Miks tekib internetisõltuvus? Suurem oht Internetist sõltuvusse sattuda on inimestel, kel on varemgi mõni sõltuvus juba esinenud. Niisugused inimesed on psüühiliselt püsimatud ja mõjutatavad, neil on raske teiste inimestega kontakti leida, nende enesehinnang on madal. Sõltuvuses püüavad nad leida pääsu niisuguste probleemide eest. Internetisõltlased leiavad, et nad saavad end Interneti kaudu paremini teostada, tunnevad sageli, et nad on võrreldes reaalelu tutvustega internetikaaslaste seas rohkem hinnatud. Sõltuvustunde avaldumisega võivad olla seotud mitmed psühhosotsiaalsed probleemid: süütunne, depressioon, ärevus, üksindus, lahkhelid abielus, tööprobleemid, rahalised raskused või vähesed sotsiaalsed kontaktid. Internet pakub samasugust põgenemist reaalsusest nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid. Inimesed võivad Internetis luua endale uue ihaldatud identiteedi, teised
minna. · Kui keegi Interneti kasutamise ajal segab, ärritub ja muutub vihaseks. · Vajadus olla Internetis iga kord järjest rohkem, et olla rahul. · Ei kontrolli/piira oma Internetikasutust. · Internet on olulisem, kui pere ja sõbrad. · Veedab terve öö Internetis. MIKS TEKIB? · Tekib inimestel, kellel on raske teiste inimestega kontakti leida, enesehinnang on madal. · Saavad interneti kaudu end paremini teostada. · Võrreldes reaalelu tutvustega on internetikaaslaste seas rohkem hinnatud. · Aitab põgeneda reaalsusest. TAGAJÄRJED · Reaalne elu jääb täiesti unarusse, mistõttu võivad tekkida probleemid lähedastega kuni perekonna lagunemiseni. · Tekivad probleemid tööl, mis võib kaasa tuua majandusliku laostumise. · Inimene võib langeda moraalse ja psüühilise traumani, mis võib lõppeda enesetapuga. · Tekivad terviseprobleemid nägemine halveneb, valud seljas ja kätes, une- ja
viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke Mudisti maalidel toimuv on oma isemoodi kummastavas reaalsuses küll otsapidi seotud tegelikkusega, kuid alati tõusnud sellest kõrgemale, kõneldes enamast. Mudisti taiesed on valdavalt lihtsa süzeega figuurikompositsioonid, mis toetuvad reaalelu motiividele või esitavad nägemuspilte. Äratas tähelepanu juba varaste maalide iseseisva ekspressiivse laadiga, mis erines põlvkonnakaaslaste suundumusist. P. Mudisti maalidele on iseloomulikud ka leidlikud ja isepärased nimetused. Tema pildiruumide avatuses ja lageduses on taeva ja maa loomisjärgset ürgsust, seal tegeldakse suurte asjadega ("Hetk", 1975). Teosed Lilleisa ja lilleema Õlimaal, 2009 Tartu Poolfiguur 1975 Vee ääres 1970ndad
sõber või sõbranna kutsub kohvikusse kohvile ja juttu vestma tekib esimesena küsimus „kas mu telefoni aku peab nii kaua seal vastu?“ ja minnaksegi sõbraga välja kohvitama samalajal telefonis istudes ja sõbra juttu taustamürana kuulavat. Kuid kas me ka ise tajume, kui palju tegelikult teeb see igapäevane ninapidi nutiseadmes istumine meile endile halba? Kui palju see muudab meie isiksusi, tervisliku seisundit ning üleüldse reaalelu suhtlemisoskust? Üks sotsiaalmeedialeht teise otsa kui ühes sai keritud kohta kus eile pooleli jäi liigutakse koheselt teisele rakendusele üle, ise tajumata,et pool minutit tagasi sai ka sealt kõik ära „like“-tud ja kommenteeritud.Kõik see hakkab juba noorelt kui sõlmitakse n.ö. leping Facebookiga mis kestab vanaduspõlveni ja ainuke mis nende tühjalt istutud tundidega teeninud oled on läbi netikaabli saadetud
Teose aine: kas ausad ja seaduskuulekad saavad õndsaks ja lähevad peale surma taevasse ning valelikud ja patused lähevad põrgusse. Teose süzee: Peetrus saadab Vanapagana maa peale. Kui ta seal õndsaks saab, annab Peetrus talle hingi. Vanapagan tahab ausalt elada ja rügab tööd teha, kuid mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks elujärg läheb. Aga Ants, kes teeb pattu ja kasutab teisi ära, elab väga hästi. Reaalelu tasand ideestik põhineb elust endast. Teose aine on kodanliku ühiskonna vastuolulisus rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad veel vaesemaks. Süzee: Vanapagan on väga töökas ja aus mees ja usub, et saab õndsaks. Kuid Ants paneb ta kavalusega ennast orjama, röövib Jürkalt tema ausa tööga teenitud vara. Kui Jürka taipab, et Ants teda petab, maksab ta Antsule kätte. 2. Jutusta Jürka perekonna (ka lapsed) elu- ja ajalugu.
löö iga kord veel elus läbi. 2....elumõtte otsimine...õpetaja, kuna mingit teist lahendust ei olnud ja ta tahtis abielluda tolle väikekodanlasest pürjeri tütrega, keda armastas ja lootis ümber kasvatada... näiliselt õnnestus tal see, esimestel aastatel... aga see oli ainult näiline... kas inimest sai üldse muuta, kui ta oma naistki muuta ei saanud ja see tütartki kasvatas, nagu tahtis... 3. Jah, martin Justusel oli see teadlik eskapism lomekümneks päevaks- pagemine reaalelu eest, ummikusse jooksnud tööst, hangunud perekonnaelust, isoleeritusest, üksindusest. Ja oma moraalitunde uinutamiseks kasutas ta seda poeetilist visiooni Delosele sõitvast laevast, mille Isebel oli esile mananud ja mis kolmekümne päeva looksul pidi laskma valitseda elu. 4.,,Kompromissiks ei saa mind keegi sundida," ütles Isebel uhkelt. ,,Elu ise sunnib sind, su oma reaalsus," arvas Martin. 5
Camille Corot'ist.Ta austas ka Gustave Courbet ja Édouard Manet, mida saame näha sellest,et mõned ta tööd sarnanevad nende omadele kuna nagu nemadki, kasutas ta musta kui värvina. Veel meeldis talle Edgar Degas' e liikumine pildil. 1860 avastas ta Monet'ga maalides valgust ja vett vabas õhus, et varjud ei ole musta ja pruuni värvi vaid sellised, mis värvi on objektid ta ümber. Tema varase küpseaja tööd olid tüüpilised impressionistlikud reaalelu hetkepildid,täis värelevat valgust ja värve. Kui ta külastas aastal 1881 Itaaliat, siis ta avastas Raphaeli ja teiste renessansikunstnike töid uurides, et on valel teel. Mõned järgmised aastad maalis ta rohkem tõsisemas stiilis kavatsusega pöörduda tagasi klassitsismi. 1890. aastal muutis ta taas oma stiili ja naases tagasi sinna, kus maalis õhukeselt värve, mis sulandusid ümbritsevaga. Edasises perioodis keskendus ta peamiselt suurejoonelisse akti ja kodustele stseenidele.
neid kombineerides. 1 Tajutüüpidest lähtuvate õpistiilidega on seotud VARK-süsteemil põhinevad õpistiilid. VARK õpistiilid Lühend ,,VARK" tuleneb nelja õpistiili ingliskeelsete nimetuste esitähtedest: Visuaalne eelistab õppida visuaalse materjali abil (kaardid, joonised, diagrammid, nooled jne sõnade asemel; NB! Siia ei kuulu nt (reaalelu) fotod, videod, esitlusfailid (PowerPoint jms) jne); kasutab teksti värvilist markeerimist, et olulist esile tuua; kasutab illustreeritud raamatuid Auditiivne eelistab õppida kuulates või rääkides (õppimisele aitab kaasa, kui ta saab õpitava üle arutada, oma sõnadega üle korrata või küsida); eelistab seminare, loenguid, diskussioone Lugemine-kirjutamine eelistab lugeda ja kirjutada sõnalisi tekste
lagunemise tingitud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.). 1979 aastal romaanivõistlustel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide ja muu lühiproosaga ilmusid kogus "Rännak giidi saatel" (1988, 3 J. Smuuli nimeline preemia 1983), milles poliitilised realiteedid on seotud eetikaprobleemidega. Autor juhib tähelepanu vägivallavaldustele poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdseiks situatsioonideks; idamaade motiive kasutab sel eesmärgil "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). 1949 Siberisse küüditatute elu kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989, A. H. Tammsaare nimeline kolhoosi auhind). 1990. aastate teisel poolel on Valton avaldanud proosaraamatud "Liisa ja Robert" (1993), "Unehäired" (1995), "Väike ilus vangimaja" (1996) ja "Kahekesi" (1999), publitsistikavalmik
Valu paneb meid teadvustama meie keha ja me tajume sel puhul oma keha ebamugavana. Filosoof Toobsi järgi erineb patsiendi haiguskogemus arsti omast. Iga inimese haigus on erineva eripära ja iseloomuga. Inimene peab ise kõike oma ihuga kogema, et teada saada mida kogevad juba haiguse läbielanud. Lisaks see, et haigus muudab ihu objektiks. Sotsiaalne fenomenoloogia Lugege läbi ÕIS-is olev pdf-fail ,,Sotsiaalne fenomenoloogia ja reaalsuse sotsiaalne konstrueeritus" 1. Milliseid reaalelu näiteid sotsiaalsest konstrueeritusest oskate tuua? Sugupoolne sotsiaalne konstrueeritus-kõik algab siis kui ta siia maailma sünnnib Perekondlik-suhte kujunemine kodus Hariduslik-koik algab siis kui laps läheb kooli ja kohtab uusi inimesi 2. Mida tähendab väide, et vaimuhaigus (nt skisofreenia) on sotsiaalselt konstrueeritud? Antud väitega tahetakse selgitada, et psüühikahäired on sotsiaalselt paika
eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman. Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] Mudel on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Tegelikult tuleb ülesannete lahendamisel alati eelistada täpseid lahendeid, kuid kahjuks see enamasti ei õnnestu, seda eriti loodusteaduslike ja üldse rakenduslike protsesside uurimisel. MATEMAATILINE MUDEL TÄPSED MÕISTED VAADELDAVA SÜSTEEMI VÕI NÄHTUSE KIRJELDAMISEKS KÕIK SAAVAD ÜHTMOODI ARU MIDA SAAB ÖELDA MATEMAATIKA VAHENDITEGA, SEDA SAAB VÄLJENDADA KA IGAPÄEVAKEELES
Psühholoogilised sümptomid: 1. Heaolu või eufooria tunne internetti kasutades 2. Võimetus peatada pooleliolevat tegevust 3. Vajadus üha kasvavat aega olla internetis 4. Hoolimatus perekonna, sõprade, töö jne suhtes 5. Tühi, ärritunud, masendunud tunne, kui ei kasuta internetti 6. Valetamine teistele internetis veedetud aja ja tegevuste suhtes 7. Probleemid koolis või tööl 8. Võimetus kontrollida interneti kasutamise aega 9. Põgenemine internetti reaalelu probleemide eest, või leevendamaks negat. emotsioone süümepiinad, depressioon, rahutus, abitus. Füüsilised sümptomid: 1. Randmekanali sündroom läbi randmekanali kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel 2. Kuiva silma sündroom krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine, mille põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises 3. Peavalud, seljavalud 4. Söömishäired, n
Kolmandat staadiumit nimetatakse desadaptsiooniks ja selles staadiumis saab inimene päriselt arvutisõltlaseks.12 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 10 Cousers kodulehekülg.. https://courses.cs.ut.ee (03.02.19) 11 Ibid. 12 Ibid. 7 Sõltuvus tekib siis, kui inimesed on internetitegevustesse nii sisse elanud, et nende tegelik elu jõuab punkti, kus jäetakse hooletusse tervis, reaalelu suhted, töö ja muud kohustused. Sõltuvustunde teket soodustavad ka sellised välised tegurid, nagu hea ligipääsetavus internetile ning Internetist saadav stimuleeriv sisu. Piir mõistliku arvutikasutamise ja sõltuvuse vahel on väga ähmane. Mida nooremas eas alustatakse, seda rängem on tulemus. Sõltuvus algab siis, kui arvuti argitegemisi segama hakkab. Sellevõrra kannatavad suhted reaalsusega igal tasandil. Arvutist saab tasapisi ainuke suhtluspartner
1. Mudel- on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Matemaatiline mudel on mudel, mis on koostatud kasutades matemaatilisi kontseptsioone (nagu funktsioonid, võrrandid, võrratused jm) Modelleerimine- on teadus mudelite koostamisest ja analüüsist. Milliseid eeliseid annab modelleerimine?Millega võrdleksin modelleerimist. 2. Subjektiivsuse kõrvaldamine (formaliseerimine) modelleerimisprotsessis, näide- Staatiline mudel: Olgu meil vaja koostada mudel näiteks muruniiduki ostmiseks
väljendub üldistavais kujudes, kujundite vahendusel (saksad-sahad, prouad-adrapulgad, kupjad-adrakured). Ja nii polegi meil eepilist, sündmusi kauge objektiivsusega edasiandvat laulu, on vaid lüro-eepilised laulud, milles elamuste ja mõtete osa pole vähem tähtis kui sündmustik. Võiks ütelda: siin valitseb lüüriliste ja eepiliste tasakaal. Sündmusi ja tegelasi peegeldatakse olulistes ja üldistes joontes. Nt. rahva kangelased on varustatud parimate omadustega. Kui looja annab reaalelu tüüpilisi kujusid ja näitab tegelikkuse olemuslikke tunnuseid ning omadusi tegelaste tegevuse kaudu, siis tekib eepiline looming. Kui ta aga loob tüüpilisi kujusid oma suhtumise prisma läbi (näitab tegelikkust isikute mõtete, tundmuste ja meeleolude kaudu), tekib lüüriline looming. Kui aga eepiline tegevus saab valgustuse autori meeleolude ja mõtete ning tundmuste läbipõimumise kaudu, tekib lüro-eepika. Suurel osal eesti lüro-eepilisest luulest on ballaadi tunnused
Juurdluspsühholoogia kordamisküsimused 1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega?
Psühholoogilised sümptomid: Heaolu või eufooria tunne internetti kasutades Võimetus peatada pooleliolevat tegevust Vajadus üha kasvavat aega olla internetis Hoolimatus perekonna, sõprade, töö jne suhtes Tühi, ärritunud, masendunud tunne, kui ei kasuta internetti Valetamine teistele internetis veedetud aja ja tegevuste suhtes Probleemid koolis või tööl Võimetus kontrollida interneti kasutamise aega Põgenemine internetti reaalelu probleemide eest, või leevendamaks negat. emotsioone süümepiinad, depressioon, rahutus, abitus. Füüsilised sümptomid: Randmekanali sündroom(randmekanalis kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel) Kuiva silma sündroom krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine, mille põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises Peavalud, seljavalud Söömishäired, n. söögikordade vahelejätmine
Saatesõna ,,Inimlikule komöödiale", saame teada, mida kujutab 19.saj esialgne realism. ,,Inimlik komöödia" raamat 10 000 leheküljega, plaanis kirjutada üle 40 väljaande. Isa ei lubanud alguses kirjanikuks hakata, lõpuks lõi ikkagi kirjanikuna läbi. Võrldes end Napoleoniga. Napoleni probleem on sellel ajastul tugev. Tahtis saavutada sulega seda, mida saavutas Napoleon mõõgaga. Kui Balzac oli kirjutanud 4-5 gootilugu, siis ühel hakkas ta kirjutama jutte, mis tuginesid reaalelu kogemusele. Tal tuli idee hakata kirjutama romaani, mis koosneb suurest arvust romaanist ja juttudest, pealkiri ,,Inimlik komöödia". Vihje mõned sajandid tagasi Dante Alighieri'le, kes kirjutas ,,Jumaliku komöödia". Inimeste asju ei ole vaja vaadelda kui jumala asju. Ise ta ütleb, et tal tuli idee, mis oleks kui kirjutaks oma aja teadusliku ajaloo. Sõna ,,teaduslik" kasutab juba Balzac. Hakkas silma see, et ta ütleb
tugevaid tammi ja kõrgeid kuuski kui ka toredat noort habrast rohelust". (Müürsepp 2005a: 42). 1990ndail domineerinud kunstmuinasjutt on eesti lastekirjanduses jätkuvalt populaarne ka 2000ndatel. Ühed usinamad fantaasiamaailmade loojad on eesti lastekirjanduse klassikud Aino Pervik ja 2005. aastal lahkunud Edgar Valter ning uutest autoritest Andrus Kivirähk. Tasapisi hakkavad kunstmuinasjutu kõrvale tekkima ka reaalelu kajastavad raamatud. Vana kaardiväe kõrvale ilmuvad uued tulijad. Populaarseim kunstmuinasjutulise maailma autor on Andrus Kivirähk, kelle loodud õnnelikku ja harmoonilist maailma võiks määratleda utoopiana. ,,Lotte" maailm (,,Lotte reis lõunamaale" (2002), ,,Leiutajateküla Lotte (2006)) on lõputult avar nii pikuti, laiuti kui sügavuti, paikade ja eluviiside mitmekesisuse poolest justkui võrreldav tegeliku inimeste planeediga. Kõikide probleemide hõlbus lahenemine
Psühholoogilised sümptomid: 1. Heaolu või eufooria tunne internetti kasutades 2. Võimetus peatada pooleliolevat tegevust 3. Vajadus üha kasvavat aega olla internetis 4. Hoolimatus perekonna, sõprade, töö jne suhtes 5. Tühi, ärritunud, masendunud tunne, kui ei kasuta internetti 6. Valetamine teistele internetis veedetud aja ja tegevuste suhtes 7. Probleemid koolis või tööl 8. Võimetus kontrollida interneti kasutamise aega 9. Põgenemine internetti reaalelu probleemide eest, või leevendamaks negat. emotsioone süümepiinad, depressioon, rahutus, abitus. Füüsilised sümptomid: 1. Randmekanali sündroom läbi randmekanali kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel 2. Kuiva silma sündroom krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine, mille põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises 3. Peavalud, seljavalud 4. Söömishäired, n. söögikordade vahelejätmine 5
Muidu on hea ja põnev film, aga samas ei pakkunud midagi uut võrreldes Nanookiga, see film näitab mitte niivõrd busmanide elu, vaid noore filmitegija romantilist arusaama küttide elust ja kui põnev see temale oli. John kõikidel ekspeditsioonidel ei osalenud, ta saadeti Aafrikast välja ja ta ei saanud sinna 20a minna, aga selleks ajaks oli ta filminud sittakanti materjali. Ameerikasse naastes hakkas ta seal tegema filme, ta filmis tollajal väga uudse asja nagu reaalelu jälgiva dokseeria politsei tegevusest (Pittsburgh Police Film Series 69-70). Titicut Follies jäglib elu kriminaalse taustaga hullude hooldekodus, mingid vaimuhaiged, selle filmi tegid John Marshall ja Wiseman, film on üks tähtteoseid dokfilmide seas. Robert Gardneri ja Johni teed läksid muidu lahku. Gardner Harvardi filmikeskuse juhina plaanis teha seeria erinevatest kultuuritüüpidest (tehnoloogilisel tasemel nt), kütid olid aluseks ja järgmisena otsustas teha filmi aiaviljelejatest
Põhjust täpsemalt ei teatud. Pigem häiris valitsust see, et ta sai busmanidega liiga hästi läbi (õppis keele ära jne). See oli pikka aega mitteaktsepteeritav, kuna nad olid pikka aega rassilises hierarhias kõige madalamal tasemel. Neisse (busmanidesse) suhtutakse tänapäevani suhteliselt halvasti (riigi enamus - bantud). Ameerikasse naastes hakkas tegema filme Ameerikas ja on seal tuntud tegija. Filmis üles Pittsburgh Police Film Series (1969-70) reaalelu jälgiv dokumentaalfilmide seeria politsei tegevusest. Eesmärk oli jäädvustada reaalsed situatsioonid, kuidas politsei tegutseb. Eesmärk oli filmide abil saavutada tõhusam meetod probleemidega tegelemiseks. Rakendusliku taustaga filmid. Sellesse koolkonda kuulus ka rez. Frederick Wiseman, kes tegi filmi Titicut Follies. Tegi selle filmi J.Marshalliga tegelikult kahasse. Film hullumaja elust. Marshall oli õppinud hiljem ka antropoloogiat kuid eelkõige pidas ennast filmitegijaks.
muutunud, kuid tema maitse eelistus on sama. Chase: kvaalid on jäänud samaks, kuid on muutunud otsustus kvaalide kohta Sanborn: kvaalid on muutnud, mitte otsustus. Dennett: kuidas teha kindlaks, kas nad räägivad õigust? Kui uurida nende aju empiiriliselt, siis loobume teesist, et kvaalid on vahetult tunnetatavad, sest siis saame kvaalide kohta teada kaudsel teel. Ei saa eristada kvaale nende mõjudest meie reaktsioonidele (vrd õllejooja intuitsioonipump). Reaalelu juhtumid. Dennett: Traditsiooniline kvaali mõiste pole koherentne ning ei suuda seletada mitmesuguseid tajuhäireid. Tserebraalne akromatopsia: Ühel patsiendil on ühes nägemisvälja pooles kvaalid kadunud ja ta on sellest teadlik; teisel patsiendil on värvuste nimetamise häire, millest ta ei olnud teadlik jne. Kui isik ei ole oma puudest teadlik, kas siis on ta kvaalid normaalsed ja viga on kvaalile reageerimises? Või ei ole ta lihtsalt märganud, kui viletsaks ta kvaalid on jäänud
(zenbudism, taoism jt.) 1979. aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna "Rännak giidi saatel" (1988, Juhan Smuuli nimeline preemia 1989), milles poliitilised realiteedid on seostatud eetikaga. Autor juhib tähelepanu vägivallale poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdini, selles kasutab idamaade motiive "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliauhinna on saanud 1973 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe armastus", Eduard Vilde nimelise kolhoosi auhinna 1984 jutustused "Üksildased ajas" I. Ülevaate Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I II (1984).
annaabi.ee 
