ja keemistemperatuur 80,10°C. Benseeni keemilised omadused. Benseen ei lahustu vees ja lahustub halvasti metanoolis. Seguneb igas vahekorras bensiini, petrooleumi ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseen lahustab näiteks rasvu, vaike, kautsukit, tõrva, väävlit, fosforit, joodi. Õhuga moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend: reageerib hõlpsasti elektrofiilsete reagentidega, näiteks halogeenide ning kontsertreeritud väävel-ja lämmastikhappega, andes asendussaadusi näiteks nitrobenseeni. Alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel tekivad alküülbenseenid. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid. Vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni struktuur. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekuls
vähem lenduva (kõrgema keemistemp.) komponendiga. Selles protsessis toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Mida suurema ja pikema sisepinnaga ehk efektiivsusega on deflegmaator, seda puhtamad tulevad fraktsioonid Kautsuk ja kummi Kautsukid saadakse dieenide polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside. Kautsukid on pehmed, elastsed ja plastilinised ained, mis lahustuvad hästi orgaanilisetes lahustites ja reageerivad põhiahelas olevate kaksiksidemete arvel mitmesuguste reagentidega. Kautsukeid, nii nagu polüetüleenigi võib käsitleda kui kõrgmolekulaarseid süsivesinikke. Erinevus on selles, et kautsukites esinevad kordsed sidemed. (-CH2-CH=CH-CH2-)n Kummi on kautsuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal. Algselt toodeti seda mõne taime, nt kummipuu piimmahlast. Vähese väävli toimel, kui tekib vähe põiksidemeid, saadakse elastne kummi.
mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid. Benseeni sulamistemperatuur on +5 kraadi ning keemistemperatuur +80 kraadi. Benseen põleb tumeda tahmava leegiga, sest on kõrge süsinikusisaldusega. Õhuga kokkupuutel moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt: halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega. Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on
molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid.Benseen põleb tumeda tahmava leegiga, sest on kõrge süsinikusisaldusega. Õhuga kokkupuutel moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt: halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega. Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt
RCH 2OH kuumut. RCOOH 2) H3O+ 3 Alküülbenseenide oksüdatsioonil - 1) KMnO4,OH CH Kuumut. COOH 3 + 2) H3O 4. Grignardi reagentidega reaktsioonil + CO2 H3O R X + Mg RMgX RCOOMgX RCOOH Et2O Seda karboksüülhapete sünteesi rakendatakse primaarsete, sekundaarsete, tertsiaarsete, alüül-, bensüül- ja arüülhalogeniidide puhul, eeldusel, et neis puuduvad teised Grignardi reagentidega reageerivad rühmad.
Töötlemine kestab 10-20 s. Selitamine želatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Želatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 ℃ 6-10 tundi. Kolloidide koagulatsioon on võimalik ainult siis, kui lahuses on palju parkaineid. Sellepärast želatiini tavaliselt kasutatakse teiste reagentidega koos, nt tanniiniga. Tanniin on hästi lahustuv vees parkaine. Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal. Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas. Polüvinüülpolüpürrolidoon on polümeer, vees lahustamata
VALMISTAMISEKS Karastusjookide valmistamisega tegelevates ettevõtetes on vee vajadus 0,166 kuni 0,2 m³/dal joogi kohta. Siirupite valmistamisel on veekulu 0,056 m³/dal kohta. Karastusjookide valmistamiseks kasutatavast veest tuleb eelkõige eemaldada Ca ja magneesiumi ioonid ning hüdrokarbonaadid. Soovitatavad vee töötlemise meetodid on järgmised: · ioonvahetus; · elektrodialüüs; · pöördosmoos; · hapetega neutraliseerimine; · reagentidega konditsioneerimine. Hüdrokarbonaatide neutraliseerimine väävel-, sool-, fosfor- ja piimhapetega on lihtsam võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis kutsub esile seadmete korrosiooni. 2
elementide neelduvusjooned ei kattu. See määrab meetodi ülihea selektiivsuse! 23.Atomisatsioon leegis 24.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: ● Spektraalsed interferendid (muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide, solvendi jms neeldumine). Kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: ● Leegis mitte dissotsieeruvate ühendite tekkimine. ● Ionisatsioon (Ba, Ca, Sr, K, Na). Kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 25.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energiakvante. Võimalik jälgida: ● Ergastuse kiirguse lainepikkust ● Emissiooni kiirguse lainepikkust 26.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm) 27.Stokes´i nihe
põhjustada produkti hapukat maitset. juba üle 20% CO2 pärsib nii bakterite Pseudomonas, Acinetobacter kui ka Moraxella arengu. 18. CAP – kontrollitud atmosfääris pakendamine. vajaliku komponendiga kontrollitud atmosfääris pakendamine, pakendi säilitamise käigus kontrollitakse ja täiendatakse. 19. Aktiivne pakendamine Etanooli, hapniku või mikroobide kontrolli all hoidmiseks võib pakendisse lisada kotikese vastavate reagentidega. Aktiivsel pakendamisel kasutatakse kilesid või pakendeid, mis vabastavad kontrollitud kiirusega aktiivset tegurit. Mirkoobide arengu pidurdamine,etanooli ja lõhna emissiooni pidurdamine,kaitse hapniku, niiskuse ja etüleeni eest..Näiteks: Söödav barjäärkiht hapnikule (vahad ?) kaitseb puuvilju kuivamise ja mikroobide eest, kasutatakse ka lõikude ensümaatilise pruunistumise vastu. 20. Antimikroobne pakendamine
Ilona Juhanson, 123964YASB Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 4 Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist ko...
Seda reaktsiooni võib kasutada glükoosi ja fruktoosi eristamiseks(kuna fruktoos sisaldab ketogruppi). Pärast aldehüüdi(meil-aldodoosi=glükoosi) lisamist, toimub oksudeerimis- redutseerimisreaktsioon, mis soodustab hõbeda taandamist 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Jälgime kuidas reageerivad sahharoosi hüdrolüüsi produktid Fehlingi reagentidega. Kasutatud ained: 2 katseklaasi: I katseklaas: 1 ml sahharoosi lahust II katseklaas: 1 ml sahharoosi lahust, 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja II lahust. Töö käik: Soojendame lahuseid ning lisame Fehlingi I ja II lahust. Lahusesse, kuhu oli lisatud ka HCl , tekkis punane sade
ergastatud olekusse. Leegis neelavad vabad aatomid välise allika energiat. 20.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: Spektraalsed interferendid => muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide jms neeldumine. Nende kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: Leegis mitte dissotseeruvate ühendite tekkimine; Levinum juhtum on kaltsium- ja strontsiumfosfaatide teke. Ionisatsioon (Ba, Ca, K). Need kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 21.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Luminestsents - meetod, mis põhineb sellel, et molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energia kvante. Sellega on võimalik jälgida - ergastuse kiirguse lainepikkust; emissiooni kiirguse lainepikkust. 22.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm)
Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke
Arrheniuse võrrand Ea lnk=lnA− RT Van’t Hoffi seadus ütleb, et mitteelektrolüüdi lahjendatud lahustes on osmootne rõhk võrdeline lahustnud aine molaarse kontsentratsiooniga ja temperatuuriga. , 5. Katalüsaatori mõju. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Heterogeense katalüüsi korral on katalüsaator erinevas faasis võrreldes reagentidega. Nt õli ja vesi Homogeense katalüüsi korral on katalüsaator reagentidega samas faasis, tavaliselt lahustatuna samas solvendis. 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2= 2NO2 2SO2 + O2 + (NOx ) =2SO3 Lahused 1. Lahused ja segud, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet.
3. Lisage ühte anumasse 5 tilka reagent nr 1, seejärel lisage samasse anumasse 5 tilka reagenti nr 2. Segage proovi loksutades pärast iga reagenti tilga lisamist. Laske settida kuni proovi täieliku värvumiseni (umnes 3 minutit). 4. Asetage mõlemat testanumad komparaatorisse. Reagentiga vesi asetage komparaatori tasasele pinnale, tavaline vesi sälguga pinnale. 5. Asetage komparaatori anumatega pool vastu värvikaarti, kuni reagentidega proovi värvus kattub tavalise proovi värvusega. 6. Vaadake nitriti sisaldust komparaatori sälgus. 2.2.1.4. pH-test Eritunnused JBL-i pH 7,4 9,0 test (Pilt 6) on mõeldud pH taseme mõõtmiseks ja kontrollimiseks merevees ja kergelt leeliselises magevees, mida vajavad näiteks Malawi ja tanganjika järve kalad. JBL-i poolt välja töötatud kompensatsioonimeetod tagab täpsed ja usaldusväärsed
4) Grignardi reaktivi CO2 läbijuhtimisel Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui oksoühendid. Vees lahustuvad happed (metaanhape, etaanhape) reageerivad metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris
Aldeüüdide ja ketoonide keem. Omadused *nitriilide hüdrolüüsil · Vesi liitub lihtsalt aldehüüdide ja ketoonide karbonüülrühmale. Keemilised omadused: · Saadud hüdraat on ebastabiilne võrreldes reaktsiooni lähteainetega ja *Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. *Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui seda ei saa isoleerida. Erandiks on formaldehüüd. oksoühendid. · Sarnaselt liitub ka alkohol (liitub nimetamisväärselt ainult *Karboksüülhape reageerib süsinikahela kaudu ainult eritingimustes. aldehüüdiga), moodustades ebastabiilseid poolatsetaale.
4) Grignardi reaktivi CO2 läbijuhtimisel Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui oksoühendid. Vees lahustuvad happed (metaanhape, etaanhape) reageerivad metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. 15. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine).
poorsuse variandid. Vähemalt 4 tüüpi erinevaid poore: o Avatud poorsus läbivad materjali o Avatud poorsus vol 2 - Ühendavad suletud pooride osi o Suletud poorsus poor ei läbi materjali o Suletud poorsus vol 2 - Moodustunud gaaside eraldumise tulemusena o Võimalik töödelda süsinikku väga erinevatel viisidel, võimalik süsinikku aktiveerida gaasidega (õhuga, veeauruga, co2-ga), keemiliste reagentidega (halogeniidioone sisaldavate gaasidega. Moodustuvad lenduvad ühendid (nt SiC + Cl2 > C + SiCl4), saadud süsinik koosneb suurtest makroskoopilistest ja ka väiksematest osadest saadud materjalis on olemas erineva suurusega poorid ja sp2 süsinikud saadud süsinik on väga hea elektrijuhtivusega. Grafitiseerimine, grafitiseeritusastmed.
inkubeerida 10-15 min toatemperatuuril. Selles etapis tekivad DNA ja PEI kompleksid, lahus muutub häguseks. 3. Tõsta katteklaasid steriilsete pintsettide abil 24-augulise plaadi kahte auku. Pipeteerida oma transfektsioonisegud klaasidele. 4. Rakkudelt imeda vaakumiga sööde, pesta 1 ml PBSiga, PBS ära imeda. Lisada 0,2 ml trüpsiin-EDTA lahust, inkubeerida mitte rohkem kui 5 min. Lisada 1 ml söödet (DMEM + 10% FBS NB! antibiootikumideta, kuna koos teiste reagentidega võivad need muutuda rakkudele toksiliseks), suspendeerida rakud automaatpipetiga tassi küljest lahti. 5. Teha söötmega sobiv lahjendus, et rakkude lõpptihedus 24-augulisel plaadil oleks 30%. Meie rakkude algne tihedus oli 95%. tiheduste suhe: 95/30 = 3,16x pindalade suhe: 21/1,9 = 11,05x lahjendus: 3,16 ∙ 11,05 = 34,92x 1200 μl / 34,92 x = 34,36 μl rakke 133
Valgus, eriti päikesevalgus, on teatud fotokeemiliste reaktsioonide aktivaatoriks, mille tulemusel mõned värvid tuhmuvad, mõned aga tumenevad ja pruunistuvad. Valguse efekti kiirendab tavaliselt ka kuumus ja niiskus. Lihtsamad oksiidi pigmendid on reeglina kõige stabiilsemad, eriti valguse, õhu ja niiskuse suhtes. Stabiilsed on samuti ka karbonaadid, sulfaadid ja fosfaadid. Pigmentide keemiliste omaduste puhul vaadatakse ka kuidas nad käituvad erinevate tugevate keemiliste reagentidega. Näiteks karbonaadid, ultramariin, mõned oksiidid ja sulfiidid lagunevad hapete lisamisel, Preisi sinine on aga tundlik leeliste suhtes. Pigmentidel endil võivad olla aga kas happelised või aluselised omadused. Raskmetallide oksiidid (nt tsink oksiid, plii pigmendid) üldiselt on alused, nad võivad reageerida kuivanud õlide vabade rasvhapetega, moodustades elastse ja püsiva värvikile. Erandiks on aga näiteks titaanoksiid, mis on täiesti inertne ja ei reageeri värnitsaga.
Reagentidena kasutatakse zelatiini, bentoniidi, taniini ja polüvinüülpolüpürrolidooni. Selitamine zelatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Zelatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 6-10 tundi. Kolloidide koagulatsioon on võimalik ainult siis, kui lahuses on palju parkaineid. Sellepärast zelatiini tavaliselt kasutatakse teiste reagentidega koos, nt tanniiniga. Tanniin on hästi lahustuv vees parkaine. Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal. Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas. Polüvinüülpolüpürrolidoon on polümeer, vees lahustamata. Kasutatakse ainult sel juhul, kui
C. difficile Määratud antibiootikumravi lõpetada, tõsise haiguse korral metronidasool või vankomütsiin. Relaps on sage, kuna antibiootikumid spoore ei tapa. Teine teraapiaring sama antibiootikumiga on reeglina edukas. Patsiendi lahkumisel tuleks palatit korralikult kasida. Bakterid mõmm :) 05/06 Legionella Üldist. Sale pleomorfne G- pulk. Tavaliste reagentidega värvub halvasti. Toitainete suhtes nõudlik, vajab L-tsüsteiini ja rauasooli. Ei fermenteeri. Fakultatiivselt intratsellulaarsed. Epidemioloogia. Tekitab sporaadilisi, epideemilisi ja nosokomiaalseid infektsioone. Leidub loomulikes veekogudes, jahutustornides, kondensaatorites, veesüsteemides (ka haiglas). Kõrge riskiga sümptomaatiliseks haiguseks: kompromiteeritud kopsufunktsiooniga haiged, vähenenud rakulise immuunsusega patsiendid (eriti transplantatsioonipt-d). Virulentsus.
in-duktiivne efekt (vt. tabel), mis põhjustab π-elektronide veelgi olulisema nihke kar- bonüülrühma hapnikuaatomi suunas (NB! hapnikuaatomi elektronegatiivsus on kõrgem kui süsini-ku aatomil). Järeldus: Sellise asendajate elektroonsetest efektidest põhjustatud elektronide dislo- kalisatsiooniga võiks seletada krotoonaldehüüdi kaksiksideme langenud reaktiivsust tema reaktsioonides mitmete elektronoaktseptoorsete reagentidega (oksüdatsioon, elektrofiilne assotsiatsioon). Probleem 2. Asendajate efektid aromaatsete ühendite omadustele. Paljud biomoleku- lid ja ravimid sisaldavad aromaatset tsüklit (tsükleid). Asendaja(te) elektroonsed efektid aromaatses tuumas võivad põhjustada elektrontiheduse ümberjaotumise sellises süsteemis. Teisisõnu, elektrontihedus asendatud benseeni tuumas erineb elektrontihedusest asendamata benseeni tuumas (lihtsaimas aromaatses ühendis). Sõltuvalt asendaja loomusest (elektrono-
annaabi.ee 
