see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt: „Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osakesed ise ühinesid. Selle etapi pealkiri oleks „Raku ja rakukihtide teke“. Teises etapis ilmusid arvutiekraanidele tähemärkide jadad, millest pidid moodustuma sõnad, aga sõnade moodustumiseks oli vaja programmi ehk siis inimese aju, mis paneks tähtedest kokku sõnad. Seda ülesannet oli kujutatud nii, et arvutiekraanidel töötas programm ehk aju ja prožektor näitas seinale tähtedest moodustunud sõnu. Kolmanda etapi algus ühtib teise lõpuga. Nimelt, teise etapi lõpus liikusid sõnad
1. päsmakeste kapillaaride vee läbilaske võimest 2. vererõhk päsmakeste kapillaarides 3. töötavate päsmakeste arvust Uriini eritumine organismi Uriin liigub kusejuhade kaudu kusepõide. Kusejuhad tõmbuvad periooditi kokku (peristaltika) Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele. Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: limaskest lihaskest serrooskest ehk kõhukelme limaskestas on limanäärmeid epiteeli rakukihtide arv muutub täispõis/ tühipõis Lihaskest- 3 kihti (sisemine- ja väliminepikikiht, keskel ringikiht) Ümber sisemise kusiti suudme on silelihaseline kusiti sulgur (ei allu tahtele) Vöötlihaseline sulgur (välimine) allub meie tahtele.
................................................................7 Lisa 1.......................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Ainuõõsed on kotikujulised veeloomad. Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Paljudel ainuõõsetel on rakukihtide vahel sültjas mass. Kotitaolise keha ühes otsas asub suu. Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid. Ainuõõsete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Eelnevatest ainuõõstest tuleb ka juttu. 3 Korallid Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused polüübid, kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad moodustavad kolooniad. Korallide
koega, mida epiteelkude katab; koosneb peamiselt rakuvaheainest. · Eelkõige paikneb organismi vabadel pindadel, st organite ümber, nahal ja limaskestadel. Ülesanded: · Katta ja kaitsta, eelkõige; · Ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest ka veel, nt võib epiteelkude muutuda näärmerakkudeks (nt limanäärmed); veel on ka tunde- ja imendumisepiteel ja ripsepiteel (nt ninakarvad). Liigitused: · Rakukihtide alusel: ühekihiline ja mitmekihiline. Ühekihiline on seal, kus on oluline ainete kiire liikumine; mitmekihiline aga seal, kus on vaja vastupidavust, nt seedekond, tupp, nahk, sõrmeotsad. · Rakkude kuju alusel: lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel. · Ülesande alusel: katte-, näärme-, rips-, tundeepiteel. Näiteks: · Ühekihiline lameepiteel veresoontel · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes
vererakkverisüdavereringeelundkondinimene Loomsed koed 1. EPITEELKUDE · Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet · Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited: · Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes (ripsepiteel) Epilteekoest väljakasvud: kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned 2. LIHASKUDE
(mehhaanilised, keemilised, bioloogilised jne) SEKRETOORNE FUNKTSIOON näärmeepiteeli funktsioon (hormoonid, sekreedid jne) SENSOORNE FUNKTSIOON sensoorsed struktuurid nahal, silmas, ninas, kõrvas IT Rakud paiknevad tihedal - Eristub polaarsus - -Avaskulaarne - -Regenereerub - -Neuronite lõpp-punkt - -Võtavad vastu väliseid signaale - -Teda saab välja venitada Vastavalt rakukihtide arvule: ühe ja mitmekihilised Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS
omadused. Millist nähtava murdumine. Inimene suudab eristada vahemikku valguse lainepikkuste 400 – 700 nm. vahemikku suudab inimene eristada? (nm) 17. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub Transduktsioon on protsess, kus väliskeskkonnast transduktsioon tulev signaal muundatakse närvisignaaliks. nägemismeeles? Retseptorid paiknevad silma põhjas, teiste rakukihtide taga. Valgus peab läbima need rakukihid kuni jõuab retseptoriteni. Valgussignaali võtavad vastu kolvikesed ja kepikesed ning saadavad selle edasi horisontaalrakkudele, bipolaarsetele rakkidele, seejärel aktiveeruvad amakriinrakud. Retina närviedastuse lõpetavad ganglionirakud, mille aksonid saadavad signaali
Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel,
120 milj., ja koonusrakkude (cones),umb. 6 milj.vahendusel närviimpulssideks. Retseptorid annavad erutuse bipolaarsetele rakkudele,ja need omakorda ganglionrakkudele _ Nägemisnärv (n. opticus) ühendab umb 1 miljon ganglionrakkude aksonit,algab võrkkesta piirkonnast, mida nimetatakse pimetähniks. Fotoretseptorite paiknemine reetinal:kepprakud perifeerses osas,koonusrakud tsentris.Nägemisteravus on suurimvõrkkesta osas, mida nimet.fovea (koonusrakkudetihedus suurim).Rakukihtide lateraalne paiknemine fovea suhtes(et nähtavus oleks parim): Ganglionrakud erinevad ka kuju ja funktsioonidepoolest: parvo- ja magno- ganglionrakud.P Cells M Cells · Suured magno-rakud paiknevad rohkem reetina perifeerias, nendes erutuse leviku kiirus suurem,impulss kiire ja taastuvad kiiremini,- funktsioon: liikumise, sügavuse, ajalise suhte avastamine. · Parvo-rakkudel väiksem retseptiivväli ja erutuse kiirus; püsiv erutus;-
rakkude produtseeritavast rakuvaheainest. Inimese kehas eristatakse nelja philist koetpi: epiteel-, side-, lihas- ja nrvikudet. Epiteelkude katab keha vlispinda, samuti nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid. Sellise paigutuse tttu on epiteelkoel alati vaba pind see on pratud kas kehast vljapoole vi siis keha nsate struktuuride sisemusse. Epiteelkoele on ldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vhe rakuvaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide arvu jrgi. Niteks hekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja paljudele teistele ainetele hlpsasti lbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse. Sidekoe mass inimese kehas on vrreldes teiste philiste kudedega kige suurem. Sidekoe rakud paiknevad ksteisest vrdlemisi kaugel, nende vahele jv ruum on tidetud rakuvaheainega
ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTSAIMAD LOOMAD?
Retikulaarkiht- kollageen III, moodustunud retikulaarkiududest. Erinevad rakud epiteelides: ogarakk, basaalrakk,karikrakk,ripsrakk,äärisrakk,lümfotsüüt. Karikrakk Epiteeli klassifikatsioon *Epiteele klassifitseeritakse nii arenguliselt kui ka ehituse ja talitluse järgi. *Olulisem on klassifikatsioon, mis põhineb kahedimensionaalsel rakkude kujul,mis on jälgitav valgusmikroskoobis. *Lisaks kujule arvestatakse ka rakukihtide arvu. Epiteelide põlvnemine *Epiteelid arenevad nii ektodermist, endotermist, mesodermist kui ka mesenhüümist ja ta talitlus on väga mitmekesine. Epiteelkoe mõiste on vaid morfoloogiline! Lootelehtede põhjal klassifikatsioon 1)Ektodermaalsed koed -naha epteel e. Epidermis ja selle derivaadid -naha näärmed küüned, karvad; seedekanali kraniaal- ja anaalosa; tüümuse epiteel; adenohüpofüüsi ja kilpnäärme epiteel
Iseloomustab süstikkala. (pilt ilma sisemise rakkude massita) Inimese blastula (pilt sisemise rakkude massiga) Seda nim. blastotsüstiks. Blastotsöölist ja blasmodermist kujunevad lootekestad. Sisemisest rakkude massis kujuneb organism. Blastotsüst on valmis umbes 10daks arengupäevaks. Blastulaid on väga palju erinevaid tüüpe ja nende kuju sõltub rebuhulgast, lõigustumise tüübist.ü Gastrulatsioon ... toimub erinevate rakukihtide eristumine ja ümberpaiknemine embrüos. Eristatakse kahte etappi: varane ja hiline. Varajases gastrulas eristub kaks rakukihti, välimine ja sisemine, vastavalt ektoderm ja entoderm. Hilises tekib kahe vahele kolmas rakukiht e. mesoderm Rakukihid tekivad erinevate protsesside koosmõjus. Nt. rakkude ümberpaiknemine, rakkude pealekasv, jagunemine mitmel tasandil jne. Ektoderm Entoderm Mesoderm Kesknärvisüsteem Kopsud Lihastik
ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestikuorganismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees) 250. Geenidoos: tunnust määravate geenikoopiate (ka alleelide) arv, millega määratakse ära moodustuva produkti hulk ja tunnuse intensiivsus või normaalsus 251. Soo määramise protsess: X:A-suhte tuvastamine Drosophila numeraator- ja denominaatorelementide poolt, vastavate geeniproduktide suhe sõltub X-kromosoomide arvust autosoomides, vaba numeraatorvalgu olemasolul aktiveeritakse koos
Suur erinevus esimese kolme ja neljanda kanali vahel, kus peegeldumine kasvab järsult. Aknad 1,5 ja 2 nm , kus peegeldumine korraks langeb. Väga hea kontrast mulla ja taimelehe vahel on punases ja lähisinfrapunases piirkonnas. Taimelehtede optilised mudelid: Prospect mudel peegeldus- ja läbilaskekoefitsent sammuga kuni 1 nm. Sisendparameetrid kuivaine hulk, klorofülli hulk leheüinna ühiku kohta, veekihi paksus, puunide pigmentide kontsentratsioon, rakukihtide efektiivne arv. 4. Muldade optilised omadused. Taimkatte kaugseire baseerub oluliselt rohelise taimestiku ja mulla spektraalsetel erinevustel. Taimkatte uurimisel püütakse mulla mõjust peegeldunud signaalile tavaliselt lahti saada. Mullatüübi teadmine oluline lisainfo kaugseire andmete tõlgendamisel. Erinevate mullatüüpide peegeldumisspektrid palju orgaanikat ja peen struktuur, lõimis vms väike
- Läbi naha – kestvatoimelised preparaadid; piiratud biosaadavus - Suu kaudu – lihtne ja infektsioonivaba; biosaadavus muutlik - Keele alla – väldib esmast maksaläbimist; imendumine sõltub ravimist - Pärasoole kauda – väldib esmast maksaläbimist; ärritav; kõik ravimid ei imendu Peamised faktorid, mis mõjustavad ravimi imendumist ja lammutamist ning eritumist IMENDUMIST MÕJUTAVAD - Ravimi teekond – imendumise pindala, rakukihtide arv teekonna ja vere vahel, hulk mis metabolism ja seedimine ravimsit hävitavad. - Ravimi kontsentratsioon - Individuaalsed erinevused - Solubility and ionization of the drug ERITUMIST Ravimi poolväärtusaeg (half-life) Aeg mille jooksul keemilise ühendi kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra. Erinevad psühhoaktiivsete ainete klassid, tüüpilised esindajad - Neuroleptikumid - Antidepressandid - Rahustid ja uinutid
Arengumustri teke äädikakärbsel - Tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku aregus asümmeetria teke - Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist - Emasorganismi geeniproduktid määravad embrüos taga või esiosa ja selgmise, kõhtmise sümmeetriteljestiku - Organismi põhigeenid määravad embrüp sgmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke 46.Epigeneetika - Genoom – kromosoomne DNA (kromosoom – tuumas, episoom – tuumaväline) - Epigenoom – kromosoomiväline DNA - Geneetika – geenid tuumas ja tuumaväliselt - Epigeneetika – geenide avaldumine, arengugeneetika, õpetus sellistest pärandumismehhanismidest mis ei ole seotud muutustega genoomis (lihtsamalt geenide avaldumine)
teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku. Organismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees). 4. Mittegeneetilised tunnused (näited) Kehakujundus, sünnimärgid, kehaehitamine, ilu, perekoosseis 5. Kaksikud, sagedus 6. Sügootne kell sügootne kell (ingl. Zygotic clock)- Sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega. 7. Õnnehormoonid ja armastus Seratoniin, dopamiin. 8. Sümmeetriatelje geenid 9. Positsiooniline informatsioon
pooldumisvõime. Seetõttu on epiteelkude taastumisvõimeline (regeneratsioonivõimeline). See on väga tähtis näiteks haavade paranemisel. Epiteelkudet võib liigitada rakkude kuju järgi: - lameepiteel - silinderepiteel - kuupepiteel Silinderepiteeli rakkude vabad pinnad võivad olla varustatud ripsmetega. Näiteks hingamisteedes. Sellise nn. ripsepiteeli ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tolmust ja muudest võõrkehadest. Sõltuvalt rakukihtide arvust jaotatakse epiteelkoed veel kas ühekihiliseks või mitmekihiliseks epiteeliks. Mitmekihiline epiteel asub seal, kus on vaja suuremat vastupidavust: nahas, tupes, seedetrakti algusosas jne. 3.2. Tugikoed Siia koerühma kuuluvad väga erineva ehituse ja talitlusega koed. Nende ülesandeks on moodustada erinevatele elunditele tugistruktuure. Tugikoed: - sidekude - rasvkude - luukude - kõhrkude Kõige suurem erinevus tüüpide vahel on seotud eelkõige rakuvaheainega
arhenteroni. Sissesopistumise kohal moo- dustub blastopoor ehk ürgsuu, mis ürgsuustel loomadel jääbki suuavaks, kuid teisssuustel loomadel areneb pärakuks o 5. epiboolia/interkalatsioon - sisemised lootelehed kattuvad epiteeli (tavaliselt ektodermi) rakkude polt; võib toimuda rakkude jagunemise, rakkude kuju muutumise või interkalatsiooni (e rakukihtide vähemateks kihtideks koondumise) teel Täpsemalt ole valmis kirjaldama: 1) konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon - Niewkoop`i keskus (mis selle roll) - tekib kortikaalrotatsioonil halli sirbi piirkonda, osaleb Spemanni organisaatori arengus wnt signaaliraja osalusel Speman-Mangoldi organisaator (mis selle roll) - gastrula dorsaalregioonis paiknev struktuur, mis vastutab neuraaltoru
esineb polaarne diferents – raku basaalne ja apikaalne osa erineva ehitusega nt. raku apikaalses osas esineb limatilk, basaalses mitte), puhaskude (ei sisalda teisi koeliike ega rakke (va närvilõpmed, lümfotsüüdid). Epiteelkude jaguneb funktsiooni alusel katteepiteeliks – epithelium superficiale - katab organite pindu ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1. lameepiteel – lamedad rakud. Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda
blastomeeri, VP, AP; neljas animaalsel 8 mesomeeri, vegetatiivsel 4 suurt makromeeri ja 4 väikest mikromeeri, asümmeetriline jagunemine Tekib tsöloblastula e blastotsööl. Okasnahksed, süstikkala. a. Radiaalne mesoletsitaalne – hall sirp, mikro-ja makromeerid kahepaiksetel, tekib samuti blastotsööl, mis võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise ja alumise rakukihtide kokkupuudet 2) Spiraalne (isoletsitaalne) – tekib väga väikese blastotsööliga stereoblastula; mikromeerid animaalsel ja makromeerid vegetatiivsel. Teod, rõngussid, lameussid a. Mikromeeride käävid pöörduvad 450 võrra makromeeride käävide suhtes. Spiraalse lõigustumise suund määratakse emagenoomi ühe geenipaariga (parempöörde D on dominantne vasakpöörde d üle) Vastupäeva vs päripäeva b
moodustab näärmeid. Sellise paigutuse tõttu on epiteelkoel alati vaba pind see Epiteelkude katab on pööratud kas kehast väljapoole või siis keha õõnsate struktuuride sisemusse. keha välispidiselt Epiteelkoele on üldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vähe raku- ja õõnsate elundite vaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide sisepindu ning arvu järgi. Näiteks ühekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente moodustab veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja pal- näärmeid judele teistele ainetele hõlpsasti läbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse.
annaabi.ee 
