49. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalsete vesiikulite esinemine rakumembraani all. 50. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka. 51. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid. 52. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi esinemine. 53. Dinoflagellaatide liike on suurusjärgus 2000. 50 Dinoflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 51 Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit 52 Sulcus on dinoflagellaatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 53 Amfiesmaalsed vesiikulid on dinoflagellaatide rakumembraani all olevad alveoolid 54 Dinoflagellaatidel puudub nukleomorf [nukleosoom ka] 55 Dinoflagellaadi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 56 Epikoon ja hüpokoon on dinoflagellaadi kahe pantsri poolme nimetused 57 Dinoflagellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste [diploidseid sügoote] 58 Dinoflagellaadi sügoot on alati diploidne 59 Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga
53. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi olemasolu. 54. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka 55. Dinoflagelladid on vegetatiivses vormis haploidsed. 56. Dinoflagellaatide tsüst on elutsükkel halbade keskkkonna tingimuste üleelamiseks. 57. Dinoflagellaatide liike suurusjärgus 2000 liiki 58. Dinflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 59. Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit. 60. Sulcus on dinoflagellatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 61. Amfiesmaalsed vesiikulid on rakumembraani all olevad alveoolid 62. Dinoflagellatidel puudub nukleomorf 63. Dinoflagelladi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 64. Dinofla´gellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste 65. Dinoflagelladi sügoot on alati 66. Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga 67. Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel. 68. Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist 69
2. Monomeersed G-valgud, väikesed G-valgud (madalmolekulaarsed) – ei seo otse retseptorit Osalevad raku jagunemise ja liikumise reguleerimises, valkude sorteerimine, sekretoorne rada. G-valkude aktiveerimisel osalevad GEF-id, G-valkude inaktiveerimisel osalevad GAP-id. 3. Mis retseptoritega seonduvad G-valgud? Miks need retseptorid on olulised? G-valk seoselised retseptorid, GPCRid on kõige arvukamad retseptorid rakupinnal GPCRid. Vähedavad palju erinevaid signaale: hormoonid (glükogeeni ja rasva metabolism), neurotransmitterid, valguskiirgus, lõhnad GPCRe kasutatakse palju närvirakkudes – neuronaalsed signaalirajad Signaaliülekanne II 1. Teada 4 põhitüüpi (8 alatüüpi) signaaliülekande rada, mis viib geeniekspressiooni muutusteni! Teada tuleks, milline signaal aktiveerib raja, mis retseptorit kasutatakse, retseptori eripära, millistele
Euglena Eutreptiella Eutreptia Phacus Trachelomonas - Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased Clamydomonas Volvox Chlorella Scenedesmus Pediastrum Monoraphidium Coelastrum Cladophora - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad Oedogonium Cosmarium Closterium Staurastrum Micrasterias - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad Ökoloogia Abüssaal on: () Järve anaeroobne põhjakiht; () õõnsus eugleniidede rakupinnal, kust väljuvad viburid; () ookeani kaldaäärne piirkond; (x) ookeani põhi sügavamal kui 4000 m; () ränivetikate spetsiifiline koloonia tüüp Hutchinson'i planktoni paradoks: (x) vastuolu planktilise keskkonna näilise homogeensuse ja liikide rohkuse vahel; () liikide suur biomass planktonis arvestades valguse kroonilist vähesust; () vetikatsengute tekkimine arvestades pidevat toitainetepuudust pindmises kihis; () vastuolu
looma- ja taimehaiguste põhjustajad.; Klassifikatsioon peremeesraku järgi: bakteriviirused e bakteriofaagid (DNA-genoom); loomaviirused (DNA- või RNA-genoom); taimeviirused (RNA-genoom).; Mõõtmed 20 nm ... 1 m; geenide arv 3 ... 200 (nukleotiidide arv 3 tuhat kuni 300 tuhat). HIV (human immunodeficiency virus) - inimese immuunpuudulikkuse viirus, kuulub retroviiruste sugukonda. HIV iseloomustus: infitseefib T-lümfotsüüte (tuntud kui T4 lümfotsüüdid), seostudes rakupinnal olevate retseptorite kaudu.; omab RNA-genoomi.; sisaidab ensüümi pöördtranskriptaas, mis RNA kui sablooni järgi sünteesi DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine
kontsentratsioon raku seesja väljas (ensüümiks, mis fosforüülib valgus on erinev. Elektrilise potentsiaali türosiini) muutus antakse edasi ja see toimib · Erinev: aktiveerivad ensüümid näiteks närvirakudes erutusena või 14. Mis tähendab ensüümretseptori lihasrakkudes kontraktsioonina. aktivatsioon? · G-valgu retseptor: Rakupinnal on · Ensüümretseptori dimerisatsioon ja retseptor, mis pärast signaali rakusisese domääni fosforüülimine vastuvõtmist seostub rakus oleva G- retseptori aktivatsioon valguga. GDPga seoses olev G-valk 15. Milles seisneb rakusisene signaaliülekanne on inaktiivne. G-valk, mis koosneb 3- ja mis tähendab signaali
rakkude fagotsüütide abil. 35. Patogeenide spetsiifilisus. Kaasasündinud immuunsuse rakulise kaitse viis. Tekkinud antikehad ja T-lümfotsüüdid tunnevad spetsiifiliselt ära seda ainet, mis kutsus esile nende sünteesi. 36. Adaptiivne immuunsus. Ehk omandatud immuunsus, milles on kesksel kohal antikehavastus ning B- ja T-lümfotsüüdid. Avaldub 7 päevaga. CD4+ - T-rakud, kes ekspresseerivad rakupinnal valku CD4+. 37. T-rakud. Ehk T-lümfotsüüdid (luuüdi-tüümus). Fagotsüüdid eksponeerivad antigeene TH1-rakkudele, millele järgneb tsütokiinide vabanemine ning nendega teiste rakkude aktivatsioon põletikulistes protsessides. Tsütoksilised Tc-rakud toodavad aktiveerituna perforiine ja gransüüme, millega lüüsitakse märklaudrakke. 38. B-rakud. Ehk B-lümfotsüüdid (luuüdi). Seovad antigeeni ja eksponeerivad selle TH2-rakkudele
50. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias - Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad kahjustavate haigustekitajate ja võõrühendite spetsiifiliste struktuuride äratundmisel ja eemaldamisel. Antikehad on B-lümfotsüütide ehk B-rakkude poolt produtseeritud glükoproteiinid, mis tunnevad ära antigeene - mitmekesise struktuuriga makromolekule, mis enamasti on kehavõõrad. Küpsel (naiivsel) B-rakul esinevad antikehad e. immunoglobuliinid (Ig) rakupinnal B-raku retseptori (BCR) koosseisus. Peale kokkupuutumist antigeeniga ja lisasignaalide saamist T- abistajarakkudelt diferentseeruvad B-rakkudest plasmarakud, mis produtseerivad sama spetsiifikaga sekreteeritavaid antikehi. Iga B-rakk ja tema järglaskond (kloon) produtseerib täpselt ühesuguseid antikehi. 51. Mis on roheline fluorestseeruv valk, milleks ja kuidas seda kasutatakse? GFP (green fluoroescent proteiin), see on hea marker geeniekspressioonil ja valgu
holokriinsed näärmed Sekreedi keemilise koostise järgi: -homokriinsedja heterokriinsed näärmed -seroossed mukoossedja seromukoossed näärmed Merokriinsed, apokriinsed ja holokriinsed näärmed *Merokriinsed näärmed e. Ekkriinsed näärmed – rakkude pinnal ei ole kõrgendeid ja raku maht eivähene skreedi väljutamise hetkel.(enamik higinäärmed) *Apokriinsed näärmed -rakupinnal on kõrgendid, nöördudes eemalduvad vabalt pinnalt. Näärmetes rakkude maht väheneb. (osa higinäärmed,piimanäärmed ja ka nt.kõrvavaigunäärmed) *Holokriinsed näärmed – rakud diferentseeruvad valendiku suunas. Näärmevalendiku lhäeduses raku tuum muutub püknootiliseks(vajub kokku) ja kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks,mis suundub naha pinnale. (rasunäärmed) ž Seroossed, mukoossed ja
Eluviisid saab jagada kaheks: 1. Presistente kasv aeglane viiruse kasv, mis ei kahjust rakke ja organeid, kuid toodetakse viirusosakesi. 2. Latentne kasv viirus püsib rakus, ilma, et kahjustaks rakku või toodaks uusi viirusosakesi. VIIRUSTE PALJUNEMINE Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes. Selleks peab viirusosake sisenema rakku. Paljunemise etapid: 1. Raku nakatumine Viirusosake seondub raku pinnale kapsiidis või ümbrises olevate ankurmolekulide abil, need seonduvad rakupinnal olevate retseptoritega. 2. Viiruse sisenemine rakku Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ja sisestavad nii viiruse kapsiidi raku sisemusse. Ümbriseta viirused viirusosake siseneb rakku otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel. 3. Viiruse genoomi paljunemine Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Viirus paljuneb kas raku tuumas või tsütoplasmas. Paljunemine jaguneb kaheks etapiks: 1
o 5 ml 10x PBSi o 45 ml MQ o 50 μl Tween 4) Permeabiliseerimislahus: 50 mM NH4Cl, 0,5% Triton X-100 PBSis, 1 ml. Raku membraan permeabiliseeritakse ehk muudetakse läbilaskvaks detergendiga (Triton-X-100, saponiin, jt.), et antikehad rakku ja eelkõige rakutuuma pääseksid. See etapp on oluline siis, kui meil on vaja vaadata mingi valgu ekspressiooni raku sees. Kui me vaatame valkguekspessiooni rakupinnal (nt. FACS), siis jätama see etapp vahele. o 50 μl 1M NH4Cl Ammoniumkloriid neutraliseerib jääk-PFA o 50 μl 10% Triton X-100 - detergent, mis lahustab osaliselt rakumembraanide lipiidid, et antikehad hiljem rakku pääseks. o 100 μl 10x PBSi o 800 μl MQ 5) Blokklahus: 2% BSA, 0,1% NaN3 PBSis, 2 ml. o 0,04 g BSA-d o 20 μl 10% NaN3 NaN3 kasutatakse konservandina (takistab bakterite
4. Arhede vibur on peenem ja meenutab pigem bakterite piile Mikroorganimside liikumisviisid: · Liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas · Libisev liikumine tahkel pinnal o Ilma viburiteta o Pulkbakterid, mükoplasmad, tsüanobakterid o Vajalik bakteritele, kes elavad keskkonnas kus on vähe vett o Vahendavad: Membraanis ja rakupinnal paiknevad valgud Rakust välja pritsitav lima · Voogamine o kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal o Suur roll pindade koloniseerimisel o Liiguvad koos edasi suunas, mis on paralleelne nende rakkude pikiteljega o Liikumisel püsib tihe kontakt rakkude vahel · Spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega · Piiltõmbumine o Kasutatakse IV tüüpi piile
5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Libisev liikumine: On liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad pulkbakterid ja filamentsed bakterid. Libisev liikumine on vajalik bakteritele, kel on vaja liikuda keskkonnas, kus on vähe vet ja kus ei saakski viburitega liikuda. Libisevat liikumist võivad vahendada membraanis ja rakupinnal paiknevad valgud, aga ka rakust läbi düüside välja pritsitav lima. Libisemine võib toimuda mitme erineva mehhanismiga. On pakutud välja: · kokkutõmbumisvõimelisi valgulisi fibrille, · lima suunatud eritamist rakust ja sellelt tõukumist, · pöörlevaid membraanseid mootoreid. Twitching ehk piiltõmbumine: Twitching on üks vorm libisevast liikumisest (toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata.
abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk-seoselised retseptorid). G- valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca-ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal-retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele. Selline on näit. atsetüülkoliini retseptor lihasrakkudel. Katalüütilised retseptorid - kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks. Selliste retseptorite
Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk- seoselised retseptorid). G-valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca- ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal- retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele. Selline on näit. atsetüülkoliini retseptor lihasrakkudel. Katalüütilised retseptorid - kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks. Selliste retseptorite
Ravim Travelan on tehtud puhastatud IgA molekulidest. See ravim aitab reisijatel vältida seedehäireid. Väikesed antigeenid on seotud kandjaga. Antikehad tekivad väikesele molekulile, kandjale kui ka mõlema segu konjugaadile. Dinitrofenüülfosfaat on aine, mille kaudu saab mõõta hinge piirkonna pikkust. IgE IgE tüüpi antikehasid on veres vähe, aga nad kutsuvad kohale kiire reaktsiooni. IgE on seostunud mast rakkude või basofiilidega ja ootab seal antigeeni. Nende tihedus rakupinnal on suur ja kui allergeen seob kahte antikeha raku pinnal ristseoseliselt, siis vabanevad graanulid, mis sisaldavad histamiine ja muid allergilise reaktsiooni vahendavaid ühendeid. Nuumrakud vabastavad histamiini ja mõningate minutite jooksel võivad tekkida kopsuturse jne. IgE tüüpi antikehad on spetsiifilstel rakkudel ja ootavad kokkusaamist antigeenidega. Paar slaidi lasime üle. Biotehnoloogias on antikehade kasutamisel probleem. Neid kasutades, võib juhtuda probleem, et
d) autokriinne signalisatsioon – rakk saadab signaale ka teistele sama tüüpi rakkudele, mis tähendab ühtlasi, et raku poolt sekreteeritud signaalmolekulid võivad tagasi seonduda ka sellesama raku retseptoritega. Ka signaalmolekule võib klassifitseerida vastavalt nende keemilistele omadustele. 1. veeslahustuvad 2. Väikesed rasvlahustuvad hormoonid Rasvlahustuvad hormoonid, mille retseptor paikneb rakumembraanis. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. rasvlahustuvad signaalmolekuli (näit. steroid- ja kilpnäärme hormoonid) retseptorid paiknevad tsütoplasmas, pärast seostumist ligandiga lähevad nad rakutuuma, seostudes seal teatud kindlate geenide regulaatorpiirkondadega Veeslahustuva signaalmolekuli roll seostumisel retseptoriga seisneb konformatsioonilise muutuse tekitamises retseptoris.
26 Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Signaalaine e. mediaatori e. transmitteri toimimise põhimõtted: mediaatori interaktsioon retseptoriga, interaktsiooni ülekanne raku sisemusse (ioonkanalid, G-valgud, cAMP, IP3, DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke.: Mingi stiimuli mõjul (näiteks neurotransmitterite seostumisest sünapsijärgse raku kanalite valguga) toimub membraani lokaalne nõrk
Infektsiooni hilistes faasides võimendab rex selektiivselt teatud struktuurgeenide ekspressiooni, mida rohkem vajatakse. Tax on transkriptsioooni aktivaator, võimendab viiruse genoomi transkriptsiooni. Tax aktiveerib ka teisi geene: IL2, IL3, GMCSF, IL2 retseptor, mis kõik põhjustavad T kasvu stimulatsiooni. HIV replikatsiooni reguleerivad 6 geeni „lisa”produkti. Tat on viiruse ja raku geenide transaktivaator. Rev toimib nagu rex. Nef vähendab CD4 ja MHCI ekspressiooni rakupinnal, muudab rakusiseseid signalisatsiooniradu, reguleerib viiruse tsütotoksilisust, on vajalik, et toota suuri viirushulki (oluline AIDSiks muutumisel). Vif promob montaaži ja seostub raku viirusvastase valguga, et ta ei saaks cDNAd hüpermuteerida. Vpu vähendab CD4 ekspressiooni ja võimendab virioni vabastamist. Vpr on oluline cDNA transpordiks tuuma, viiruse replikatsiooniks mittekasvavates rakkudes (nt. makrofaagid).
retseptorid Esimesed 3 on rakupinna retseptorid. Ioonkanalite retseptorid – neurotransmitter atsetüülkoliin seostub retseptoriga ja ioonkanal avaneb. Ioonid tungivad rakku sisse ja muutub rakumembraani elektriline potentsiaal kuna ioonide kontsentratsioon raku sees ja väljas on erinev. Elektrilise potentsiaali muutus antakse edasi ja see toimib nt närvirakkudes erutuvusena või lihasrakkudes kontraktsioonina. G - valguga seotud retseptorid – rakupinnal on retseptor, mis pärast signaali vastuvõtmist seostub rakus oleva G - valguga. GDPga seoses olev G valk on inaktiivne. G - valk, mis koosneb 3st peptiidist aktiveeritakse GDP fosforüülimistega, kusjuures 3 osast koosnev G valk jaguneb seejärel osadeks, millest igaüks muutub aktiivseks ensüümiks. G valgud on raku membraaniga seotud guanosiin nukleotiide siduvad valgud, mis osalevad signaaliülekandes.
Apoptoosi teel surevad tavalised,terved rakud, mida pole enam vaja või siis haiged ja stressis rakud, mida on küll vaja, aga mis muutuvad kahjulikuks või mittefunktsionaalseks. Apoptoosil on kaks varianti (rohkem uuritud) sisemine (intrinsic - otsus surra tuleb raku seest, mitokondrid asjaga seotud) ja välimine (extrinsic - rakusurm aktiveeritakse rakupinnal teiste rakkude poolt) 6. Mis on kaspaasi funktsioon ja mis juhtub pro-kaspaasi aktiveerumisel? Kaspaas: tsüsteinüül aspartaat-spetsiifilised proteaasid, mis aktiveeritakse ainult apoptootilistes rakkudes. Aktiivtsentris on kriitiline tsüsteiini jääk konserveerunud pentapeptiidis (QACXG), lõikab substraati aspartaadi järel peaaegu absoluutse spetsiifilisusega. Apoptoos on pöördumatu, kui kaspaase on aktiveeritud üle kriitilise taseme. Kaspaaside blokeerimine peatab apoptoosi
tõlgendamise raskeks: 1) Paljud valgud on multifunktsionaalsed; 2) Varusüsteemide (backup systems) olemasolu teatava funktsiooni täitmiseks. Reaalsema pildi rakuliste protsesside toimumise kohta annab erinevate in vitro meetodite kombineeritud kasutamine ja nende kombineerimine omakorda in vivo meetoditega. 10. Väliskeskkonna signaali rakku ülekandumisel osalevad komponendid. Tooge mõni näide. Lisaks rakusiseselt tunnetatavatele stiimulitele on neid, mida tunnetatakse rakupinnal. Sel juhul on tegemist väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad
sisaldav heemi osa. U 20% CO2-st tuleb tagasi hemoglobiiniga, kuid mitte heemse osaga. Enamus CO2 tuleb välja lahustunult biovedelikes (sellel põhineb vere puhverdusvõime). Transpordi jaoks on vajalikud vereplasmavalgud. 10. Signaalne funktsioon. Kõhunäärme valkhormoonid: insuliini põhiülesanne on langetada veresuhkrutaset. Glükagoon tõstab veresuhkru taset ehk soodustab maksas veresuhkru lagunemist. 11. Retseptoorne funktsioon. Rakupinnal olevad valgulised retseptorid. Valgustundlikud valgud silma võrkkestas (rodopsiin). 12. Regulatoorne funktsioon. Geeni regulatoorne funktsioon on histoonidel, vere pH-d reguleerivad puhverdusvõimega valgud. 13. Atraktiivne funktsioon. Magusa maitselised funktsioonid. Perspektiivi ka toiduainetööstuses (ei põhjusta kaariest, vähem vaja jms) nt: daumatiin. Riigieksamiküsimused valgud, lipiidid, süsivesikud. 1
Enamuse kataboolsete radade puhul kontrollib substraadi või selle laguprodukti olemasolu rakus seda, kas vastava raja geenid avalduvad või mitte. Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. Signaalne transduktsioon Lisaks rakusiseselt tunnetatavatele stiimulitele on neid, mida tunnetatakse rakupinnal. Sel juhul on tegemist väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad),
annaabi.ee 
