McDonalds (0)

Esitlus
McDonald's
Üldine info
Liik: Börsiettevõte
Asutatud : 15. mai 1940 San Bernardino McDonald's Corporation, 1955 Des Plaines, Illinois
Asutaja : Dick ja Mac McDonald, kontseptsioon Ray Kroc, ettevõtte rajaja.
Peakorter : Oak Brook, Illinois, USA
Osakonnad : üle 31 000 üle maailma
Piirkond : rahvusvaheline
Juhid : James A. Skinner, tegevdirektor
Majandusharu: restoranid
Tooted : kiirtoit (hamburger, kanaliha, friikartulid, karastusjook, piimakokteil, salat, magustoit,
hommikusöök)
Turuosa : 60,07 miljardit dollarit (2008)
Tegevuskasum : 3,879 miljardit dollarit (2007)
Puhaskasum : 2,359 miljardit dollarit (2007)
Varad : 29,391 miljardit dollarit (2007)
Töötajaid : 390 000 (2008)
Ajalugu
McDonald's alustas tegevust 1940, kui vennad Dick ja Mack McDonald avasid Californias San
Bernardinos oma esimese restorani. 1948 juurutasid nad kiirteenindussüsteemi, mis sai moodsa
kiirtoitlustuse aluseks.
McDonald'si maskott oli algselt mees, kes kandis kokamütsi hamburgerikujulise pea otsas. Mehe
nimi oli Speedee. Alates 1963 on McDonaldsi maskott kloun Ronald McDonald.
Ray Kroc rajas 15. aprillil 1955 Illinoisis Des Plainesis frantsiisi alusel oma McDonald'si restorani,
mis oli maailmas 9. Hiljem ostis ta McDonaldsitelt nende osa välja ja muutis ettevõtte
ülemaailmseks. Alates 1965 on ettevõte noteeritud börsil.
McDonald'si kuulus -märk võeti kasutusele 1968 aastal.
Esimesed restoranid avati USA's, Kanadas, Costa Rica's, Panamas; Jaapanis, Madalmaades,
Saksamaal, Austraalias, Prantsusmaal, El Salvadoris ja Rootsis avamisjärjekorras.
McDonald's on saanud üleilmastumise ja ameerika elustiili võrdkujuks. Välismaal on McDonald'si
restoranide vastu korraldatud vandalismiakte, kuna selle sooritajad peavad McDonald'sit USA
sümboliks.
Maskottid
Algne maskott kuni Praegune maskott.
1963 aastani.
Kriitika
1990. aastal jagasid väikese rühmituse London Greenpeace aktivistid lendlehti pealkirjaga
"Mis on viga McDonald'sis?", milles väitsid, et McDonald's kahjustab keskkonda, eriti
arengumaades, kahjustab oma klientide tervist ja ekspluateerib oma töötajaid. McDonald's
kaebas kaks aktivisti kohtusse (Helen Morris ja David Steel), süüdistades neid laimus. 1997
rahuldas kohus hagi ning nõudis Morriselt ja Steelilt välja 60 000 Suurbritannia naela.
Kostjatel polnud aga sellist summat ja nad kaebasid otsuse edasi. 2005. aastal mõistis
Euroopa inimõiguste kohus Morrise ja Steeli õigeks.
Morgan Spurlocki 2004. aasta dokumentaalfilm "Ülisuur mina" räägib sellest, et
McDonald'si toit aitab kaasa ühiskonna rasvumisele ega ole tervislik, aga McDonald's ei
teavita oma kliente selle toiteväärtusest.
1952. aastal kaebasid nad kohtusse Sotimaa kohvikuomaniku McDonaldi, ehkki kohvik oli
selle nime all tegutsenud juba enam kui sajandi.
Aastal 1999, Prantuse anti-globaliseerumise aktivist Jose Bove vandaalitses pooleldi valmis
McDonald'si restoranis protestiks kiirtoidu tutvustamise vastu selles regioonis.
Restoranide asukohad maailmas
Kasutatud lingid
http://et.wikipedia.org/wiki/McDonald%27s
http://en.wikipedia.org/wiki/McDonald%27s
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a6/M