USA president Kennedy ja NSV Liidu liider Hrutstsov vahetasid aga läkitusi ning see kas alustatakse sõjategevust või maailmas püsib rahu, oli kahe riigi otsustada. Kuid lõpuks 28.oktoorbril teatas NSVL, et võtab raketid maha ning vastutasuks lõpetas USA Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. Kuid siiski oli mõlema riigi nii USA kui ka NSVL eesmärgiks saada Kuuba. NSVL selleks, et rajada sinna oma raketibaasid ning USA sellepärast, et Castro oli seal riigistanud Ameerika firmad. Kriisi käik Kuid juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale oma tuumapeadega keskmaaraketid ning 15.okroobril märkas USA Kuuba kohal tehtud fotodelt, et Nõukogude sõjatehikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. Seejärel aga kutsus USA president kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu. Esimesel koosolekul pakuti välja kolm lahendust kriisile :
NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuid sõda oli oli ikkagi ära hoitud ja eelkõige tänu USA valituse ja president Kennedy kindlameelsusele.
selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks • Järgnev kriis oli üks külma sõja aegseid suuremaid vastasseise • USAteatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid • Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks Pildid • Pilt 1: Nikita khrushchev, Fidel Castro and John F. Kennedy – protagonists during the Cuban missile crisis Kriisi lõpp • Vastasseislõppes 28. oktoobril 1962, mil USA president John F. Kennedy ja ÜRO peasekretär jõudsid Hruštšoviga nii avalikule kui ka salajasele kokkuleppele. • Avalikult
Kriisi käigus jõudis Külm sõda kõige lähemale otsese tuumasõja ohule See oli esimene dokumenteeritud juhtum, mil vastastikuse hävitamise võimalust arvestati määrava faktorina rahvusvahelistel relvastusläbirääkimistel Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale USA nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad President Kennedy valitsus lootis, et Kreml nõustub nende nõudmistega ning ootas sõjalist vastasseisu Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hrustsov kirjutas Kennedyle, et "rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis pidavat tuumasõja kuristikku ajama" Kuuba kriisi lõpp Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks
1989. Berliini müür 1961-1989. Moskvale ei sobinud, et L-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased läände valgusid. Rajati 13 august peaaegu ühe ööga, tugevdati hiljem tunduvalt. Mõjus rängalt NSV Liidu mainele. Kuuba raketikriis NSV Liit viis salaja oma raketid(tuuma), ameeriklased avastasid selle, kuulutasid kontrolljoone merel. Kennedy nõudis lisaks raketibaaside likvideermist, Hrustsov andis lõpuks järele, NSVL tunnustas kontrolljoont, raketibaasid likvideeriti, USA ei tohtinud teha katset Kuubat vallutada, Castro reziim jäi püsima.
veel lai tõkkeriba, millele täida, siis Ameerika korraldatud veresaun, kus puhul kuulutas Breznev, et tunginud inimene ilma ründab. Moskva andis mõistue kaotanud NSV Liiduö on õigus ja hoiatamata maha lasti. järele. NSV Liit tunnustas ameeriklased tapsid nii kohus kaitsa oma Müürist sai külma sõja kontrolljoont, raketibaasid naisi, lapsi kui ka sotsialismi. See avaldus sümbol. likvideeriti. vanureid. 1973 sõlmitigi läks ajalukku kui Breznevi Pariisi rahuleping, mille doktriini. Teised sots. alusel pidi sõjategevus riikide liidrid olid valmis
sõjaline eelarve,rahvuslikud traditsioonid, avatus uutele ideedele Sündmus Aeg Osapooled Põhjused Tulemused Berliini 1953 NSVL, Ida- Ida-S tahtis Suruti maha, 61 kriis Saksamaa NSVL võimu alt Berliini müür, vabaks saada ~1000 hukkunut Kuuba 1956- USA, Kuuba, Castro diktatuur,Raketibaasid kriis 1962 NSVL NSVL ja Kuuba likvideeriti, head suhted Castro reziim jäi püsima Vietnami 1964- USA, P ja L- P-V ja L-V tülis, USA lahkus soda 1976 Vietnam, Hiina USA L-V sõjast 73, poolele Vietnam ühendati
Mõlemad toimusid samal ajal, ning lääneliitlastel puudus plaan, nad ei panustanud küllalt kummalegi sündmusele, ning tulemusena tugevdas NSVL oma positsioone. LK 29. 1. Millise külma sõja kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem? Kuidas õnnestus see ära hoida? Kuuba kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem, see õnnestus ära hoida niimoodi, et USA võttis kindla seisukoha ja suutis NSV Liiduga kokku leppida, et NSVL likvideerib Kuubalt raketibaasid, kuid USA ei tee katset Kuubat vallutada. 3. Mis oleks juhtunud, kui USA poleks Vietnami kodusõtta sekkunud? Too vähemalt kaks näidet. Tõenäoliselt oleks vähem süütuid surnud, sest sõda oleks kiiremini lõppenud. LK 31. 1.Miks otsustas NSV Liit Praha kevade maha suruda? Sest Moskvas mõisteti, et tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti öelda sotsialismist või NSV Liidu ülemvõimust, ja see võiks käivitada
suhted USAga halvenesid kuulutati välja sotsialistlik revolutsioon *vaenlaseks USA *USA kuulutas välja majandusblokaadi 1961a üritati võidelda Castro reziimi vastu, kuid ebaõnnestunult 22.okt 1962 teavitas pr Kennedy maailma Kuubale paigutatud rakettidest *kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks NSVL tunnustas kontrolljoont raketibaasid likvideeriti Castro reziimi püsimajäämine Vietnami sõda: 1954a jagunes Vietnam 2ks: PVietnam (NSVL ja Hiina toetusel) ja LVietnam (USA) kommunistide mõju kasv riigis 1957a partisanisõda 1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad
aastal liideti Vietnam ühtseks, kus kehtis eriliselt julm kommunistlik diktatuur. Kõige reaalsem oht kolmanda maailmasõja puhkemiseks leidis aset Kuuba kriisi ajal, kümmekond aastat pärast Korea sõda. USA keeldub Castro maareformide peale, mis nägid ette ameeriklaste suurmaaomandi riigistamist, Kuubalt suhkrut ostmast ning katkestab 1961. aastal kõik diplomaatilised suhted Kuubaga. Nõukogude Liit paigutab Castro ja ka sotsialismi kaitseks oma raketibaasid Kuuba territooriumile ning mõlemad üliriigid kehtestavad kõrgei-ma sõjalise valmisoleku. Õnneks lahendati kriis rahumeelselt kaheteistkümne päevaga, otsest sõjategevust ei toimunud ning hoiti ära kolmanda maailmasõja puhkemine. Kuuba kommunistliku diktaatori Fidel Castro ja NSVL abiga aidati Angolas võimule kommunistid, keda aidati kõiksuguste sõjatehniliste vahendite ja ressurssidega, kuid muud majandusharud jäid teisejärguliseks. Teiseks tugevalt
viimase reziimiga võitlust alustada, kuid edutult. Hrustsov ärritus ja asus Kuubale paigaldama võimsaid maa-maa-tüüpi rakette, kinnitades, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased tuvastasid need aerofotodelt ja teavitasid sellest kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, millest üle ta ühtegi laeva ei lase, ning nõudsid ka raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline tuumasõjaohu nädal, kuid Moskva andis järele tunnustades kontrolljoont ja lubas raketibaasid likvideerida. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada. Tuumasõja oht kainestas. Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga, toetusel partisanisõda
Moskvas keerati kruve koomale, barrikaadid ka sotsmaades, vaimne/majanduslik stagnatsioon. Kumb üliriik oli vastutav kriisiseisundi tekkimise eest Kuuba piirkonnas? Kas leitud kompromiss lahendas kriisi? Põhjenda. Nsvl vastutav, ostis ära Kuuba suhkru ja paigaldas maa-maa-tüüpi raketid Kuubale. USA sai õhufotodelt aru, nõuti kindlakäeliselt nende eemaldamist. Kompromiss lahendas kriisi, sest sõda jäi ära ning raketibaasid eemaldati tänu USA kindlameeldusele. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietmanis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? Dzunglist tulevaid ja minevaid vietkonge(punapartisanid) oli võimatu hävitada. Sõda muutus julmaks, mis demotiveeris usa sõdureid. Maailma ja usa nõudis sõja lõpetamist. 1973 Pariisi rahuleping, ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi, kommunism võitis, Vietnam ühendati. Kolmas maailm mõiste, mis ühised tunnused?
24. oktoober. Hrustsov kuulutas karantiini ebaseaduslikuks ja käskis Nõukogude laevadel jätkata Kuubale lähenemist. EX-COMM-ile tegid muret Nõukogude laevu saatvad allaveelaevad. Sõjalist valmidust kõrgendati ja mindi üle tasemele DEFCON 2, mis oli kõrgeim eales kehtestatud tase USA ajaloos. 25. oktoober. ÜRO pakkus välja plaani pidada kriisis paus, ent Kennedy lükkas pakkumise tagasi. (põhjendusega, et Nõukogude Liit võiks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. ) Mis puutub aga NL-i ja selle elanikkonda, siis nemad suhtusid sündmusse palju stoilisemalt. Sellisel külmaverelisusel on ühene seletus totalitaarse süsteemi ajakirjandus neid sündmusi lihtsalt ei kajastanud ja nõukogude inimesed jätkasid sel äreval ajal rahulikult oma igapäevaelu toiminguid. Läänes aga, kus ajakirjandus kõike seda kajastas, pidasid inimesed sõna otseses mõttes hinge kinni: kõik ootasid õudusega tuumasõja puhkemist.
ei leidnud enam erialast tööd, rakendati ka väljasõidu keeldu. Sinna kirjutasid alla nt Rummo, Tarand, Lauristin. Nõukogude Liidu sõjavägi viibis kohapeal. Väga suured alad olid antud ENSV-s antud Nõukogude sõjaväe kasutusse. Nt Paldiski linn oli tervenisti sõjaväe kasutuses. Kohal viibis u 100 tuhat sõjaväelast. Poliitika oli see, et ENSV-st võetud sõjaväelased teenisid kaugemal. Paljud sõjaväelased olid kesk aasia, taga kaukaasia päritolu. NL-l paiknesid siin ka raketibaasid. Eesti oli piiritsoon, sina kuulus nt Saaremaa, Hiiumaa, muhumaa, ka põhjarannik. Sinna said vaid need, kellel oli sissekirjutis või lähisugulased seal, ülejäänutel oli vaja kutseid. Põllumajandus kollektiviseeriti. See sai alguse pärast küüditamist (juba enne üritati seda selgitada, pärast tõusis kümnetes kordades sinna astumise arv. Algselt oli tegemist väikekolhoosidega, st üks küla oli üks kolhoos. Kolhoosidele esialgu pani kõlavad nimed, nt punane koit
Prahasse sisenesid tankid. Ametisse pandi Husak. Korea sõda:1950-1953, Põhja-Korea tahtis vallutada Korea poolsaart. ÜRO läks oma vägedega sisse(kindral MacArthur). Põhja-Korea taganes. ÜRO-le tuli kallale Hiina. Lõpuks sõlmiti vaherahu. Korea jäi endiselt jagatuks. Kuuba kriis: 1962, Fidel Castro haaras 1959 võimu ja kehtestas diktatuuri. NSVL tarnis Kuubasse rakette. USA sai rakettidest teada ning kehtestas blokaadi. NSVL andis järgi ja Hrustsov lubas raketibaasid eemaldada. Vietnami sõda:1946-1954 Indo-Hiina sõda, Tekib 2 Vietnami. Partisani sõda. Vietnam oli Prantsusmaa koloonia, peale II ms kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik. Prantsusmaale see ei meeldinud. II etapp, 1964-1973, P-V(NSVL) ja L-V(USA). Sõlmiti Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ning USA oma väed välja viima. Kodusõda kestis edasi. Vietnamid ühendati. Kehtestati kommunism.
omad ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. 1961 üritasid Castro vastesed alustada võitlust, kuid ebaõnnestus -> USA oli häbistatud. Hruštšov paigaldas Kuubale maa- maa-tüüpi rakette ning kinnitas valelikult, et tegu pole ründerelvaga (oleks hävitanud suurema osa USA’st). 22.10.1962 kuulutas Kennedy sellest kogumaailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ükski laev üle sõita ei tohi. Maailm oli tuumasõja äärel. H likvideerid raketibaasid, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada. Vietnami sõda 1964- 1973: 1954 jagunes kaheks Põhja toetas NSVL ja Hiina, Lõuna(ebademo ja diktaatorlik) USA. 1957 algas Lõunas partisanisõda, mida toetas Põhja valitsus eesotsas Ho Chi Minh. Punapartisane nim vietkongideks. Põhja pommitati. Verine, julm . 1968 presidendiks valitd Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist
Kuubale hakkab abi osutama NSVL (N. Hrustsov), kes ostab Kuubalt suhkrut. 1962. aastal viis NSVL keskmaaraketid Kuubale, rakettide paigaldamine sai USA-le aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas sellest kogu maailma, nõudis raketibaaside likvideerimist; USA-poolne karantiin Kuuba ümber. USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse, NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Maailm seisis tuumasõja lävel. Tuumarelva katsetuste piiramise leping! Lõpuks NSVL likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada; Castro reziim jäi püsima. Sõda oli ära hoitud eelkõige tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin (telefoni otseliin) USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Praha kevad (1968) Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tsehhoslovakkias 1968. aastal. Reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning
Sellest tiivustatud Hrustsov läks välja ohtlikule avantuüürile, asudes Kuubale paigaldama rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst. Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja Kennedy teavitas kogu maailma sellest. Ta kuulutas ühtlasi välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, milles kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hrustsov andis alla, muidu oleks USA rünnanud. Likvideeriti raketibaasid ja tunnustati kontrolljoont. Tuumarelvakatseutuste piiramine (1963) See ei tähendanud ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastusmist piirata, sellele mingisugunegi piir seada. Kennedy mõrv (1963) Mõrvariks kuulutati tühine pahempoolitseja Lee H. Oswald, kuid tänini on hajutamata kahtlused, et mõrv oli laiaulatusliku vandenõu vili. Tapetud presidendi asemele astus asepresident Lyndon B.Johnson, kes suutis Kennedy ''uute
Külma sõja kriisid 16.03. Kriis Aeg Põhjused Osapooled Tagajärjed Kuuba 15.okt- Fidel Castro võim USA ja NSV · NSV tunnustab 22.okt 1962 Külm sõda kontrolljoont, USA ja Venemaa raketibaasid vastuseis likvideeritakse · USA ei valluta kuubat, tuumasõja oht püsib · Castro reziim
24. oktoober. Vaatamata karantiinile jätkasid Nõukogude laevad Kuubale lähenemist. EX-COMM- ile tegid muret Nõukogude laevu saatvad allaveelaevad. Kõrgendati sõjalist valmidust ja mindi üle sõjalisele valmidusele DEFCON 2, mis on kõrgeim kehtestatud tase USA ajaloos. 25. oktoober. ÜRO pakkus välja plaani pidada kriisis paus, ent Kennedy lükkas pakkumise tagasi põhjendusega, et NL võinuks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. Kella viiesel EX-COMM koosolekul ütles CIA direktor John McCone, et osa rakette on stardivalmis. 26. oktoober. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei takista raketibaaside valmisehitamist ja et vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina lootis Kennedy pakkuda võimalust viia USA raketid välja Türgist, kui NL viiks vastutasuna raketid Kuubalt. 27. oktoober. Kriisi kõrghetk. Kuuba kohal lasti alla üks U-2, teine U-2 lennuk sattus kursilt
sotisalistliku revolustiooni *USA oli häritud NSVL satelliitriigi tekkest oma külje all *Washington katkestas suhted Havannaga ja kuulutas välja majandusblokaadi *1961 Castro vastaste võitlus Castro reziimiga ebaõnnestus *NSVL paigaldas Kuubale maa tüüpi raketid *USA kuulutas välja kontrolljoone merel * Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist *Moskva andis järele *NSVL tunnustas kontrolljoont ja raketibaasid likvideeriti *USA ei tee katset Kuubat rünnata Tulemus: *Castro reziim jäi püsima *sõda ärahoitud tänu USA valitsuse ja Kennedy kindlameelsusele VIETNAMI SÕDA Aeg: 1957- 1975 Osalejad: Põhja-Vietnam (Hiina ja NSVL) vs Lõuna- Vietnam (USA) Põhjused: Saigoni (Lõuna- Vietnami linna) reziim oli mittekommunistlik, kuid ka ebademokraatlik ja dikdaatorlik ning see soodustas kommunistide kasvu riigis
4. 1959. F. Castro tuli võimule, Castro kukutakse võimult pommidega (*film). USA sõjalaevad blokeerivad Kuuba, omakorda tuleb NSVL Hrustsov. Castro ja H head suhted, NSVL toetas tuumapommidega ise eitas seda USAle. 5. Oldi kõige lähemal 3. MS puhkemisele aga Kennedy, teadvustas kogu inimkonda võimalikust tuumasõjast ja oldi ootel. USA ähvardas rünnata ja Moskva andis järele. NSVL tunnustas USA kontrolljoont- lubas raketibaasid likvideerida- USA ei rünnanud Castro reziimi. Vietnami sõda 1. Vietnam 2. 1964- 1973, sellele järgnes kodusõda-lõpp 1975 3. kommunistlik Vietnami DV (NSVL + HIINA toetus) ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik 4. VDV tahab kogu Vietnami omale, USA sekkub, sest tahab kommunismi peatada. 5. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks- kodusõja tulemusena. USA saab väga suurelt lüüa.
Am oli häbistatud. Hrustsov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakettte, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st. Rakettide paigaldamine sai aerofotodelt Am teatavaks Kennedy teavitas 22.okt 1962 kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, lisaks nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Moskva andis järele tunnustas kontrolljoont, likvideeris raketibaasid. Vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada, st Castro reziimi püsimajäämist. Kuuba kriis näitas kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. VIETNAMI SÕDA Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda oli täielik läbikukkumine, ilmselt suurim kogu külma sõja ajal. 1954.a jagunes Vietnam kaheks: NSVL ja Hiina P-Vietnam; USA mõju aluseks Lõuna-Vietnam.
*NSVL preztiis langes *lõppes sakslaste ränne läände Kuuba e. Kariibi Kuuba, USA, NSVL *revolusionääride tulek *USA ei ostnud enam suhkurt kriis 1962 riiki *raketibaasid likvideeriti *Paigutas kuubale omad *Kennedy kuulutas välja tuumaraketid kontrolljoone merel *Castro au jee Praha kevad 1968 Tsehhoslovakkia, VLO *Tsehhoslovakkia soov *ülestõus suruti veriselt maha
Hrustsov paigutas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks hävitada enamus USAst, Hrustsov ise kinnitas, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased said sellest teada ning teavitasid sellest kogu maailma ning kuulutasid välja kontrolljoone merel. Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist ning kui seda ei täideta, siis USA ründab ning lõpuks andis Moskva järele. NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi siiski püsima. Praha kevad - 1968.aastal Tsehhoslovakkias olid rahulolematused presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma, partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis Alexander Dubeck, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise paika Dubecki reformikava sisendas lootust,. Sotsialismi alustalad jäid,
4.Suessi SB, Pr ja Iisrael ründasid Iisrael tungis Egiptusele kallale, hiljem SB ja Pr positsioon kriis Egiptust, sest see otsustas viisid oma väed kohale SB ja Pr. ÜRO piirkonnas nõrgenes, kasvas natsionaliseerida Suessi kanali nõudel sõlmiti vaherahu. NL ja USA tähtsus 5.Kuuba Castro võimule Castro kuulutas välja, et Kuubas toimub sotsialistlik Raketibaasid likvideeriti, sõda kriis tulek, diktatuuri revolutsioon, verivaenlase rolli asetati USA. Castro hoiti ära tänu USA valitsuse kehtestamine, vastased üritasid alustada võitlust, kindlameelsusele, teadmine, et pahempoolsed ebaõnnestus.Hruštšov paigaldas Kuubale raketid, planeedi saatus ripub
selles 22. oktoobril 1962 kogu maailma, kuulutades ühtlasi välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase. Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hruštšovile anti selgesti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Lõpuks andis Moskva järele. Kõigepealt tunnustas NSV Liit kontrolljoont, seejärel teatas Hruštšov, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas USA, et ta ei tee katset Kuubat vallutada, see tähendas Castro režiimi püsimajäämist. Kuid sõda oli ikkagi ära hoitud ja seda eelkõige tänu USA valitsuse ja presidendi Kennedy kindlameelsusele. Ühtlasi näitas Kuuba kriis kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. See teadmine kainestas. Vietnami sõda Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda aga osutus tõeliseks
Üldiselt arvatakse, et selle käigus jõudis Külm sõda kõige lähemale otsese tuumasõja ohule. See oli ka esimene dokumenteeritud juhtum, mil vastastikuse hävitamise võimalust arvestati määrava faktorina rahvusvahelistel relvastusläbirääkimistel. Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini. USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad. Kennedy valitsus lootis, et Kreml nõustub nende nõudmistega. Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hrustsov kirjutas Kennedyle, et "rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis heidab inimkonna kogu maailma hõlmava tuumasõja kuristikku". Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust.
kõrvalhoonetes või ladustati otse maapinnale" Valge Raamat. Sõjaväebaaside reostus Suurem osa ENSV baasidest asusid looduskaunites kohtades (nt Keila-Joal). 1992. aastal alanud NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamisel uuriti kokku 194 sõjaobjekti kogupindalaga 80 000 ha. Nõukogude Liidul oli Eestis viis suuremat lennujaama - Tartus Raadi, Harjumaal Ämari, Tapal, Paralepal ja Pärnus. Nende juurde kuulusid ka kütuse-ja autobaasid, raadijaamad, mõnedel juhtudel ka raketibaasid. Lisaks oli arvukalt väiksemaid lennuvälju. [1] Tapa lennuväljal 1993. a. märtsis ja aprillis viidi läbi lennuvälja inventariseerimine, mille eesmärgiks oli kindlaks teha loodusele tekitatud kahjustuste ulatus ja suurus. Kokku leiti sõjaväeosa territooriumil 101 reostusobjekti 162 reostuskoldega. Järgnevate aastate jooksul koristati sealt ligi 1217 tonni raua- ja terasemurdu, 4485 ruutmeetri suuruselt alalt õlilaike, 1225 m suurusel maa-alal 151 tonni kütteõli ja mahutisetteid.
● Vastupidiselt sellele, mida räägiti omal ajal telekas, oli mure sellega, et maailma mitte vastu taevast lasta. ● Süsteem on väga keeruline. Igal sammul on inimene kaasatud, aga inimene sõltub masinast (inimene üksi ei tee midagi). ● Tekkis väga keeruline sotsiotehniline süsteem. Globaalne haare: radarijaamad, komandopunktid, raketibaasid. ● Et kõike ohutuna hoida, tuli mõelda süsteemist kui tervikust masinad, inimesed, tarkvara ja nendevahelised suhted. Tuli mõelda välja süsteemne lähenemine, et kogemata midagi ei juhtuks. Sündis süsteemiohutus kui teadus. ● ● Hea näide: USA tuumalaevastikus pole olnud ühtegi reaktoriga seotud intsidenti rohkem kui 60 aasta jooksul !
annaabi.ee 
