia „Alkohoolijoove“ http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove 4 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove 6 2.3. Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Kuid ka termomeetrites, sest o külmumistemperatuur on –112 C. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. Suur osa etanoolist läheb autokütuseks just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt.) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge ja seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaaniarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin
· Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organismis. [3]
· Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks!!! Seega on etanooli mõju organismile hukatuslik!!! Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid
· Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks!!! Seega on etanooli mõju organismile hukatuslik!!! Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid
Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Alkoholide keemilised omadused: · Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. · Täielik põlemine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, CH3CH2OH + 3O2 ® 2CO2 + 3H2O sisepõlemismootorites. · Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na ®2CH3CH2ONa+H2 · Etanooli mõju organismile on keerukas. · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks
Põhivõrrandid: 2 2 - = - p1 vdp = lt , c 2 = 2h + c12 = - 2(h1 - h2 ) Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 > c1 ja p 2 < p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p 2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4
maksimaalse väärtuse saavutab väljumis-ristlõikes . (see kiirus on oluliselt suurem helikiirusest) (kitsenevaid düüse kasutatakse gaasi-ja auru turbiinides. Laienevaid düüse kasutatakse reaktiiv- ja rakettmootorites. Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 29. Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) Kolbmootorite ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Otta ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid ( bensiin, petrool jne). Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektrisädemega. Kerged vedel- ja gaaskütused põlevad mootori silindris niivõrd kiiresti, et sel perioodil mootori kolb
Põhivõrrandid: 2 2 p vdp lt , c2 2h c12 2(h1 h2) 1 Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 c1 ja p 2 p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 c1 ja p2 p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4
kmol). Tähistatakse ,,n"[mol,kmol] Moolmass: =M/n [kg/kmol] Moolmaht: V=V/n [m3/kmol] Termodünaamilise keha termodünaamilised parameetrid. Termodünaamiliste kehadega soojuseadmetes ja soojusmootorites kasutatakse põhiliselt gaase ja aure. Gaas ja aur on võimelisem muutma oma mahtu väga laiades piirides. Nende paisumisel ja samuti nende kokkusurumisel (kompresseerimisel). Gaase kasutatakse termodünaamilse kehana näiteks sisepõlemismootorites, gaasiturbiinides, reaktiivmootorites ja veeauru kasutatakse termodünaamilse kehana aurujõuseadmetes. Põhilisteks termodünaamika parameetriteks on: 1) Absoluutne rõhk ,,pa" 2) Erimaht ,,v" 3) Absoluutne temperatuur ,,T" [K] Need on termilsed oleku parameetrid. Need parameetrid määravad ära soojuse muundamise mehhaaniliseks tööks. Peale selle ekisteerivad nn. energeetilised oleku parameetrid: 1) Siseenergia ,,U" [J] 2) Entalpia (soojussisaldus) ,,H" [J] 3) Entroopia ,,S" [J/K]
bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. Näiteks reageerimine hapnikuga: 2 Mg + O2 ® 2 MgO · Keemilisel korrosioonil ei teki elektrivoolu. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel (sisepõlemismootori klapid), elektrisoojendite kütteelementidel, küttekolde restidel, silindrites, kolvides, summutites, gaasi väljalasketorudes, heitgaaside torustikes, reaktiivmootorites 119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga.Alati kaasneb elektrivoolu tekkimine. toimub vaid vee ja hapniku juuresolekul. Laialt levinud, Esineb metallide kokkupuutumisel hapete, aluste või soolade lahustega, mereveega, saastatud heitveega, looduslike vetega. Metallide hävimine
· Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel · Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. (sisepõlemismootori klapid), elektrisoojendite kütteelementidel, küttekolde restidel, silindrites, kolvides, summutites, gaasi väljalasketorudes, heitgaaside torustikes, 122. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. reaktiivmootorites Legeerimine - st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama 116. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited
Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel vältimiseks. (sisepõlemismootori klapid), elektrisoojendite · Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; kütteelementidel, küttekolde restidel, silindrites, kolvides, · Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. summutites, gaasi väljalasketorudes, heitgaaside torustikes, reaktiivmootorites 122. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. Legeerimine st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua 116. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit.
Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa
· Temperatuurist (tõustes kiireneb), · Radioaktiivsest kiirgusest jne. Korrosiooni liigid: 1. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes (õhk, bensiin), kus metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega. · Ei teki elektrivoolu, · Tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, küttekolde restidel, summutites, gaasi väljalasketorudes, reaktiivmootorites jne., · Kuumuskindlus metallide vastupidavus kõrgtemperatuurilisele gaaskorrosioonile. Arvestatakse ka mehaanilist tugevust. · Gaaskorrosioonil kattub metalli pind oksiididega, mis takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, korrosiooniprotsess aeglustub. Kaitseb selline korrosiooni produktide kiht, mis katab metalli pinna ühtlase tiheda kihina (Al, Pb, Sn, Ti, Zn, Ni, Be, Cu, Cr, Fe).
Kütuse põlemisel auto sisepõlemismootori silindris õhk kuumeneb ja õhu rõhk kasvab. Suure rõhu mõjul hakkab kolb kulgevalt liikuma. Kolvi kulgliikumine muundatakse väntvõlli abil pöörlemiseks, mis kantakse hammasrataste ja võllide abil üle auto veoratastele. Seega muundub kütuse põlemisel vabanenud energia kuumade gaaside siseenergiaks ja see omakorda auto kulgliikumise mehaaniliseks energiaks. Nii muundub energia ka auru- ja gaasiturbiinides, reaktiivmootorites jt soojusmasinates. 35 14. Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A' ja soojendilt saadud A' Q1 - Q2 soojushulga Q1 suhet: = ehk = . Q1 Q1 Soojusmasina maksimaalne kasutegur ei sõltu masina konstruktsioonist ega töötavast kehast ja
mehaanilise töö vastastikune muundamine, nimetatakse t e r m o d ü n a a m i l i s e k s k e h a k s . Termodünaamiliseks kehaks võivad olla üldjuhul nii tahked, vedelad kui ka gaasilised kehad. Kõige sobivamateks termodünaamilisteks kehadeks on g a a s i d (või aurud), kuna nad võivad paisumis- (komprimeerimis-) protsessides mitmekordselt muuta oma mahtu. Soojusjõumasinates (sisepõlemismootorites, gaasiturbiinides, reaktiivmootorites jt.) soojuse muundamisel mehaaniliseks tööks on termodünaamiliseks kehaks kütuste põlemisel saadavad gaaside segud. Põlemisgaaside koostis oleneb põletatava kütuse omadustest. Kasutades hapendajana õhku saadakse gaaside segu, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist, veeaurust, lämmastikust ja hapnikust. Antud juhul ei muuda termodünaamiline keha soojusjõumasinas töötsükli jooksul agregaatolekut, st esineb ainult gaasilises faasis.
annaabi.ee 
