4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. Väävli tähtsamad ühendid: Vääveldioksiid- S + O2 = SO2. Leidub ka autoheitgaasides ja tööstusgaasides. On värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Põhjustab allergiat, silmapõletikke. Taimedel lagundab klorofülli. (lehtedele tulevad peale kollakas-pruunid laigud).Vääveldioksiid lahustub vees hästi SO2 + H2O = H2SO3 Vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks. Divesiniksulfiid S + H2 = H2S On värvuseta, mädamuna lõhnaga mürgine gaas. Tekib valkainete lagunemisel. Väävelhape On värvuseta, lõhnata siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega
(asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Tööstuslikult toodetakse vesiniku 1) vee elektrolüüsil, 2) veegaasist C+H2O=CO+H2 d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside
2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O). Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2). Süsihappegaas on happeline oksiid, mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus. Selle määramiseks kasutatakse reaktsiooni lubjaveega. Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu
kivimite ja mineraalide koostistes, puhtal kujul aga mitte. Puhas kvarstiliiv kujutab endast ränidioksiidi (SiO2), raua lisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. (2,12) Maakoores on ränisisaldus 277 kg/t. Iga kuues aatom maakoores on räni. Hüdrosfääris on räni tunduvalt vähem (5 mg/l). Atmosfääris esineb see tolmuna (ränihiib, silikaadid). (11) Räni tätsaim ühend ränidioksiid kujutab endast kvartsi, mäekristalli, puhast liiva. Kvarts on maal levinuim mineraal. Liiv koosneb peenetest kvartsiterakestest. Looduses on tuhandeid räniühendeid, silikaate, mida inimkond kasutab mäletamatutest aegadest. Siia kuuluvad savi ja päevakivid. (11) Ränidioksiid esineb kristalsena ja amorfsena ning kuulub paljude kivimite koostisesse. Kristalsena esineb see hallikasvalge kvartsi terakestena graniidis. Ahhaat ja tulekivi sisaldavad nii amorfset kui ka kristalset ränidioksiidi.(11) 3. Saamine
elektrijuhid. Reageerivad paljude mittemetallidega. Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel). Leelistega reageerib vaid Be. Kasutamine: Be - legeeriv lisand Cu-sulamites. Mg - peam. sulamites, eriti Al- ga. Ca ja Ba kasutatakse peam. hõõrdumiskindlates sulamites. Ca kasutatakse ka haruldaste metallide metallotermilisel saamisel, vaakumtehnikas jm. Tähtsamad ühendid- oksiidid - kasutatakse kustutatud lubja, kloorlubja, sooda saamiseks, ehitusmaterjalina, räbustina metallurgias, suhkrutööstuses, muldade lupjamiseks, kaltsiumväetiste tootmiseks jm. BeO ja MgO kasut. tulekindla, rasksulava materjalina. Hüdroksiidid - Ca(OH)2 - kõige odavam tugev alus (leelis). Kasutusalad osal. kattuvad CaO-ga. Mg(OH) - kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 –kasutatakse CO2 tõestamiseks ja määramiseks. Tööstuses:
Allotroopia Allotroopia on nähtus, kus üks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Allotroopia esineb peaaegu kõikide mittemetallide puhul ja on tingitud kahest põhjusest. 1. Molekulis on erinev aatomite arv: Harilik hapnik- O2 Osoon- O3 Monohapnik- O 7 2. Erinev kristallstruktuur: Fosfor- punane ja valge fosfor Väävel- rombiline ja monokliinne väävel Süsinik- teemant, grafiit, karbüün ja fullereenid. Ühe ja sama elemendi allotroopsed teisendid on erinevate omadusega. Osoon on tugevam oksüdeerija kui harilik hapnik; teemant suure kõvadusega, grafiit aga pehme. Adsorptsioon Puidu kuumutamisel õhus (hapnikus) ta süttib. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta puit söestub ja tekib puidusüsi. Selle aurutamisel veeauruga tekib aktiivsüsi. Aktiivsüsi on adsorbent ja tal on adsorbeerivad omadused.
2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav
Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Suur vesiniku sisaldus päikeses ja psüsteemis. Planeetidest on kõige H-rikkam atmosfäär Jupiteril. Saamine laboratoorselt: metallid enne vesinikku reageerivad hapetega (Zn ja Fe)(HF, H2SO4) Zn(s) + 2H(aq)+ Zn2(aq) + H2(g) tööstuses vt slaidilt Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.·Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. Vesiniku molekulil kõige väiksem aatom- ja molekulmass ning sellest tingitult ka kõige suurem liikumiskiirus (difusioonkiirus). Tavatingimustes ja madalal temp on väheaktiivne, toatemp reageerib vaid flouriga. Kasutusalad: õhupalli täitegaasina, aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks.(ka vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide sünteesis lähteaine).
· Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit, 8 neutronit ja 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Omadused: · Hapnik on värvitu, lõhnatu, maitseta õhust raskem gaas. · Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. · Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Absence of oxygen: pyrites FeS2 in sedimentary rocks FeS2 + 15O2 + 2H2O 4Fe3+ + 8SO42- + 4H+ Hapniku ringe: Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O ) tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid 2
· Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. · Kasutamine aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq) Margariini tootmine jms. 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-).
liigitada kiiruse akusel järgmiselt. 1) Plahvatuslikud (lõhkeaine plahvatus)bensiin, metaan, mesinik Page 4 2) Kiired (tsingi reageerimine happega) 3) aeglased (raudnaela roostetamine) 4) väga aeglased (maavarade tekke) Üheks ühikuks on liikumise kiirus V=s/t Kiiruse mõõtühik on v=c/t Naatrium reageerib veega tormiliselt. Raud roostetab aeglaselt, kuld ei reageeri happega. Reageerivate ainete kokkupuute pinna suurus. Raua puru reageerib happega. Reageerivate ainete kontsertatsioon. (kangus) Mida kangem lahus, seda kiiremini reageerib. Temperatuuri mõju, kui tõsta tempi 10 kraadi, kiireneb reaktsioon 26 korda. Lahuste protsent arvutused Lahuse protsendiline koostis väljendab lahustunud aine hulka sajas g lahuses. Lahus= lahustunud aine + vesi n.1 mitmeprotsendiline lahus saadi, kui 220g vees lahustati 40g soola. 100g lahuses on xg soola
19. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolu: looduslik või toodetud. Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon); VALEM: a) Empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab
Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*SiO2*H2O. Kuna reagent, vesi, on otse segus, siis toimub kõvastumine kiiremini kui lubja puhul. Lubjamördi
Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulide vahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised)
Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. n liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. n Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid klaas. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); n Kõvad; 5
4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel n liitaine koosneb erinevatest keemilistest elementidest. 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid n Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel tavaliselt Nii liht kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. n Traditsiooniline keraamika koosneb savimineraalidest portselan, tsement, klaas. 5
molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas). Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised).
Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse. Kõvadus on omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis püüab temasse tungida. Jaguneb staatiline ja dünaamiline kõvadus. Dünaamiline seda iseloomustab tagasi põrkamise kõrgus või võnkumise sumbumine. Staatiline Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus, kus suure massiga surutakse väikse pindalaga teemant või wolfram karbiid otsaga keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas). Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed
(109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised)
suuremalt jaolt vees lahustuvad. Haliit e. kivisool NaCl. 39,4% Na, 60,6% Cl. Kristalliseeru b kuubliselt. K 2, E 2,1-2,2. Puhas haliit on vesiselge, kuid mehhaanilistest lisanditest tingituna tihti hallika, kollaka, punaka või pruunika värvusega. Maitse soolane. Hügroskoopne. Vees lahustub hästi. Haliit sadeneb kõrge soolasusega merelahtedes, laguunides ja järvedes. Sekundaarne mineraal. Kasut. toiduainetööstuses, keemiatööstuses soolhappe, naatruimaluse, sooda jne saamiseks ning metallurgias naatriumi tootmisel. Sülviin KCl. 52,5% K, 47,5% Cl. Kristalliseerub kuubiliselt, kuid tavaliselt esineb teraliste agregaatidena. K 1,5-2, E 1,97-1,99. Puhas sülviin on värvusetu, kuid gaasisuletiste esinemise tõttu on ta sageli piimvalge. Kui sülviin sisaldab dispersse faasina limoniiti, on ta roosa või punase värvusega. Maitse mõrkjassoolane. Väga hügroskoopne. Lahustub vees. Tekib sooljärvedes, kuid ka vulkaaniliste gaaside sublimeerumisel
3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 5. Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. . 6. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata
Monovesiniku eksisteerimis aeg on lühike.Sellega kaasneb tunduv eksotermiline soojusefekt, mida kasutatakse tehnikas metallide sulatamiseks ja mitmesuguste kõrgtemperatuuri nõudvate protsesside läbiviimiseks. Monovesinik on väga tugev redutseerija, tunduvalt tugevam kui divesinik. Monovesinik ühineb otseselt mõnede metallide või poolmetallidega moodustades vastavaid hübriide. Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad. Saamine: Vesinik on molekulaarne gaas, lihtainena valem H2. Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel. 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O H2 + CO veegaas katal. CO + H2O CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.):
Orientatsioonijõud - jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime Induktsioonijõud - jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel, polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi, nõrgem kui orientatsioonijõud Dispersioonijõud - elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju, tekib kahe mittepolaarse molekuli lähenemisel 3. Gaas ja aur - definitsioonid Gaas - aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur - selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, näiteks veeaur 4. Gaaside omadused Kokkusurutavus ja võime paisuda Ei ole kindlat kuju, täidavad anuma võttes selle kuju. Ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 1. Gaaside olekuparameetrid:
Nagu nägime, tekib sulamite jahutamisel, mis sisaldavad süsinikku 0,008 2,1%, austeniidist kihiline struktuur, kus on vahe ldumisi ferriidi (-raua) ja tsementiidi (Fe3C) kihid. Sellist struktuuri nimetati perliidiks. Tegelikult tekib perliit ainult auste niidi aeglasel jahutamisel. Perliit on keskmise tugevuse, kõvaduse ja venitatavusega. Austeniidi jahutamisel mõõduka kiirus ega saadakse beiniit. Ta koosneb tsementiidi peentest nõeltest ferriidis, kuna süsinik ei jõua kaugele difundeeruda ja moodus tada paksemaid tsementiidi kihte. Seetõttu on beiniit suurema tugevuse ja kõvadusega ning vähem plastiline. Austeniidi väg a kiirel jahutamisel (karastamisel) saadakse martensiit, mis on mittetasakaaluline faas. C ei jõua üldse difundeeruda ja auste niidi struktuur nagu ,,külmutatakse kinni". Martensiit on väga tugev, kõva ja rabe. Martensiidi painduvuse ja venitatavuse su
4.4, 10.5), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz. Viimased annavadki kokku rohelise värvuse. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (Al2O3). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused,
elementkoostisest ja struktuurist. Klassifikats toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifits-da eri tunnuste järgi, s.t. aine võib eri tunnuste alusel kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse (joonis). Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH 3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N 2, CH4, HCl, CH3COOH)
CAS reg nr omistatakse ainele kui see lisatakse andmebaasi, igale CAS nr vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? Lihtaine hapnik O2, osoon, raud Fe, süsinik (ühe sama elemendi). Liitaine- ühendid, mitu erinevat elementi. H2O, NaCl. Puhas aine - Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Homogeenses segus on süsteemi (segu) keemiline koostis ja struktuur süsteemi mistahes osas ühesugune.
HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust). Ideaalne gaas kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Gaaside olekuparameetrid: · Rõhk (p) · Ruumala (V) · Temperatuur (T) · Aine hulk (n) Gaaside põhiseadused: · Boyle-Mariotte'i seadus konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV=const. P/P=V/V (isoterm) · Gay-Lussac'i seadus konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses
vastava seadme abil. · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6-ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. · · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
