1) tootmispotentsiaali ehk kõigi tootmist mõjutavate tegurite (ressursid ja nende kontsentratsioon, struktuur, kvaliteet; organisatsioon; tehnoloogia) summa; 2) ajafond (tööaeg, produktiivaeg). loeng 28.03 6. INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS Investeerimine – kapitali (rahakapitali) paigutamine ettevõttesse eesmärgiga teenida kasumit või saavutada sotsiaalset efekti. Koguinvesteering = kõik kulutused, mis tehtud tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks. Puhas- ehk netoinvesteering = koguinvesteering – olemasoleva reaalkapitali amortisatsioon. Kapitali eelarvestamise otsus tähendab: 1) Ettevõtte mastaapide määramist ja tegevuse kõikide külgede (tootmine, turustamine, juhtimine jne) hõlmamist pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks; 2) Majanduslikku otsust, mis on suunatud situatsiooni selgitamisele, hindamisele, vastava tegevuskava koostamisele ja kontrollimisele;
summa Piirkulu (marginaal-) - kogukulu suurenemine toodangu mahu seadmete ostuks põhikapitali suurendamiseks); investeeringuks ühikulisel kasvulKoguprodukt (-toodang) - mingi kindla perioodi kaubavarudesse amortisatsiooniinvesteeringuteks (kasutatakse põhikapitali asendamiseks ja see sõltub reaalkapitali lubatud vältel valmistatud toodangKeskmine produkt - koguprodukti hulk kulumismäärast). Mida kõrgem on laenuhind, seda rohkem säästetakse muutuvteguri kohtaPiirprodukt (marginaal-) -kogutoodangu muutus (investeeritakse) ning mida madalam on hind, seda vähem säästetakse muutuvteguri ühiku muutuse kohtaKogutulu - kõigi realiseeritud (investeeritakse)
põhi ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks . 2:Finant ehk portfelliinvesteering on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber) 3: mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad, Koguinvesteering kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks . Puhasinvesteering lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu).Puhasinvesteering ongi kogukapitali suurenemine. 26:Investeerimis soovi tekke 1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) 2:olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks, 3: ettevõtte rekonstrueerimiseks 27:Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes ( tegurid mis mõjutavad majandustulemusi)
ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks . 2.Finant ehk portfelliinvesteering on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber) 3.mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad, Koguinvesteering kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks . Puhasinvesteering lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu). Puhasinvesteering ongi kogukapitali suurenemine. Kui puhasinvesteering on positiivne, siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb. 27. Investeerimise soovi tekke 1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) 2.olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks, 3.ettevõtte rekonstrueerimiseks 4
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa).
3) Mitteaineline investeering- kulutused koolitusse, uurimis- ja arendustöö toetamiseks, nähtamatu kapitali soetamiseks, samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad.7 Investeering (kitsamas tähenduses)- investeerimine ühiskonna tegeliku kapitali juurde kasvatamist, ehk ainelise kapitali formeerimist. Koguinvesteering- kulutused uutele tootmishoonetele, seadmetele, tehnika soetamine maaparanduseks ja muudele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks. Puhasinvesteering (netoinvesteering)- lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni. Puhasinvesteering on kogukapitali suurenemine. Kui puhasinvesteering on positiivne, siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb. Investeeringute tulu (oodatav tulumäär)- ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida loodetakse saada antud investeeringutega. Tulumäära väljendatakse protsendina investeeritud summast.
· Lõpptulemusest (tootmismahu kasv, toodangu kvaliteeditaseme tõus, säästlikum ressursikasutus jne) · Omandist (erainvesteeringud, riiklikud) · Finantseerimisallikast (omavahendid, laenud, aktsiad) · Investeerimisprojektis osalejatest (ettevõte, aktsionärid, kommertspangad, eelarvelised asutused jne) 105) Investeeringute kitsam käsitlus haarab vaid ainelise kapitali ehk reaalkapitali formeerimist. 106) Investeeringute majanduslik olemus 107) KOGUINVESTEERING = kõik kulutused, mis on tehtud tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks 108) PUHASINVESTEERING e NETOINVESTEERING = koguinvesteering olemasoleva reaalkapitali amortisatsioon 109) 110) Roll ühiskonnas 1. Investeeringud loovad eeldused tootmise laiendamiseks ehk majanduslikuks kasvuks pikaajaline mõju majandusele 2
b) tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem (väljund) ja millel on kestev toime pikema aja jooksul. Kapital on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid (tootmisriistad, masinad, hooned,) Majandusressursina (tootmistegurina) on kapital sünonüüm kapitalikaupadega (capital goods) e investeerimiskaupadega. Kapitalikaupu võime käsitleda ka kui reaalkapitali (real capital). Eristada võib põhi- ja käibekapitali. Põhikapital hõlmab kestvalt kasutatavaid varasid (majandusarvestuses ettevõtte materiaalne põhivara). Põhikapitali moodustavad masinad, seadmed, tootmishooned, ehitised, rajatised, sisseseade, inventar jne. Käibekapital (majandusarvestuses ettevõtte käibevara) hõlmab tooret, pooltooteid jms. Kapitalikaubad (investeerimiskaubad) on toodetud tootmistegurid, mis olles ise
portfelliinvesteering (rahamahutus dokumentidesse, mis näitavad kontrolli ja juhtimise õigus teiste varade üle) 3) mitteaineline investeering (kulutused koolitusse, uurimis- ja arendustöö toetamiseks, nähtamatu kapitali soetamiseks, samuti keskkonnakaitseks kasutataud varad). Koguinvesteering-selle moodustavad kulutused uutele tootmishoonetele, seadmetele, tehnika soetamine maaparanduseks jm. tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks. Puhasinvesteering- koguinvesteeringust lahutame olemasoleva realkapitali amortisatsiooni. Puhasinvesteering on kogukapitali suurenemine. Kui puhasinvesteering on positiivne, siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb. Võib juhtuda, et koguinvesteeringumaht ei suuda amortisatsiooniga sammu pidada ja kapitali tegelik väärtus hakkab kahanema. 27. Investeerimissoovi teke
Lühiperioodi otsustused puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, lühiperiood on ajavahemik, mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda. Ettevõte toodab vaid ühte produkti, perioodi jooksul toodetav ja realiseeritav kogus on võrdne. Kõik tootmistegurid (sealhulgas ka tooraine ja materjal) on vajalikul hulgal saadaval. Tootmisvõimsus määratakse reaalkapitali alusel. Ettevõte esineb jagamatu allüksusena, siseseid otsustusprotsesse ei vaadelda. Ettevõtja käitub ratsionaalselt, tema tähtsaim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind kujunevad täieliku konkurentsiga turul. Tootmisvõimalused Konkreetset kombinatsiooni erinevate saadaolevate tootmistegurite kogustest nimetatakse sisend-komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid moodustavad tootmisruumi, maksumuse poolest
kasvumääraga ning tööjõu efektiivsus 3 protsendilise kasvumääraga, siis püsiseisundis kasvab toodang efektiivse töötaja kohta …….. protsendise määraga: 0 14. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on kuldreeglile vastav tarbimine efektiivse töötaja kohta avaldatav: f (k*) - (δ + n + g) k* 15. Solow mudelis käsitletakse muutujana „kapital“ esmajoones: füüsilist, reaalkapitali 16. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi toodangu kasvumäär efektiivse töötaja kohta: 0 17. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi toodangu kasvumäär (tegeliku) töötaja kohta: g 18. Kui Solow kasvumudelis koos tehnoloogia progressiga kasvab rahvastik 2 protsendilise kasvumääraga ning tööjõu efektiivsuskordaja 3 protsendilise
Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku Ettevõte vajab optimaalselt tootmisplaani, et leida esmalt tootmistegurite optimaalne nõudlus toodangu maksimeerimiseks või kulude minimeerimiseks ja seejärel maksimeerida kasumit. Oluline palju toota ja milliseid tootmistegureid millises vahekorras kasutada. Tegurikomplekt ehk sisendikomplekt-konkreetne kombinatsioon saadaolevatest
kaevanduste, sisseseade, kaupade jne. alla. Eespool tootmisressursside juures sai märgitud, et maad ja kapitali mõistetakse iseseisvate tootmisteguritena. Seepärast oleks rahvamajanduses kasutada mõistet reaalkapital, mis väljendaks neid tootmisvahendeid, mis ei ole puhtal kujul loodusvarad, vaid senise tootmisprotsessi tulemus. Üldistavalt võiks öelda, et mõistet kapital on otstarbekas kasutada üldtähenduses ja tootmisprotsessi kirjeldamisel lähtuda reaalkapitali mõistest. Tootmise puhul eeldatakse, et tegemist on pidevalt jätkuva protsessiga. Mõnel juhul kingib meile loodus töövahendid tasuta, nt. tuule- ja vee-energia. Jättes need võimalused kõrvale, on inimene sunnitud ikkagi algul valmistama mitmesuguseid töövahendeid, et toota tarbeesemeid. Reaalkapitaliks nimetataksegi kõigi nende ettevalmistuste tulemit, mida on tarvis teha selleks, et saavutada lõppeesmärk, so. toota kaupu. Tehased, sideliinid, maaparandus, tööriistad jms
Kontrollikoja põhiülesandeks on kontrollida, kas ELi eelarvet täidetakse õigesti ehk kas ELi tulud ja kulud on seaduslikud ja ausad, ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine. Tema töö aitab seega tagada, et ELi süsteem töötab tõhusalt ja avatult. Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide soovide rahuldamiseks. Majandusressursid (tootmistegurid) koosnevad: Loodusvarad (maa, maavarad, hapnik jmt.) Reaalkapitali ressursid (tehased, masinad, seadmed, inventar jms.) Inimkapital (töötav elanikkond erinevate teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni, ambitsioonide ja juhtimisvilumustega). Riik ja majandus Avalik sektor pakub ühishüvesid (nt haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (nt hooned, metsad) korrashoiu eest. Lisaks otsesele majandustegevusele sekkub riik majandusse seadusandlusese kaudu.
fikseeritud tingimustes. Ettevõtte tegevust vaadeldakse fikseeritud pikkusega perioodil (päev, nädal, kuu jne.). Seejuures eristatakse lühiperioodi otsustusi, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, ja pika perioodi otsustusi, mis on suunatud tulevikku. Lühiperiood defineeritakse mikroökonoomikas ajavahemikuna, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Hetkelisel perioodil (momentary run) ei suuda firma suurendada tootmisressursside mahtu ning seetõttu ka toodangu mahtu ning ettevõte ei suuda nii kiiresti suurenenud nõudlust rahuldada. Lühiperioodil (short run) on firmad suutelised osade tootmisressursside (peamiselt tööjõu) mahtu muutma ning seetõttu ka paremini reageerima muutustele nõudluses. Seega lühiperioodil ettevõte palkab juurde töötajaid.
Seejuures on riigieelarveliste eraldiste süsteem väga killustunud ja muutub sageli, mis ei võimalda omavalitsustel oma tegevust pikaajaliselt planeerida. 3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (sellised teadmised ja oskused, mis on vajalikud selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa).
Makromajanduse põhinäitajad. Välismajanduspoliitika. IMF. Euroopa Liidu fiksaalpoliitika ja ühisturg. Ühiskonnal on piirmaatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosenvad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifiktsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (sellised teadmised ja oskused, mis on vajalikud selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa).
Makromajanduse põhinäitajad. Välismajanduspoliitika. IMF. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühiskonnal on piirmaatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (sellised teadmised ja oskused, mis on vajalikud selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa).
3.2. Ettevõte kui süsteem95 Juhtimismeetoditest (arvestades neid, milliste abil saab juhtimist edukamaks muuta) on laia tunnustuse osaliseks saanud süsteemne lähenemisviis. Põhimõtteliselt on käesolevas õppeaines enamiku teemade käsitlemisel lähtutud süsteemse lähenemise põhimõtetest, mistõttu paljusid autori seisukohti ei ole põhjalikumalt lahti seletatud (selgitatakse loengutes). ( Ressursid ehk tootmistegurid: - loodusvarad (maa, maavarad, hapnik); - reaalkapitali ressursid (tehased, masinad, seadmed, inventar, tooraine, materjalid jms.); - inimkapital (töötav elanikkond erinevate teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni, ambitsioonide ja juhtimisvilumustega). Neljandaks tootmisteguriks võib nimetada ka ettevõtlust. (autori märkus) 91 Meyer, F., Stopp, U. Betriebliche Organisationslehre. Band 3. 11. Auflage. Stuttgart, 1989, lk. 13 92 Aino Siimon. Kulno Türk. Juhtimine. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 156 93 samas lk 157 94 Lukjanov, A
Ressursside piiratuse all mõistetakse seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa. Ülejäänud tahtmiste elluviimisest tuleb lihtsalt loobuda. Sellega tegeleb üks sotsiaalteadustest majandusteadus. Ressursid (tootmistegurid) koosnevad: loodusvarad (maa, maavarad, hapnik jmt.) reaalkapitali ressursid (tehased, masinad, seadmed, inventar jms.) inimkapital (töötav elanikkond erinevate teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni, ambitsioonide ja juhtimisvilumustega). Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte,
annaabi.ee 
