Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks
.................................................................17 4.8. Bituumenrullmaterjalide üldine kirjeldus...................................................................18 4.9. Tugevus.......................................................................................................................19 4.10. Lagunemist saab vältida...................................................................................19 5. Raskebetoon.......................................................................................................................20 5.1. Raskebetooni koostismaterjalid..................................................................................20 5.2. Betooni survetugevus ja konsistentsiklassid...............................................................24 5.3. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus..................................................................24 5.4
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115
Need pakuvad head aluspinda värvimiseks ja tihti on nad ka dekoratiivsed. Oksüdeerimiseks kasutatakse peamiselt elektrokeemilist meetodit, kuid see sõltub ka metalli liigist. Näiteks terasdetailide oksüdeerimiseks võib kasutada keemilist, termilist ja elektrokeemilist meetodit. c) Värvpinded on enam levinuim elektrokeemiline korrosioonitõrje meetod. Värve on erinevaid. Peamiselt liigitatakse need sideaine alusel: õlivärvideks ja emailvärvideks. Enne värvimist tuleb metallipind ettevalmistada: puhastada, kruntida, pahteldada ning alles siis võib värvida. 6 Samuti teostatakse ka plastpindeid. Plastpindena kasutatakse epoksiidi, polüeteeni, nailonit jt. Pulbriline plast pihustatakse elektrostaatiliselt metalldetailipinnale. Seejärel sooritatakse kuumtöötlus, mille käigus plast sulab
b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad); -välistrepiastmed; -plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; -skulptuursed detailid jne. 2.SETTEKIVIMID
Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel
2. Lubja ja kipsi olulised eelised ja puudused? Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. 3. Kirjelda aluminaattsementi- eripärad, kasutus? valmistatakse Al2O3 rikkast toorainestboksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes
.. 95 7.6. Portlandtsemendi tootmine ............. 96 7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine ............. 97 7.8. Portlandtsemendi omadused ............. 98 7.9. Portlandtsemendi kasutamine ............. 99 7.10. Eritsemendid ............. 100 7.11. Põlevkivituhksideained ............. 102 7.12. Eesti tsementide liigitus ............. 103 8. Betoonid ............. 104 8.1. Betoonide olemus ja liigitus ............. 104 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid ............. 105 8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral.
· Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. · Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
ja pakkimine. 10) Tsemendi tardumine ja kivinemine Tsemendi ja vee segamisel saadakse taigen, mis järk-järgult tardumise faasis tiheneb (tardub) ja seejärel läheb üle kivitaoliseks (kivinemine). Tardumine- protsess, kus väliseks tunnuseks on kujus taigen, mis ei võta veel vastu välisjõudu. Kivinemine- toimub vaid seguvee olemasolu korral kuni kõik tsemendimineraalid on reageerinud. 28 päeva ei tähenda veel kivinemise lõppu, vaid see on aeg, mil tsement on saavutanud piisava tugevuse, et seda võrrelda, kivinemine võib toimuda kuni 1 aasta. 11) Tsemendi survetugevusklassi määramine Survetugevustest, peale 28 päeva kivistumises norm.tingimustes (+20c, õhuniiskus 95%) 12) Tsemendi korrosioon Tsementkivi kahjustumine välismõjude toimel: pragunemine, murenemine, pudenemine 13) Räbutsement, aluminaattsement, portlandpõlevkivitsement Räbutsement- tardub aeglaselt, tihedam kui portlandtsement,
(g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus, peale 28-päevast kivinemist 20 °C ja
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100-
SISSEJUHATUS Kaasaegne ehitus on keeruline ja mitmekesine valdkond. Materjale on nii palju, et ehituspoes võib silme eest kirjuks lüüa. Ometi puutume me kõik ühel või teisel viisil ehitusmaterjalidega kokku, kas siis tapeeti valides või kaaludes, kuidas katta maja katust parimal moel parimate materjalidega. Kõikidest materjalidest ma siin kirjutama ei hakka, kuid referaadis käsitlen ma nelja erinevat ehitusmaterjali, räägin natuke nii tootmisest kui ka omadustest. Need on: Betoon Kergkruusplokk 2 Vahtpolüstüreen Savikatusekivi 1. BETOON Betoon on sideaine ja täitematerjali segust saadud põletamata tehiskivi. Mineraalse sideaine korral on segu vajalikuks koostisosaks ka seguvesi [1, p. 205]. Betoonisegu võib sisaldada veel lisandeid
betoonmaterjalid Indrek Tõkke ja Aksel Post Betooni ajaloost • Kirjalikud teadmised betoonist on pärit Vana-Rooma aegadest, kus opus caementicum’i all mõisteti sideainega seotud (tsementeeritud) agregaate • 1499 - Teadaolevalt esimene putsolaanse mördi kasutamine pärast Rooma riigi langust Pont de Notre Dame sillasammastes Pariisis. • 1774 - John Smeaton näitas, et kustutamata lubja kombineerimine teiste materjalidega võimaldab saada väga tugeva sideaine • Esmakordselt nägi termin beton trükivalgust 1753. aastal • Teadaolev esimene betoonileid - Lepenski Vir’ist (Ida- Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel
survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist
5) TULEKINDLUS materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P-purustav jõud (N v kg), A-proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2. TÕMBETUGEVUS tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil.
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Kivistunud betoon: betoon, mis on tahkes olekus ja saavutanud teatud tugevuse Etteantud omadustega betoon: betoon, mille nõutavad omadused ja täiendavad näitajad on tootjale ette antud Etteantud koostisega betoon: betoon, mille koostis ja kasutatavad materjalid on tootjale ette antud Betoonipere: betooni koostiste kogum, mille kohta on kindlaks tehtud ja
raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus,
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus.
sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse (P või F ja mõõtühikuks N või kg) Rs=Purustav jõud/Ristlõike pindala Tõmme kontrollitakse suri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Rt=Purustav jõud/ ristlõike pind
> Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. > Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele.
............................. 7 7. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 9 2 1. TÖÖ EESMÄRK Antud töö eesmärk on uurida erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2. KASUTATUD MATERJALID • Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement). • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv. • Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16. • Vesi. 3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega. Samaaegselt lisatakse juurde kaalutud tsement ning jätkatakse segamist
RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine
- kasutatava tsemendi liik ja aktiivsus (survetugevus), - kasutatavate täitematerjalide kvaliteedi hinnang (s.h. liiva ja killustiku puistetihedused ning absoluutsed tihedused, jämeda täitematerjali terasuuruse ülemine mõõde), - andmebaas vee kulu hindamiseks lähtuvalt betoonisegu nõutavast konsistentsist (töödel- davusest), kasutatava tsemendi liigist ja täitematerjalidest. 1.3. Betooni survetugevusklassi tagamiseks vajalik keskmine survetugevus. Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030 fcm ≥ fck + 1,48σ, kus valem nr 1 fcm – nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2 fck – betooni normtugevus, N/mm2
4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMINE, VALEM, MÕÕTÜHIK?. 5 9. MATERJALI ELASTSUS, MÕNI ELASTSE MATERJALI NÄIDE................................................6 10. MATERJALI PLASTSUS, MÕNI PLASTSE MATERJALI NÄIDE..............................................6 PUITMATERJALID............................................................................................................. 7 1. MIDA OSKAD VÄLJA TUUA PUIDULE POSITIIVSEKS JA NEGATIIVSEKS OMADUSEKS?..........7 11
konserveerimise puul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kiiga 13. Tardkivimid- eriliigid, kasutuskohad Eriliigid -Purskekivimid (tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel), sõmerad tardkivimid ( tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged) Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: • killustik (mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel) • sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) • äärekivid (väga vastupidavad) • välistrepi-astmed • plaadid põrandateks või seinte vooderduseks • skulptuursed detailid 14. Settekivimid- eriliigid, kasutuskohad Eriliigid: Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale
KLAAS 1. Millest klaasi valmistatakse? Peamiseks tooraineks on KVARTSLIIV 57%, SOOL 19%, LUBJAKIVI 14% 2. Milline lisand muudab klaasi roheliseks? RAUA lisamine muudab klaasi roheliseks. 3. Kuidas klaasi trantsporditakse? SERVITI ASENDIS. 4. Kuidas saadakse lehtklaasi? 5. Lehtklaasi paksused? 6. Vitriinklaasi paksused? Alates 6mm (eestis 6-12mm). 7. Tõmbetugevuse ja survetugevuse suhe? Survetugevus on suurem 600-1200N/mm2 ja tõmbetugevus on väiksem 30-60N/mm2 8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
