RAKUHINGAMINE. Rakuhingamine toitainete lõhustamine, glükoosi reageerimine hapnikuga -> tekib süsihappegaas. Rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikul, glükoos lõhustatakse ning tekib 2 püruvaati ja 4 vesiniku aatomit: vesinikuaatomid seonduvad vesinikukandjaga NAD C6H12O6 -> 2C3H4O3 + 4H 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondris, püruvaadi edasine lagundamine: toimub palju reaktsioone, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H-ioonid, mis seotakse vesinikukandjatega NAD
-- hapniku tootmine (organismidele, sh taimedele endile hingamiseks, hapnikuaatomitest moodustub ka osoon - O3 kiht kaitseb Maad liigse ultraviolettkiirguse eest); -- süsihappegaasi sidumine atmosfääris 5. Fotosünteesi intensiivsust mõjutavad tegurid · valguse intensiivsus, temperatuus, CO2 hulk õhus, Taimede varustus vee ja mineraal ainetega, taime füsioloogiline seisund, taimeliik 6. Nimeta rakuhingamise etapid ja toimumis kohad · 1) glükolüüs toimub raku vedelas sisekeskkonnas 2)tsitraadi tsükkel püruvaadimolekulid transporditakse mitokondrise, kus neid edasi lagundtatakse 3)hingamisahel mitokondrite sisemembraanides sobistutes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees 7. Mis toimub tsitraadi tsükklis ? · Keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, milles toimub glükoosi lõplik lagundamine 8
Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine 02 osavõtul. Seega rakuhingamise ülesandeks on 1. energia saamine hapniku toimel 2. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid: Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil.
·2) Tsitraaditsükkel keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, toimub glükoos lõplik lagundamine; Õpik lk 24-29 Kristel Mäekase ja Kersti Veskimetsa ·3) Hingamisahel mitokondrite sisemembraanide ettekanne uue õppekava täiendustega sopistustes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees. Mõisted Aeroobse energia tootmine on bioloogilise energia Mitokonder ,,raku jõujaam", kahekordse membraaniga saamise kõige tõhusam viis: rakuorganell, mille seesmine membraan on mitokondri iga 4 elektroni kohta, mis eemaldatakse
Mirell Vanaaseme MJ112 HINGAMISELUNDKOND Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine O2 osavõtul. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine hapniku toimel. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad
Toiduahela esimeseks lüliks, Toiduks heterotroofide, Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel. Süsiniku-ja hapnikuringes tähtsal kohal. Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) 14. Tegurid, mis mõjutavad fotosünteesi intensiivsust: valgus, temperatuur ja lähteainete kättesaadavus. 15. Rakuhingamine Glükoosi lõplikku lagundamist, mille tulemusel vabaneb energia ja eraldub süsinik di oksiid ning vesi. 16. Rakuhingamise 3 etappi: *Glükoos toimub päristuumse raku tsütoplasma võrgustikul. *Tsitraatsükkel toimub mitokondri sisemuses. *Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 17. Rakuhingamise summaarne võrrand C6H12O6 + 6O26CO2 + 6H2O 20. Käärimist kasutatakse: Veinide ja õllede valmistamisel, taina kergitamiseks kasutatakse etanoolkäärimist, mida teevad pärmseened
Autotroofid (teevad Ise) – taimed, osad bakterid, osad protistid. Sünteesiprotsessid: energia salvestub; Nt. fotosüntees, D-vitamiini süntees, aminohapete süntees; toimub redutseerimine, aatomisse lisandub elektrone. Kes/Mis kasutavad käärimist? Paljud anaeroobsed bakterid; muud organismid, kui rakkude eneegiatarve ületab hapnikuvarud (Nt. suur füüsiline koormus); toidutehnoloogia – veinide, õlle, jogurti jms. valmistamiseks. Rakuhingamise kulg (Ilma hapnikuta) 2. Glükoosist saab energiat>käärimine. 3. Glükolüüs saab toimida, kuid ülejäänud rakuhingamine mitte. 4. Teisisõnu, glükolüüsi saab lõhustada osaliselt (ja saada vähem energiat). 5. Käärimine on oluliselt kiirem, kuid vähem tõhusam kui rakuhingamine. Rakutsükkel Ja rakujagunemine Raku eluring 90% raku eluajast veedab ta interfaasis st. Ei paljune. 10% raku eluajast kulub sellele, et nad jagunevad.
Mitokonder- rakuorganell, kus toimub rakuhingamine, mille käigus toodetakse ATP-d Glükoos- lihtne süsivesik, mis on rakkude ainevahetuse vaheprodukt ja peamine energiaallikas Püruvaat- ühend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil, nim ka püroviinamarihappeks NAD ja FAD- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel Piimhappe käärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga O2 puudusel ka loomade lihasrakud nind mille jääkproduktiks on piimhape Etanoolkäärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja CO2 2. Organisme liigitatakse auto- ja heterotroofideks Organismi liik Autotroofid Heterotroofid
lagundamisprotsess ELUKS ON VAJA ENERGIAT JA SÜSINIKKU lk 811 elusorganismid on võimelised omastama 2te liiki energiat-- valgusen. ja keemilist en. OKSÜDEERUMISE käigus aine koostises olevate aatomite elektonide arv väheneb, aatomitevahelised sidemed lõhutakse ning VABANEB EN. nt: rakuhingamise käigus lagundatakse glükoos CO2ks ja O2 läheb vee koosseisu REDUTSEERUMISE käigus lisandub aatomitesse elektrone (elektronide arv suureneb), tekivad uued aatomitevahelised sidemed ning seeläbi SALEVSTATAKSE EN. nt: fotosünteesis kasutatkse valgusen.t, et CO2st ja H2Ost sünteesida suhkruid ning eraldub O2 C--on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid-- iga C aatom suudab endaga liita kuni 4 aatomit
Ülekaalus: haigel, näljutajal, vanainimesel ATP ehk AdenosiinTriFosfaat Universaalne energia talletaja ja ülekandija Osaleb kõigi rakkude ainevahetuses (metabolismis) Moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus Toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi, ATP-süntaas, abil RAKUHINGAMINE ehk glükoosi lagundamine Dissimilatsiooni protsess, mis toimub loomades, seentes ja taimedes RAKUHINGAMISE 3 ETAPPI: 1. GLÜKOLÜÜS - toimub tüstoplasmavõrgustikul 2. TSITRAADITSÜKKEL - toimub mitokondri sisemuses 3. HINGAMISAHELA REAKTSIOONID - toimub mitokondri harjakeste membraanil 1. ETAPP - GLÜKOLÜÜS (tsütoplasmavõrgustik) Glükoos lõhustatakse 2 püroviinamarihappe molekuli C6H12O6 2 C3H4O3 + 4 H Eraldunud H ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD Sellega kaasneb 2 ATP molekuli süntees NAD on ühend, mis on vesiniku aatomite siduja ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS
Saad 2ATP, NADH2, 2ATP, CO2, 34ATP, glükoosi used H2O, NADH2, H2O, molekuli püroviinamarih FADH2 NAD, FAD Aeroobse ja anaeroobse kohta ape lagunemise võrdlus Saadused CO2 + H2O 2molekuli Anaeroobse glükolüüsi etanooli või korral toimub vaid piimhape,CO2 rakuhingamise 1. etapp (tsitraaditsüklit ja Lagunemiset 3 1 hingamisahelat ei toimu) appe Sarnasused: 1.lähteaine glükoos 2.tekib ATP 3. Toimub tsütoplasma võrgustikul
Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates rakuhingamise käigus. See protsess varustab organisme neile elutegevuseks vajaliku energiaga. Selle protsessi tulemusena eraldub CO2 tagasi atmosfääri. 1 Süsinikdioksiid satub atmosfääri organismide hingamise või orgaanilise aine põlemise tulemusena. 2 Tootjad (taimed, vetikad, paljud bakterid) võtavad õhust süsinikdioksiidi ning valmistavad sellest fotosünteesi käigus orgaanilisi ühendeid.
• Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel. • Taimede biomassis ei kajastu kogu toodetud energia, kuna osa sellest (15-60%) kulub rakuhingamise käigus taime elutegevuseks. • Sekundaarproduktsioon – ökosüsteemis olevate tarbijate toodetud biomass. Ökoloogiline efektiivsus • Näitab, kui palju oma tarbitud toidust kulub organismi biomassi ülesehitamiseks. • Taimedel keskmiselt 50%. • Loomadel väga väike, umbes 10%. (kulutavad elutegevuseks palju energiat) • Toiduahelas saab järgmine lüli looma söödud toidust ainult 10% energiast. • 90% energiast läheb kaduma – energia väljavool.
valkude sünteesimiseks, transpordiks * Kaotavad ühe fosfaatrühmadest * Kindel toimumise koht ensüümide abil *Energia ülekanne ATP abil * Energiarikkad, kuid nõrgad * 1 mooli ATP lagunemisel – 7,3 kilokalorit energiat * Pidev ATP juurdetootmine * Keskmine 70kg kaaluv inimene toodab päeva jooksul 40-100kg ATP-d! *Energia ülekanne ATP abil * ADP – ATP-ks * Toimub rakuhingamise käigus * Väljaspoolse energia kasutamine: taimed – päike, loomad – söök *Energiavarude taastamine *ATP tootmine inimestel * Kiire ATP vabastamine * Max. 10sek varusid * Kasutusel näiteks 100m sprindis *Fosfageeni süsteem * Varustab lühikese aja jooksul organismi energiaga * Lagundatakse glükogeen, tekib piimhape * ATP kiirel tootmisel keskkond lihasrakkudes happeliseks – lihasvalu! * Rakendub u
Rakul on kõik elutunnused. Elusorganismid jagunevad ainurakseteks ja hulkrakseteks. Kõik elussüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse astme poolest. Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat. Autotroofid on organismid, kes toodavad orgaanilist ainest päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees.(valgus+6CO2+6H20->C6H12O6+6O2) Heterotroofid on organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise käigusl.(C6H12O6->6CO2+6H2O+energia) Organismidel on omane paljunemisvõime. Mittesuguline: pooldumine(ainuraksed), vegetatiivne(taimed), eostega(seened). Suguline: uus organism saab alguse viljastumise käigus isas-ja emassugurakkude ühinemisest. Areng on loomulik kõikidele organismidele. Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke
Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees.) 1.3. RAKUHINGAMINE Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Taimedes tärklis → glükoos Loomades glükogeen → glükoos Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne - toimub ühtemoodi nii loomades, taimedes kui ka seentes - RAKUHINGAMINE → pmst glükoosist energia kätte saamine. Glükoosi lagundamine jaguneb kolmeks dissimilatsiooniprotsessiks; rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs (toimub ERis) - (anaeroobse glükolüüsi tulem on käärimine.) 2. Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) 3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Aeroobne glükolüüs 1. etapp: GLÜKOLÜÜS (toimub ERis) Glükoos lõhustatakse, tekib 2 püruvaadimolekuli (C3H4O3) ning 4 vesiniku (H+) iooni. Eraldunud H-ioonid seostuvad NADiga ja tekib 2 NADH2 molekuli. (NADH2 edasi) (Tekib 2 ATPd.)
Energia ülekanne ATP abil Energia vabaneb, kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. Lagunemisel tekkib energia Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemine ATP-ADP-AMP Inimese rakkudes on ATP sünteesiks vajaliku energia allikaks glükoos. Energia ülekanne ATP abil ATP-ADP-AMP Energia vabanemine ja sidumine Energia varude taastamine Organismid muudavad ADP uuesti ATP-ks kasutades toidust saadavat keemilist energiat. See toimub rakuhingamise käigus Taimed ja teised fotosünteesivad oragnismid salvestavad ATP-sse enegria, mille nad saavad päikselevalgusest. See toimub fotosünteesi käigus. Et organism ATP-d toota saaks on vaja väljast energiat juurde saada. ATP tootmine inimestel ATP tootmiseks on inimorganismis kolm võimalust. 1. Fosfageeni süsteem Fosfageeni süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP-d äkilise pingutuse ajal kulutavad. Näide: Fosfageeni süsteem on kasutusel 100 meetri sprindis
1. Iseloomusta elu omadusi Rakuline ehitus rakk on kõige väiksem elu omadustega üksus. Elusolendid jaotatakse hulkrakseteks ja ainurakseteks. Keerukas organiseerituse tase elusorganismid on nii ehituses, talitluses, reguleerituses keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. Aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast ja nende sünteesimine. Heterotroofid organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise käigus. Autotroofid organismid, kes toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi käigus päikese valgusenergia abil. Stabiilne sisekeskond püsiv keemiline koostis, sabiilne pH. Kõigusoojased, püsisoojased Paljunemine jaguneb mittesuguliseks ja suguliseks. Sugulises saab uus organism alguse kahe raku ühinemisest, mittesugulises on üks vanemorganism (nt pooldumine ainuraksed bakterid jt)
sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. Autotroofid Heterotroofid organismid, kes toodavad organismid, kes saavad orgaanilist ainet energiat väliskeskkkonnast fotosünteesi käigus tulevast orgaanilisest ainest päikese valgusenergia rakuhingamise käigus. abil. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline -uus organism saab -üks vanemorganism alguse kahe raku ühinemisest viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime Otsene areng Moondeline areng Järglased sarnanevad sündides Järglased omandavad moonde vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond
Müosiini peal on ATPaasne aktiivsus Vereloomega seotud terminid: punane luuüdi, hematopoees, käsnollus Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha: kopse Aeglaste oksüdatiivsete lihastega seonduvad järgnevad sõnad: müoglobiin, reservhapnik, punane ATP sünteesib kõige rohkem aeroobne glükoosi lõhustamine Sarkomeeride lühenemise käivitab Ca vabanemine tsütosooli ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon, aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs
- Taime füsioloogiline seisund nt: haiguse korral, puhkeseisundis - Taimeliik nt: Jänesekapsas on varjulembeline, päevalill on valguslembeline. Anaeroobne ja aeroobne Anaeroobne - ilma hapnikuta Käärimist kasutatakse: - veini ja õlle valmistamisel - jogurti valmistamisel - hapukurgid, hapukapsad - reovee puhastamine Aeroobselt glükolüüsilt anaeroobsele - suure füüsilise koormuse korral - võimalik saada kiiresti energiat - kestab paar minutit Anaeroobne hingamine - terviklik rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides näiteks: väävlit, nitraate või rauda.
· Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse) 9) Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga · Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga · Sisemembraan on kurruline Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees) · Kindlustab rakuhingamise. 10) Tsütoskelett valgulistest florillidest võrkjas struktuur · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 11) Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses. Moodustub 2st tsentrioolist 3*9 mikrotuubulist. · Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise
Etanoolkäärimine anaeroobne glükolüüs, mida teostavad Õpik lk 30-33 mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. Kristel Mäekase ja Kersti Veskimetsa Anaeroobne hingamine terviklik rakuhingamise protsess, ettekanne uue õppekava täiendustega milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides näiteks väävlit, nitraate või rauda. Hapnikuvaestes oludes salvestub energia anaeroobsel glükolüüsil 1. Piimhapekäärimine (hapniku puudusel) ehk käärimisel Piimhappebakterite elutegevuse käigus; nii toodetakse
V:A: FOTOSÜNTEESIJAD( rohelised taimed ja vetikad) H: LOOMAD, SEENED, PROTISTID ja VALDAV OSA BAKTERITEST. 2) Dissimilatsioonijärgud glükoosi täielikul lõhustumisel (aeroobsel glükolüüsil) V: 1) Glükolüüsi reaktsioon 2) Tsitraaditsükli reaktsioon 3) Hingamisahela reaktsioon 3) Piimhappelise käärimise ja etanoolkäärimise saadused Piimhappe: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir, kohupiim,juustud. Etanoolkäärimine: etanool ehk viinapiiritus 4) Rakuhingamise lähteained ja saadused Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi 5) Fotosünteesi lähteained ja saadused Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: Glükoos ja hapnik 4.SELGITA 1) Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne organism? V: Organismid kasutavad energiat elutegevuseks ja kudede uuendamiseks. 2) Milline seos on organismides toimuval dissmilatsioonil ja assimilatsioonil? V: 1. seotud ainete kaudu: AS tekivad org
Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhingamine toimub kõigis organismides väljaarvatud bakterites. 4)Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happesusereaktsioon · Püsiv temperatuur Kõigusoojased: kahepaiksed,kalad, roomajad Püsisoojased: linnud, imetajad 5)Reageerimine keskkonna muutustele
polüsoomiks. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lagundatakse vananenud organelle/valgumolekule/membraane/toitaineid. Mitokonder on ,,rakuaku", mis on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemine harjakestest). Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Pooldub tänu DNA-rõngale ja ribosoomidele. Seal ka ribosoomid. Ainult päristuumsetel. Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga rakuhingamise teel. Hulk sõltub energiavajadusest (lihaste tööl tekib juurde). Tsütoskelett toestab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. Koosneb (niitjatest valkudest) valgulistest torukestest mikrotuubulitest. Need maanteid raku sees, kus reisivad mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik, põiekesed, mis viiakse ER-st Golgi kompleksi. Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbavad raku jagunemise ajal kromosoome lahku
valke sünteesida; nõrgenemine piimatooted trüptofaan kumid Närvisüsteemi ja munad. tegevuseks; Leevendab stressi; Vajalik naha, keele ning seedeelundkonna, kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks; Armkoe parandamiseks; Parandab kolesterooliringlust ja langetab kolesterooli ning triglütseriidide taset veres; Osaleb rakuhingamise protsessides; Hoiab ära pellagra (kare naha) tekke; B4 Reguleerib muna, kolesteroolitaset; kanamaks, kapsas, oad, herned, piim. B5- Aktiveerib ainevahetust; taine liha, pant Stimuleerib neerupealiste täisteratooted
Glükoos põhiline energiaallikas. Toiduahela esimene lüli. Lähteaine teiste orgaaniliste ainete sünteesis. Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. Süsiniku-ja hapnikuringes tähtsal kohal. Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas). Mõjutab valguse tugevus, süsihappegaasi kontsentratsioon õhus, taime varustatus vee ja mineraalainetega, taime füsioloogiline seisund, temperatuur, lehe vanus, taimeliik. 7. Rakuhingamise(RH) üldvõrrand. RH etapid. Kus toimuvad? Mis toimub aeroobsel glükolüüsil, tsitraaditsüklis, hingamisahelas? Lähteained? Lõpp- produktid? Kasu? NAD, FAD? C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O Toimivad kõigis elusorganismides (kõik taime organid hingavad). Toimub pidevalt. Toimumiskohaks mitokondrid. Vajab hapnikku ja glükoosi, lõppproduktiks vesi ja süsihappegaad. Eesmärk on toota ATPd. 8. Miks mitokondrid võivad ise paljuneda
rakendused bioonika ja küberneetika näol. hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja 4.Biokeemia ja biofüüsika müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse Need on teadused, mis uurivad elusolendite antikeha saamiseks. koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid monokloonne antikeha kitsa näiteks biopolümeeride struktuuri, fotosünteesi antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib ja rakuhingamise protsesse ning raku kindel hübridoomikloon. membraantranspordi ja närviimpulsi ülekande 9.Embrüosiirdamine, superovulatsioon, mehhanisme. surrogaatema 5.Biotehnoloogilised tootlused, biotõrje, Embrüosiirdamine embrüotehnoloogiline feromoonid, Louis Pasteur protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud
ühendid. Nad kasvavad hästi aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Kuid suudavad lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas. 19. Kuidas jaotatakse baktereid hingamise alusel? Prokarüoodid jaotatakse aeroobideks ning anaeroobideks. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamise. 20. Kuidas saavad energiat fototroofid? Nad saavad energiat päikeselt. 21. Kuidas saavad energiat kemotroofid? saavad energiat keemiliste substraatide oksüdeerimisel 22. Kuidas kasutatakse baktereid meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses ja heitvee puhastamisel? Baktereid kasutatakse antibiootikumide , vitamiinide, hormoonide, aminohapete ,toiduainete ja puhastusvahendite tootmisel. Seenhaiguste tõrjeks , komposti valmistamiseks, silo valmistamiseks , bakterväetised ja biopuhastus.
leidub valkudes. Seetõttu on ka päevane soovitus väljendatud mg-ekvivalentides. Niatsiini on vaja: rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning valkude sünteesiks, närvisüsteemi täiuslikuks tegevuseks ja stressi leevendamiseks, naha, keele ning seedeelundkonna kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks ning naha armkoe parandamiseks, kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme langetamiseks veres, rakuhingamise protsessides osalemiseks, pellagra tekkimise ära hoidmiseks. Niatsiini puuduse tunnused võivad olla nahakahjustused, kõhulahtisus ja seedehäired ning üldine väsimus. Pikaajalisel niatsiini puudujäägil võib tekkida pellagra (tõlkes „kare nahk”). Tavalise ja mitmekesise segatoidu piisaval tarbimisel niatsiini puudujääki ei teki. Niatsiini sünteetiline vorm niatsiinamiid võib mõnedel inimestel tekitada depressiooni. Samuti
Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Lisaks on vaja (bio)elemente nagu Ca, Mg, Ka, Na, Cl, Ph, S, N jne. Nagu taimedelgi, vabaneb energia (ATP)
mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad motokondri harjakeste membraanidel. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NAD H 2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub H 2O. Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. Rakuhingamine kõik organismid saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise teel. Rakuhingamine: 6O2 + C6H12O6 6CO2 + 6H2O + Energia Kõiki orgaanilisi aineid saab kasutada energia saamiseks. Glükolüüs Aeroobne Anaeroobne glükolüüs glükolüüs 3BIOLOOGA Hapniku on Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine, hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub piisavalt. etanool või piimhape. Bakterid ja seened saavad kääritamisega oma energia. Käärimisi on palju erinevaid.
Teadus: arstiteadus ehk meditsiin 2.6. Organismi / Terviku tase Organism = isend = indiviid Kõikide elundkondade vahel peab toimuma koostöö. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund. Võime säilitada stabiilset sisekeskkonda, seda aitavad säilitada: Närvisüsteem – neutraalne regulatsioon Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teadus: füsioloogia, anatoomia, geneetika Näiteks: Hingamiselundkond + hapnik seedeelundkonnas lagundatud rakuhingamise käigus Hormoone toodavad sisenõrenäärmed, millega panevad organismi talitsema vastavalt vajadusele. (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre, neerupealsed, munasarjad, munandid) 2.7. Liigi tase Sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel elvila, annavad omavahel viljakaid järglasi. Liikide nimed on 2-osalised. Teadus: ökoloogia Näiteks: pruun karu, harilik mänd Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil 2.8. Ökosüsteemi tase
- ei tarvita hapnikku - on hingamisahela reakstioonide eelduseks (kui ei toimu hingamisahela reaktsioone, siis ei toimu ka tsirtraaditsükli reaktsioone ja vastupidi) - eraldub CO2 - tsitraaditsükli käigus saadud H-aatomid liidetakse NAD'ga ja NADH suundub hingamisahelasse Hingamisahel - reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanides - tulemina vabaneb NADH küljest H-aatom, mis liitub O2 `ga tekib H2O - protsessi käigus vabaneb energia, mida kasutatakse ATP sünteesiks - kogu rakuhingamise `mõte' on ATP sünteesiks vajaliku energia tekitamine Fotosüntees -on orgaanilise aine süntees H2O ja CO2-st valgusenergia kaasabil, kusjuures reaktsiooni käigus eraldub O2. -fotosüntees toimub kloroplastides, kuna sealsed klorofüllimolekulid suudavad neelata valgusenergiat -fotosünteesil on kaks erinevate reaktsioonidega etappi: valgusstaadium: * nõuab valguse olemasolu *sisendiks H2O, * vaja on makroergilisi ühendeid NADP, ATP ja fosfaatrühmi
(vähemalt 3) O2, Mn4+, Fe3+ 7. Nimeta võimalikke elektronide doonoreid veekogus? (vähemalt 3) Pinnases olevad orgaanilised osad, lahustunud anorgaanilised osakesed, CO 8. Milles seisneb aeroobne hingamine, anaeroobse hingamise ja käärimise põhimõtteline erinevus? Aeroobne hingamine organismide gaasivahetus väliskeskkonnaga, kus O2 jõuab rakkudesse ning biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabaneb CO2, mis väljutatakse organismist. Aeroobses hingamises kasutavad aeroobid rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil. Anaeroobne hingamine hapnikuta keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamise viis (elektronide lõppakseptor on molekul, mis pole O 2, selleks on anorg ühendid; heterotroofid). Anaeroobid on hapnikuta keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja hapnikku, ja kes selle olemasolul võivad isegi surra.
elusorganismides, energia salvestamise/kättesaamise võimalus. Väikesed,aga palju energiat sisaldavad ühendid, osalevad keemilise energia salvestajatena biokeemilistes reaktsioonides. NT ATP , mis koosneb adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Vabanevat energiat kasutatakse valkude sünteesimiseks ja transpordiks. Organismis kasutatakse ATP pidevalt ja seda on vaja koguaeg juurde toota. Seda saame toidus saadavst keemilisest energiast, see toimub rakuhingamise käigus. 10.Erinevate orgaaniliste ainete energiasisaldus, kasutamine energeetilistel eesmärkidel. Süsivesikud: 1g = 4.7 kcal kõige kiiremini kätte saadav energia Valgud: 1g = 4.2 kcal ei kasutata energia saamiseks kuna nad on väga väärtuslikud teistes bioloogilistes protsessides (nt: transpordivad ja salvestavad teisi molekule, vastutavad rakuliikumise eest) Lipiidid: 1g = 9.3 kcal kasutatakse peamiselt energia saamiseks 11.Fotosünteesi tekkimine, organismid, pigmendid, valgus. 3
CO2 kontsentratsioon seda kiiremini toimub fotosüntees. Ei saa toimuda üle 40 C. 5. Energia vabaneb toitainetest rakuhingamisel Rakuhingamine koosneb kolmest etapist: 1.) Glükolüüs- protsess rakkude sisemuses, glükooslõhutakse kaheks kolmesüsinikuliseks pürovaadimolekuliks. 2.) Tsiraaditsükkel- keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, toimub glükoosi lõplik lagunemine. 3.) Hingamisahel-mitokondrite sisemembraanide sopistustes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees. C6H12O6+ 6O2 > 6CO2+ 6H2O + energia Pürovaat*- ühen, mis tekib glükoosi lagunemisel glükoosil, nim püroviinamarihappeks NAD ja FAD*- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel. 6. Energiat saab toota ka ilma hapnikuta Hapnikuvaestes oludes salvestub energia anaeroobsel glükoosil ehk käärimisel.
süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. Aeglane- selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused -kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri Aeglane süsinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke. Molluskid seovad vees
Glossiit. Kolesterooliringluse Kestev defitsiit tekitab parandamiseks ning taseme Pellagra, mida iseloomustavad langetamiseks veres. dermatiit, diarröa ning Rakuhingamise protsessides dementsus. osalemiseks. Pellagra tekkimise ära hoidmiseks. Vitamiin B5 Biofunktsioon. Kuulub Nõrkus Ehk Pantoteenhape inimorganismi keskse koensüümi Oksendamine koostisse ning on sel moel vajalik Väsimus.
organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud
ärritavate ainetega Aevastamine! Ninaõõne limaskestalt ( näiteks pipra ninna sattumisel)erutus piklikule ajule, sealt omakorda impulss hingamislihastele,mis vastuseks akiliselt kiiresti kokku tõmbuvad ning lõpuks mitmekordsele kiirele sissehingamisele järgneb äkiline väljahingamine, mis ongi aevastus Hingamiselunkonna 2 põhiülesannet : 1. Kindlustab organismi ja keskkonna vahelise gaasivahetuse, varustab organism oksüdeerumisprotseesideks vajaliku hapnikuga. 2. Rakuhingamise käigus sünteesitakse kehale vajalik energia ATP molekulide näol VERERINGEELUNDKOND Vereringeelundkonna mood: 1. Süda-4 osaline-2 koda+2 vatsakest,hõlmased ja poolkuuklapid 2. Arterid ehk tuiksooned - viivad verd südamest, suurim on aort, kõige elastsemate ja venivamate seintega veresooned 3. Veenid ehk tõmbsooned toovad verd südamesse, pisut õhemad kui arterid, veeni siseseintel taskud ehk klapid 4. Kapillaarid ehk juussooned ühekihilise
Krebsi tsükkel – iga püruvaadimolekuli kohta tekib 1 ATP ehk kokku tekib 2 ATPd – jääkproduktiks on süsihappegaas – 12 vesinikiooni seostub NAD-iga ja 4 FAD-iga • Hingamisahela reaktsoonid – Oksüdeeritakse eelnevalt tekkinud koensüümid ja selleks on vaja Hapnikku – selle tulemusena tekib ligikaudu 34 ATPd – kõrvalsaadusena tekib ka H₂O – NB! NADH ja FADH oksüdeeritakse ja nendest saab jälle NAD ja FAD ning neid saab rakuhingamise esimeses ja teises etapis uuesti kasutada • Kokku tekib maksimaalselt 38 ATPd a) Kus mingi etapp toimub? • Glükolüüs toimub raku vedelas sisekeskkonnas • Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses • Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri kristades b) Millises etapis vajatakse hapnikku? • Hingamisahela reaktsioonides c) PS: Mis on anaeroobne hingamine? (Õp.nr.2 lk.32)
Steriliseeritud toiduained säilivad hermeetilises taaras aastaid. 18. Anaeroobid anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra. Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus baseerub hapnikuosalusega reaktsioonidel. Aeroobid kasutavad rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil 19. Bakterite hävitamine toidus · Kõrge temperatuuri kasutamine (temperatuurid) · Keemiliste ühendite kasutamine (konservaadid) · Kiiritusenergia kasutamine (vürtsid) 20. Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: · toiduinfektsioonid (toidunakkused); · toidumürgistused, mis omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed,
* 440 g keedetud munas, * 1,7 liitris piimas. Biofunktsioonid • rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning valkude sünteesiks, • närvisüsteemi täiuslikuks tegevuseks ja stressi leevendamiseks, • naha, keele ning seedeelundkonna kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks ning naha armkoe parandamiseks, • kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme langetamiseks veres, • rakuhingamise protsessides osalemiseks Vaegus Liig põhjustab • põhjustab südamerütmi nahapõletikku häireid nõrkust • kusihappe- ja nõdrameelsust liigsuhkurveresust depressioon • kiilaspäisust kõhulahtisus B5-vitamiin Pantoteenhappe nimi pärineb kreekakeelsest sõnast pantothen, mis tõlkes tähendab „igalt poolt” ning näitab seda, et pantoteenhapet on võimalik saada peaaegu kõikidest toitudest.
Tsink võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust. Tsingi omastamist vähendab füthape, omastamist parandavad loomsed valgud, vitamiin A ja vask. Taimetoitlastel on vajadus tsingi järele seetõttu 2530% kõrgem. Vask (Cu) on vajalik raua metabolismiks vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtmeensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme reguleerimises ning on antioksüdantsete omadustega. Jood (I) osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energia-ainevahetuses. Kilpnäärme hormoonid osalevad kõikide rakkude ainevahetuses. Joodi saamisest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng. Joodi vajadus 2-6-aastastel lastel on 90 µg päevas, vanuses 7 10 aastat 120 µg
Nad on membraanita ning kõige väiksemad organellid. LÜSOSÜÜM: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Neis toimub ainete Jagunevad kaheks: primaarsed ning sekundaarsed. GOLGI KOMPLEKS: ülesanneteks on valgusünteesi lõpetamine; valkude transport; lüsosüümide teke; rakumembraani os (VIIMANE POLE OLULINE) MITOKONDER: ainult emapoolset liinipidi leviv (ka meestel) Ülesanneteks rakuhingamise läbiviimine, sisaldab autonoo Soome. TSÜTOSKELETT: annab rakule kuju ning kindlustab rakkude liikumise. Koosneb valkudest,mis võimaldavad rakkudel Muuta oma kuju, hoiab organelle paigal. 27. Tervikpilt raku funktsioneerimisest lihtsal tasemel. Joonistel peab iga kriips midagi tähendama. 28. Mis on näha ja mis mitte valgusmikroskoobiga (rakukude ja rakuosade suurused)? 29. Millised iseärasused eristavad taimerakku loomarakust (neli märksõna).
15.3 Hingamiselundite lisafunktsioonid Haistmine, Hääle tekitamine, Vee ja jääkainete eraldamine 15.4 Hingamismaht Suurem hingamismaht on mehel, kuna hingamismaht oleneb keha mõõtmetest, vanusest, soost, tervislikust seisundist ja treenitusest. 0,4...0,5l Jah. Spirograafi abil. Suurenevad hingamismaht- ja sagedus, südame löögimaht- ja sagedus, tõuseb vererõhk, paraneb kopsude verevoolutus. 15.5 Rakuhingamine Tegemist on rakuhingamise valemiga ning see on oluline energia saamiseks. Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi. 16 Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 16.1 Seedeelundid 63 16.1.1 Süljenäärmed Hoiab suu limaskesta niiskena (vajalik kõnelemiseks) Baktereid hävitava toimega
tagajärjel moodustub suurtes kogustes happeid (eriti õunhapet). Talletatud CO2 lokaliseerub haptete karboksüülrühmas. Päeval malaat desüksüülitakse ja vabanev CO2 assimileeritakse fotosünteesi käigus. Öine CO2 talletamine nõuab energiat sp aeglane kasv taimedel. 10. Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. IIc HINGAMINE 1. Dissimilatsiooni võimalused. Rakuhingamine ja välishingamine. Rakuhingamise olemus ja tähtsus. Hingamissubstraat. Hingamisel vabanenud energia kasutamine. Bioloogilise oksüdatsiooni eripärad. Dissimilatsioon Hüdrolüüs, käärimine (tulemusena org. aine täielikult ei hävine), hingamine (kõige efektiivsem, põhiline energia saadakse siit. Osa salvestub ATPna ja osa hajub soojusena) Rakuhingamine Välishingamine - Rakuhingamise olemus bioloogiline oksüdatsioon. Osalevad paljud ensüümid ja on
Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab Energiabilanss on negatiivne, Maa kulutab rohkem energiat, kui saab, toimub jahtumine Fotosüntees Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (=süntees) 6CO2 + 12H2O → C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Toimub ainult rohelistes taimerakkudes Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) Rakuhingamine Rakuhingamise 3 etappi 1. Glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus) 2. Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) 3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna 8. Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-,
annaabi.ee 
