aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel. Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud • 2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem. • Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkaubavedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,3 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Kui 2015. aastal vähenes transiitkaubavedu raudteel aastaga koguni viiendiku ja ulatus 11,3 miljoni tonnini, siis 2016. aastal vähenes transiitkauba vedu aastaga üle neljandiku. KAUBAVEDU LENNUJAAMADE KAUDU I-IV kvartal Veosed kokku 2015 Veosed 16 194
· Eestis on peamiseks raudtee-ettevõtjaks Eesti Raudtee (NB! Eesti seaduste järgi AS Eesti Raudtee raudteeettevõtja ei ole). · Raudteeveo-ettevõtja: Raudtee reisijateveo- või kaubaveoteenust võib osutada, kui ettevõtjal on peale kehtiva tegevusloa ka kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus (ohutustunnistuse esimene osa) ja kehtiv tegutsemise ohutustunnistus (ohutustunnistuse teine osa). · Ohutustunnistuse annab välja Tehnilise Järelevalve Amet. · Raudteevedude klassifikatsioon veose massi alusel · Väikeveosed Mass kuni 10 tonni ja maht kuni 1/3 4-teljelise vaguni mahutavusest · Väiketonnaazilised veosed Mass 10-25 tonni ja maht kuni 50% 4-teljelise vaguni mahutavusest · Vagunsaadetised · Mitmikvagunsaadetised (grupisaadetised) Mitu vagunsaadetist, kuid mitte terve rong · Marsruutsaadetised
Ladustamine andis võimaluse hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamatest paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktisooni. 19. sajandil hakati kasutuselevõtma raudteesid, mis tõi kaasa ladude ehitamise raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine, mis tähendas transiitladustamist suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida transiidiladudes ilma ladustamise eest eraldi tasumata isegi kuni aasta. Pärast teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse. Tänu sellele sai alustada sõidukoridoride ja riiulitega varustatud kõrgete laohoonete ehitamist
vedude pakkumise ja veonõudluse vahekorrast. Maanteetranspordis enim levinud suurused ja ühikud on: • Enim läbitud teekonna tariif ehk kilomeetritariif (€/km) • ajatariif ehk tunnitariif (€/h) • kombineeritud tariif - lähtutakse läbitud teekonnast, veo ajast ja veetud kauba kogusest • koguseline tariif - leitakse veo hind kindlal marsruudil lähtuvalt veose kaalust, mahust, mahukaalust jne. Tariifid raudteevedudel Raudteevedude puhul kasutatakse üldtariife, eritariife, soodustariife ja kohalikke tariife. • Üldtariifide abil määratakse raudtee suuremahuliste vedude maksumus. • Eritariifid on üldtariifid, millele on kehtestatud erinevatel põhjustel alla- või juurdehindlused. • Soodustariife kasutatakse kaupade veol kindlatel eesmärkidel (nt raudtee oma veod). • Kohalikud tariifid võivad olla erinevatel põhjustel kohalike raudteeülemate poolt kehtestatud.
4 Raudteetransport Raudteetranspordi üldiseloomustus See transpordiliik on hästi sobiv erinevate kaubapartiide vedamiseks igasuguste ilmastikutingimuste korral. Raudteetransport kindlustab kaupade toimetamise suurte kauguste taha ja vedude regulaarsuse. Siin on võimalik teostada laadimistöid suure efektiivsusega. Raudteetranspordi oluliseks eeliseks on ka suhteliselt madal vedude omahind. Raudteevedude eelised: · Võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha · Suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga) · Keskonnasäästlik veoviis · Suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus · Sõltumatus ilmastikuoludest · Laadimistööde kõrge efektiivsus · Suhteliselt madal vedude omahind Raudteevedude puudused: · Maanteevedudest pikemad veoajad · Vähene paindlikkus · Raudtee suhteliselt suured haldamiskulud
• Ebaefektiivne suurte veokauguste korral (üldjuhul rohkem kui 1500 km) Raudteetransport See transpordiliik on hästi sobiv erinevate kaubapartiide vedamiseks igasuguste ilmastikutingimuste korral. Raudteetransport kindlustab kaupade toimetamise suurte kauguste taha ja vedude regulaarsuse. Siin on võimalik teostada laadimistöid suure efektiivsusega. Raudteetranspordi oluliseks eeliseks on ka suhteliselt madal vedude omahind. Raudteevedude eelised: Võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha Suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga) Keskonnasäästlik veoviis Suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus Sõltumatus ilmastikuoludest Laadimistööde kõrge efektiivsus Suhteliselt madal vedude omahind Raudteevedude puudused: Maanteevedudest pikemad veoajad Vähene paindlikkus Raudtee suhteliselt suured haldamiskulud
h. Rahvusvahelised raudteekonventsioonid (eelkõige SMGS, COTIF) ja –organisatsioonid (OSŽD • Asutatud 1956 (alustas tegevust 1957). Liikmeid 27 riigist, põhiliselt endised sotsialismimaad (pluss Iraan). Eesti Vabariik (esialgu AS Eesti Raudtee näol) – 1992. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudteeosakonna raudteetalituses töötab Eesti alaline esindaja OSŽD juures. Peakorter Varssavis. – Raudteevedude arendamine, eeskätt Euroopa ja Aasia vahel – Kooskõlastatud transpordipoliitika rakendamine rahvusvaheliste raudteevedude alal – Rahvusvahelise transpordi ja äriõiguse täiustamine – Koostöö raudteealaste majanduslike, ökoloogiliste, IT ja rakenduslike probleemide lahendamisel – Abinõude väljatöötamine raudteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks – Koostöö raudtee
suhteliselt hõlpsasti kahjustada. Tooted võivad saada kahjustatud veoprotsessi käigus vale temperatuuri ja liiga suure niiskuse tõttu, veoki vibratsiooni tagajärjel jne. Samuti võivad need saada vigastada käsitsemise ja hoiustamise käigus. Riskid logistilises süsteemis sõltuvad veo-, käsitsemise ja ladustamise viisidest. Näiteks täistreileri veo korral saavad kaubad enamasti vähem vigastusi kui osakoorma või tükikauba veol. Raudteevedude puhul põhjustab kaupadele vigastusi enamasti vagunite ühendamine sorteerimisjaamades. Kaupade suhtelist kaitstust alternatiivsete pakendisüsteemide puhul võrreldakse ning hinnatakse laboratooriumides ja välitingimustes läbiviidavate testide järgi. Kehtib reegel, et mida vastuvõtlikum on toode vigastuste suhtes ja mida suuremad ohud varitsevad logistiliste operatsioonide teostamisel, seda parernat (kallimat) pakendit tootele vajatakse.
Seega langevad D-rühma tarneklauslitel kauba tarnekoht ja sihtkoht kokku. Müüja peab kandma kõik kaubaga seonduvad kulud kuni kauba üleandmiseni (sh mahalaadimiseni) (DAT). Ostja kannab kauba mahalaadimise kulud ja riskid, ning tegeleb tolliformaalsustega DAP puhul. DDP – kaup tarnitud, toll tasutud, mahalaadimise korraldab ostja. 22. Raudteetranspordi eelised ja puudused Raudteevedude eelised: a. võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha b. suhteliselt madal vedude omahind (võrreldes maanteeveoga) c. suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga) d. keskkonnasäästlik veoviis e. suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus f. sõltumatus ilmastikuoludest g. laadimistööde suur efektiivsus Raudteevedude puudused: a. pikemad veoajad kui maanteetranspordi puhul
Ohtlike ainete vedusid Millised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel? ADR Milline ei ole saatja kohustus ohtlike ainete maanteeveol ? Ohtliku kauba kustutamiseks sobiva tulekustuti valik Millised ei ole vedaja kohustused ohtlike ainete veol? Autojuht peab enne väljasõitu täitma tegutsemisjuhiste kontrolllehe võimaliku ohuolukorra ärahoidmiseks ja võimalike tagajärgede leevendamiseks Raudteevedude eeliseks maanteevedude ees on kordades väiksem väliskulu Raudteevedude üheks puuduseks võrreldes maanteevedudega on väiksem paindlikkus Millest ei sõltu veotariifid raudteedel? Aastaajast, mil vedu tehakse Multimodaalne transport on vedu vähemalt kaht veoviisi kasutades Intermodaalne transport on vedu mitut veoviisi kasutades kusjuures lastiruum jääb samaks
hõlpsasti kahjustada. Tooted võivad saada kahjustatud veoprotsessi käigus vale temperatuuri ja liiga suure niiskuse tõttu, veoki vibratsiooni tagajärjel jne. Samuti võivad need saada vigastada käsitsemise ja hoiustamise käigus. Riskid logistilises süsteemis sõltuvad veo-, käsitsemise ja ladustamise viisidest. Näiteks täistreileri veo korral saavad kaubad enamasti vähem vigastusi kui osakoorma või tükikauba veol. Raudteevedude puhul põhjustab kaupadele vigastusi enamasti vagunite ühendamine sorteerimisjaamades. Kaupade suhtelist kaitstust alternatiivsete pakendisüsteemide puhul võrreldakse ning hinnatakse laboratooriumides ja välitingimustes läbiviidavate testide järgi. Kehtib reegel, et mida vastuvõtlikum on toode vigastuste suhtes ja mida suuremad ohud varitsevad logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremat (kallimat) pakendit tootele vajatakse. Pakendi
tegemist kodumaise toormega (turvas ja ahjupuud). Tuuleenergia Alternatiivsete energiaallikate (väikesed hüdroelektrijaamad erakätes (0,6%) + tuuleenergiapargid Lääne-Lätis Grezinis võimsus 20 MWh) osakaal Läti energiabilansis on marginaalne. 2004.a. moodustas see 6,2% tarbitavast energiast. Grezini tuulepark Liepaja lähedal on 3B regiooni suuremaid tuuleparke, koosnedes 34 suurest "tiivikust" . Transiit ja transport Kaubavedu raudteel kasvas 2004.a. 13,2% 55,9 mln tonnini. Raudteevedude kogumahust moodustab transiit enam kui ¾. Suure osa käibest annab naftatoodete vedu. Lennujaamad Ainus Läti rahvusvaheline lennujaam on Riia lennujaam, mis asub ca 15 km Riia kesklinnast. Suurema osa vedudest moodustab reisijatevedu. 2004.a läbis lennujaama 1 060 tuhat reisijat, mis oli 49% rohkem kui 2003.a. Kasvu on toetanud kindlasti ka odavlennufirmade tulek Riiga (Ryanair ja Easyjet). Sadamad Lätis on 10 sadamat, neist suurimad on Ventspilsi sadam, Riia sadam ja Liepaja sadam
masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktsiooni. Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine nn transiidiladustamine suurtes raudteesõlmedes. Pärast Teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse. Alustati tõstukite sõidukoridoride ja riiulitega varustatud kõrgete laohoonete ehitamist. Koos transpordi efektiivsuse kasvuga viimastel aastakümnetel on saanud
-Lühikeste lennuvedude korral vähenevad säästud muude veoviiside kasutamise suhteliselt suure osakaalu tõttu. Autotrantsport: Eelised: -vedu otse kliendilt kliendile - lühike veoaeg - paindlikkus - tihe terminalivõrgustik (Lääne- Euroopas) - Pakkimine vähem kulukas võrreldes meretrantspordiga - mitmekesine inventar Puudused:-keskkonda saastav - teedevõrgustiku haldamine kulukas liikluspiirangud - tehnilised takistused, saadetise kaal, mõõtmed- Raudteevedude: Eelised: suured koormad - odav põhivedu keskkonnasäästlikkus Puudused: pikad veoajad - vähene paindlikkus - raudtee halduskulud Meretrantsport: Eelised: -suured kogused - odav põhivedu - keskkonnasäästlik - ummikuid ei ole Puudused: -pikad veoajad - vähene paindlikkus - kallid sadamamaksud. 8. Multimodaalne transport mitme veoviisi koos kasutamine, kus lastiruum jääb samaks. Kasutatakse ära erinevate visiide eeliseid.(konteinerveod, huckepack,Ro-Ro praamveod,
· 2050. Aastaks- —tagada koos vastavate teabeteenustega kvaliteetne ja suure läbilaskevõimega raudteevõrk , st põhi-võrgustikule lisatakse arendatud sisevõrgustik; —ühendada kõik põhivõrgustikku kuuluvad lennuväljad raudteevõrguga, soovitavalt kiirraudteevõrguga; —tagada kõikide põhivõrgustikku kuuluvate meresadamate piisav ühendus raudtee- kaubaveo süsteemiga ja võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga. 4. Põhjenda raudteevedude statistiliste mahtude hindamisel veosekäibe näitajate kasutamise eelist kauba kaalupõhise mahu ees. Veosete kogus tonnides võib olla andmebaasides kajastatult topelt, sest riigisiseselt vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikult raudteel ja teine mitteavalikul. Seepärast on veetud kauba mahu iseloomustamiseks soovitatav kasutada näitajat veosekäive, mis
Tolleaegne marketingifilosoofia väitis, et müük kaotatakse, kui laos puudub toodete tagavara. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktsiooni. Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine nn transiidiladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiidiladudes ilma ladustamise eest eraldi tasumata isegi kuni aasta. Eelmise sajandi keskel ehitati transiidi parema teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri privaat- ja kolmanda osapoole laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade
nõudmiste ja vajadustega. Individualiseeritud lähenemine klientide erinevate vajaduste rahuldamisel eeldab massilist rätsepatööd. Rööpmelaius Erinevates Euroopa riikides kasutatakse kolme erinevat raudteerööbaste vahelist kaugust. 1520 mm - Eesti, Läti, Leedu, Soome, Venemaa ja muud endised NL riigid. 1676 mm - Hispaania ja Portugal. 1435 mm - kõik muud Euroopa riigid. Erinevate rööpmelaiuste kasutamine on tõsiseks takistuseks raudteevedude arengul Euroopas. Arvestataval määral suurenevad raudteevedude kulud seoses vagunite telikute vahetusega piirijaamades või kauba ümberlaadimisega ühelt raudteevagunilt teisele. Sellega kaasneb ka täiendav ajakulu, mis koos veokuluga muudavad raudteeveod maanteevedudega võrreldes vähem konkurentsivõimelisemaks. Rahvusvaheliste autovedude litsents Rahvusvaheliste autovedudega tegelemiseks vajab Eesti ettevõtja litsentsi, mida väljastab Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium
Logistikud saavad uusi võimalusi, kuna Rail Baltic on usaldusväärne ning kiire. 3.2. Rail Balticu tasuvusanalüüs 2017. aastal avalikustatud EY tasuvusanalüüs näitab, et Rail Balticu projekt on majanduslikult elujõuline. Rail Balticu tasuvusanalüüsi seisukohast hõlmab kõige olulisem piirkond Balti riike, Soomet, Poolat ja Saksamaad, kusjuures Soome, Poola ja Saksamaa kujutavad endast võtmeturgusid nii kauba- kui reisijateveo vaates. (EY 2017) Raudteevedude prognoosimise aluseks on reisijateveo ja väliskaubanduse kasvumäärade mõju hindamine Rail Balticu toimepiirkonnas olevate asustusüksuste majanduse ning riikidevaheliste majandussidemete arengule. Reisijateveo prognoos põhineb tulevase turumahu kasvu ja transpordiliigi eelistuste kohta tehtud eeldustel. Potentsiaalne reisijatevoog Rail Balticu jaoks on 2026. aastal 3,6 kuni 5,5 miljonit unikaalset reisi, 2055. aastal aga 4,7 kuni 7,1 miljonit reisi.
majatreilereriks kapptreileriks jumbotreileriks frigotreileriks 18. Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks? elevantide transportimiseks mõeldud poolhaagist sõiduautode vedamise treilerit astmelist, osaliselt kõrgendatud lastiruumiga poolhaagist ülisuurt poolhaagist pikkusega 15,5 m ja koormaruumi kõrgusega 3,2 m 33 19. Raudteevedude eeliseks loetletus on väikesed investeeringud infrastruktuuri lühikesed veoajad väikesed väliskulud lühikesed laadimisajad 20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul keskkonnavaenulikkus organisatsioonide vähene paindlikkus ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid ei ole võimalik transportida raskeid kaupu 21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist mitme autoga mitme laevaga
• uute sõidukite energiakulu ja kasvuhoonegaaside vähendamine autotootjate poolt • keskkonnahoiu normide ülevaatamine ja karmistamine. Kui viimase 20 aasta jooksul on Euroopas mere- ja raudteevedude mahud märkimis- väärselt vähenenud, siis maanteevedude mahud on samal ajal hoogsalt kasvanud. Üks põhjus on kindlasti liialt väike veotariiide erinevus. Maanteeveod on mere- ja raudteevedudest kallimad keskmiselt 20%. Euroopas teostatavad veod siseveeteedel konkureerivad järjest enam maantee- ja
17. Ustega jäika poolhaagist nimetatakse majatreilereriks kapptreileriks jumbotreileriks frigotreileriks 18. Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks? elevantide transportimiseks mõeldud poolhaagist sõiduautode vedamise treilerit astmelist, osaliselt kõrgendatud lastiruumiga poolhaagist ülisuurt poolhaagist pikkusega 15,5 m ja koormaruumi kõrgusega 3,2 m 19. Raudteevedude eeliseks loetletus on väikesed investeeringud infrastruktuuri lühikesed veoajad väikesed väliskulud lühikesed laadimisajad 20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul keskkonnavaenulikkus organisatsioonide vähene paindlikkus ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid ei ole võimalik transportida raskeid kaupu 21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist mitme autoga
kapptreileriks bokstreileriks frigotreileriks 17. Ustega jäika poolhaagist nimetatakse majatreilereriks kapptreileriks jumbotreileriks frigotreileriks 18. Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks? elevantide transportimiseks mõeldud poolhaagist sõiduautode vedamise treilerit astmelist, osaliselt kõrgendatud lastiruumiga poolhaagist ülisuurt poolhaagist pikkusega 15,5 m ja koormaruumi kõrgusega 3,2 m 19. Raudteevedude eeliseks loetletus on väikesed investeeringud infrastruktuuri lühikesed veoajad väikesed väliskulud lühikesed laadimisajad 20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul keskkonnavaenulikkus organisatsioonide vähene paindlikkus ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid ei ole võimalik transportida raskeid kaupu 21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist mitme autoga mitme laevaga
masuut, kivisüsi) transiidile läbi Eesti. Vene Föderatsiooni jõuline tegutsemine transpordi-ja transiidipoliitiliste eesmärkide saavutamisel on oluliselt mõjutanud transiitveoste mahtu läbi Eesti sadamate. Transiitvedude vana paradigma enam ei tööta, tuleviku stsenaariumite väljatöötamisel pole mõtet kopeerida Soomet ja Lätit, on vaja koostada ida-lääne ja põhja-lõuna suunaliste vedude võimalikud lõimimise mudelid (merevedude ja raudteevedude koostoimemudelid); Konteinerterminali ja konteinervedude aktuaalsus Läänemere logistikasüsteemis. Väljakujunenud konteinervedude skeemide (HUB sadamad ja fiidervedude sadamad) muutmise vajalikkus ja võimalikkus; Kauba ja reisijatevoogude analüüs AS Tallinna Sadamas ja nende SWOT analüüs, voogude tulevikuvaade. 2. Puistekaupade laadimisest sadaamtes https://www.riigiteataja.ee/akt/943563?leiaKehtiv
Eriti palju on sääraseid punastest põletatud tellistest kivihooneid säilinud Inglismaa suure sadamalinna Liverpooli kaidel. Raudteede ehitamise ja kasutuselevõtu tõttu 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama ladusid suurematesse raudteejaamadesse. Rongidega veeti korraga kohale sadu tonne kaupu, mida ei suu- detud hobutranspordiga selle väikese kandejõu tõttu piisavalt kiiresti ja kaugele edasi toimetada. Raudteevedude arenedes hakati tegema kaupade transiitvedusid ehk läbivedusid ühest rii- gist teise kolmanda riigi kaudu. Transiitvedude tõttu arenes välja kauba vaheladustamine ehk tran- siitladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiitladudes ladus- tamise eest eraldi tasumata pika aja jooksul. 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel ehitati
annaabi.ee 
