SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.......................................................................................
aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - - - *Miks vähenes E. rahvastiku arv peale 1990.a. - 1 Rahvastik Maret Vihman. - - 2.Eestlaste osakaal (%) rahvastikus *Eestlaste % rahvastikus on olnud maksimaalne...................................................., miks?...............................................................
Ene Elmik Einar Ehala Erna Eek Madis Maasalu Margus Maasalu Linn Amet Inimeste arv Kunda autojuht 1 Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva 38804250911 Ahto Danilov Paide 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 36705150941 Boris Küünemäe Saue 34808140585 Aadu Malva Paldiski 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina
on 2,7 ruutkilomeetri kohta. Austraalia lähimad naabrid on Indoneesia, millle rahvastiku tihedus on 131,1 ruutkilomeetri kohta. Ja Uus-meremaa, mille rahvastiku tihedus on 16,3 ruutkilomeetri kohta. Sisemaal on rahvastiku paiknemine väiksem. Austraalia kagu osas on rahvastiku paiknemine suurem. Arvatavasti sellepärast, et Austraalia kirde osa on elamustingimuste poolest parem ja seal on suuremad linnad. Austraalia keskosas on tühermaa, kus on elutingimused halvemad. Rahvastik on kogunenud ookeani ümber. Soolis-vanuseline koosseis Austraalia keskmine eluiga on 78 aastat. Rahvastik on Austraalias vananev. Vananev on see selletõttu, et 15-64 aastaseid inimesi on kõige rohkem ja 0-14 aastaseid kõige vähem ja sellest saab järeldada, et rahvastik on vananemas 0-14 aastaseid: 18,6% (mehi 2,026,975 /naisi 1,92 3,828) 15-64 aastaseid: 67,9% (mehi 7, 318,74 3/ naisi 7,121,61)
35809050610 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 abielus 48208230166 Tiina Markus Kohtla-Järve Mustamäe tee 195-102 abielus 34408020335 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 abielus 34506190557 Reijo Meigas Rapla Ehitajate tee 68-21 abielus 34112180084 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 lesk 35408240148 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 lahutatud 36203030988 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132 vabaabielus 37303030624 Aarne Mikson Pärnu Linnamäe tee 85-21 vallaline 48109130038 Kersti Miller Kunda Langu 5-27 lahutatud 37003260243 Reijo Muld Haapsalu Liinamäe 35-37 vabaabielus
LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi tema endistelt klassikaaslastelt ning küsisin kodulinlastelt, mida nad teavad Arvo Pärdi kohta. Antud teema valisin sellepärast, et tulemas on kooli 100-s juubel ning oleks sobilik koostada uurimistöö ühest kuulsaimast Rakvere Gümnaasiumi vilistlasest. Rakvere Gümnaasiumist on sirgunud ka palju teisi tähtsaid
2012. aastal on Lõuna-Koreas 48,860,500 inimest. Naisi on viimaste andmete järgi seal 24,422,075 miljonit ja mehi 24,438,425 miljonit ehk tüdrukuid sünnib rohkem, kui poisse. Sellest võib järeldada, et Lõuna-Korea on rahvastiku poolest üpriski suur riik maailmas aga samas Hiinaga võrreldes üpriski väike riik. Lõuna-Korea rahvastiku muutub stabiilselt. 18 aastaga on rahvaarv kasvanud 3,530,989 inimese võrra, mis rohkem kui 2 korda suurem, kui Eesti riigi rahvastik kokku. Lõuna- Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.Lõuna- Korea rahvaarv muutub edaspidi ka sama vähe, täpselt nagu see 1995. aastast 2012.aastani on muutunud- kasvanud natuke. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine alates 1995.aastast 2012.aastani. 2.Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta on 465-504 inimest. Iga aastaga kasvab see arv natukene. Lõuna-Korea naaberriikidest on sama rahvastiku tihedus Jaapanis
Iga mudeli jaoks arvutada: esinemise arv tabelis, esinemise arv antud tingimusega, summaarne hind antud tingimusega ja keskmine hind antud tingimusega Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 34808140585 Aadu Malva Paldiski 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 36705150941 Boris Küünemäe Saue 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 38804250911 Ahto Danilov Paide 34303130136 Aarne Oks Paldiski 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina
põhiliselt aastatel 1990 kuni 2010, mõned andmed (näiteks rahvaarv) on ka uuemad ning see on tekstis ka välja toodud. Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Rahvastikunäitajaid on võrreldud nii aastate lõikes Tartumaal, kuid on ka võrdlusi Eesti keskmiste näitajatega, mis annab hea ülevaate, kuidas Tartumaa muust Eestist erinev on. Kõik statistilised andmed pärinevad Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum. Selle töö autorid valisid uurimisobjektiks Tartumaa, sest mõlemad elavad Tartus ja see tundus isiklikust vaatevinklist uurimiseks kõige põnevam piirkond. Lisaks on enda kodumaakonna rahvastikunäitajaid alati kasulik teada ja nendega võiksid kõik kursis olla. [Type text] Rahvastikuanalüüs 1
kohad hispaaniakeelses maailmas.11 Rakvere Karmeli koguduse kirik asub Koidula 5. Projekti koostas arhitekt Engelhard Corjus (Korjus), hoone valmis 1933.a. Ka täna mõjub kiriku lihtne, ent ometi sümbolistlik ehituskeel meie sakraalehitiste üldise konservatiivsuse taustal värskelt. 1955-1969 teenis kogudust ja elas kirikuhoones Arpad Ader, kelle kogu pere on Eesti kultuurielus hästi tuntud. Õpetaja ise oli nimeka laulja Aleksander Arderi poeg ja ka tema Rakveres kasvanud ja õppinud poegadest said loomeinimesed luuletaja ning lastekirjanik Ott Arder ja muusik Jaan Arder.12 Karmeli kogudus andis alates 1995-2008 aastani välja ka kristlikku ajakirja, mida ilmus kokku 137 numbrit. ,,Karmel on kristlik ajakiri, mis alguse saanud kaheksa aastat tagasi Rakvere Karmeli koguduse lehena, et levitada infot ja liita inimesi koguduse keskel. Ajapikku on eesmärk laienenud ning neljaleheküljelisest lehest on saanud kahekümneleheküljeline ajakiri.
Tartu Descartes'i Lütseum Holland rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurmistöö Artur Märtsin Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse m
· 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5
moodustavad kogu riigi rahvastikust 28,5%. Nende arvude põhjal saan järeldada, et Peruu rahvastik on veel noor, sest 0-14 aastased moodustavad peaaegu 1/3 kohu rahvastikust. 15-64 aastaste osakaal on kõige suurem (65,1%), kuid see võib peagi muutuda, sest paarikümne aasta pärast on need inimesed jõudnud juba vanasse ikka ja kui noort rahvast (0-14 aastaseid) juurde ei sünni võib juhtuda, et vanemaid inimesi on palju ja noori väga vähe. Sel juhul võib ennustada, et siis on olukord kus rahvastik on vananev. Peruus on mehi ja naisi peaaegu sama palju, mõnes eluaastajärgus on ainult väikesed muudatuse. Kuigi poisse sünnib natukene naistest rohkem tasakaalustub see aastatega. See võib olla tingitus sellest, et meestega juhtub tihedamini õnnetusi kui naistega ja tavaliselt elavad naised meestest mõned aastad kauem. 2009 aasta rahvastikupüramiid iseloomustab arengumaad. 6. AIDS Peruus HIV-i/AIDS-i levik täiskasvanute hulgas on 0,²% mis määrab Peruu maailmas 70. kohale.
Poola rahvastik ja asustus 1. a) Poolas elab 38,482,919 inimest (2009 aasta juuli) b) Poola on keskmine riik ja maailmas on ta rahvaarvu poolest 36. kohal. c) Argentiinas 40.913.584, Hispaanias 40.525.002, Keenias 39.002.772, Marokkos 34.859.364 2. a) 123 in/km² (2006) b) Poola on üsna ühtlaselt asustatud. Igas riigi osas leiame linnu, mille rahvaarv on suur. Nii näiteks Varssavi on kõige tihedamini asustatud linn, mis asub kesk-Poolas. Teine on Lód, mis asub samuti keskosas. Järgmine suurem linn on Kraków, mis asub mäestilulisel alal lõuna- Poolas. Siis tuleb edela-Poola linn Wroclaw ja läänepoolne linn Pozna. Kuuendal kohal rahvaarvu poolest on põhja-Poolas asuv linn Gdask. Poola läänepool on rohkem asustatud tänu seal asuvale Saksa-Poola madalikule, mille mullad hästi viljakad. 3. (1950-1980 aasta andmed puuduvad) 1990. aastal oli rahvaarvu kasvu protsent 0.4, aga 2000 aastaks langes -0.1%-ni. See oli küllalt suur langus, kui
38204220473 37211200348 34910190405 44911280456 37205220288 37106180544 44707080463 44701210234 35309010485 36001050084 36504170054 35412110930 36604060863 Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva 38804250911 Ahto Danilov Paide 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 36705150941 Boris Küünemäe Saue 34808140585 Aadu Malva Paldiski 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina
Tartu Descartes'i Lütseum Sveitsi konföderatsiooni rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Priit Kallejärv juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1 Sisukord 0.0 Sisukord 1.0 Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Pildid 2 .0 Rahvastiku analüüs 2.1. Rahvaarvu muutumine 2.2. Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive 2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.3.4 Muud rahvastikunäitajad 2.4 Linnastumine 3.0 Kasutatud materjalid
Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Hiina ei kuulu ühtegi rahvusvahelisse organisatsiooni. ( Annaabist võtsin mitme faili teksti kokku, kuna on allalaetutd failid, siis linki ei saa lisada) 2.2 Rahvastiku paiknemine Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Sanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3
Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
Palun, palun! Jah, härra Rumm? Porterit? Olge lahke! Meie linnas, härrased, eks ole? Kes oleks võinud arvata ... Ja sellist saali pole Riial ka praegu välja pakkuda. Ei ole! Taevake, Sehlmannid on rõdu esimeses reas, näete! Ah rõdu ka. Jah, näete, esimeses reas terve vahmiiliga. Lehvitavad... Linnapea tuleb! Viimase platsini välja müüdud, mu härrad, viimase kohani välja müüdud!" (Suuman 1996: 49 Karulin 2013: 61 kaudu). Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. 1921 sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter, Tarmo Ruut jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval. Teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitamist alustati 1929. aastal, ehitus kestis vaheaegadega 1940. aastani. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940 piduliku aktusega. 25
Isikukood Eesnimi Perenimi Linn Aadress 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva Mustamäe tee 165-58 48804250911 Ahto Danilov Paide Linnamäe tee 85-21 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere Pärnu mnt 453A-19 46705150941 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 34808140585 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 45811080030 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 47210070151 Paul Naaber Tamsalu Mustamäe tee 195-48 35504050446 Ando Nõmmik Kunda Mahtra 25-105 44303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 47210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod
Kanad, sead ja koerad sõid toidujäänuseid, mida vedeles peaaegu kõikjal. Nõude- ja ihupesuvesi heideti enamasti otse tänavale. Ka ümberkaudsed jõed ja ojad olid olmejäätmetest reostatud. Linnakodanikud: Alates 10.-11. sajandist hakkasid linnad üsna kiiresti kasvama. Sinna asus elama rohkesti käsitöölisi ja talupoegi. Need, kes ei leidnud endale linnamüüride vahel eluaset, seadsid end sisse müüride taga nii öelda eeslinnades. Linn ja selle elanikud moodustasid muust ühiskonnast eraldi seisva maailma. Linnarahvas tunnetas vajadust kuuluda ühtsesse kogukonda. Linnakodanikuks saadi sünnijärgselt või langetas raad linnakogukonda vastuvõtmise otsuse. Rae otsuse järel anti kodanikuvanne. Linnakodaniku õigused ja kohustused olenesid tema tööalast ja varanduslikust seisundist. Peamised seisuslikud rühmad olid raeliikmed, kaupmehed ja käsitöölised. Linnaelu polnud kerge ei suurtele ega väikestele. Toit oli kallis, üürid kõrged ja kõigile
Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne. EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja
vaadates , näeme silmnähtavalt naiste ülekaalu .Rahvastiku püramiid näitab ka , et sisseränne aitab ära hoida rahvastiku vähenemist ja vananemist Rootsis . Rootsi reisib sisse kõige rohkem 15-24 vanuseid inimesi , kes on vastavalt ka aktiivses tööeas . Samuti reisib sinna ka 15-49 ja 60-69 aastaseid . Sellest võime järeldada , et Rootsis on lahe elada ja sinna reisitakse paiknema ka kõrgemas eas, heade elutingimuste tõttu . Rootsi mediaanvanus on 50-54 . See näitab , et rahvastik on stabiilses järgus ning ei kasva ega kahane . Tegu on arenenud maaga ja kaasaegse rahvastiku tüübiga kuna sündimus ja suremus on suhteliselt madalad. Püramiidi kuju järgi võime öelda, et Rootsi hakkab tulevikus vananema , kuna hetkel on noori rohkem ning mingi hetk sündimus väheneb ja vanurite osatähtsus kasvab . Joonis 3 - Rootsi soolis-vanuselise koosseisu diagramm Kõige suurema osatähtsuse rahvastikust 2011 aastal moodustavad tööealised ehk 15-64 aastased (2011)(12)
Sloveenia rahvastik 1. a) Sloveenias elab 2,005,692 inimest. b) Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. c) 1) Makedoonias 2,066,718 2)Botswanas 1,990,876 3)Namiibias 2,108,665 2. a) Sloveenia rahvastiku keskmine tihedus on 97.28 in/km2. b)Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 3. Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine (1990. a. sündis 22 368, 2003. a. 17 381 last ). 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvastiku loomulik juurdekasv vähene
xxxxxx xxx xxx klass NORRA RIIGI RAHVASTIK Referaat Juhendajad: Vanemõp. xxxxx xxxxx 2016 1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis.
Nii rännati Tsaari-Venemaa koosseisus olles Kaukaasiasse, Siberisse ja Kaug-Itta, et saada maad juurde. Samal perioodil läksid paljud Peterburi tööd otsima. Teise maailmasõja ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse. Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte
omakorda põhinevad rahvaloenduse andmetel. Seega peaksid olema võimalikult täpsed. Valdade andmed erinevad statistikaameti andmetest mõnel juhul üsna suurel määral ning on valdavalt suuremad. Eeldatavasti põhjustab seda sissekirjutustel põhinev andmebaas, mis sisaldab inimesi, kes tegelikult seal ei ela. Nimetatud asjaolu tõttu kasutasin valdade andmeid pigem abistava materjalina. Rahvaarv külade lõikes ja selle muutused on koondatud tabelisse (vt. Lisa 1.) Rahvastik vanuserühmade kaupa on toodud tabelites (vt. Lisa 2. ja Lisa 3.). Võrreldes 2000 aasta ja 2012 aasta rahvaarvu on näha muutusi. Väljaarvatud Kolski külas, kus rahvaarv pole muutunud. Tabelist (Lisa 1.) on näha rahvaarvu vähenemist piirkonna küladest viimase kaheteistkümmne aastaga. Eranditeks on Mähkli ja Rebasemõisa külad, kus rahvaarv on vähesel määral kasvanud. Mähkli külas on rahva üldine arv kasvanud 5 inimese võrra ja Rebasemõisa külas
Tartu Descartes'i Lütseum Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs Miniuurimus Diana Lotker Juhendaja : Elle Reisenbuk Tartu 2010 1. EGIPTUSE ÜLDISELOOMUSTUS Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu
Sardiinias ning Sitsiilias. Nendes piirkondades on rahvastiku tihedus 5-24 inimest km2 kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega.Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete 10 rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingakujulisel maal kuskil 5% Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
