Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rakendusstatistika lõputöö lahendused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
harjumaa, haridus, metsandus, ostude, klien, tegevusv, 33333, tegevusvaldkond, keskväärtus, 333333, 1196, 1095, 1186, 1040, 1182, 1058, 1189, 1060, 666667, 1487, 2535, 2660, normaaljaotus, 3030, 4095, intervallid, kaubad, millisesse, sagedustabel, jaotumine, gevam, 1563, 2402, 2524, rang, esinemis, standardhälbega, 4625, error, skewness, koosta, komaKliendi hinnang Kliendi Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa teenindus hinnang kuupäev suurus arv kokku ele kaubale 1/25/2011 3 16 229.50 1 2 1/18/1999 28 114 5,009.80 6 5 1/1/2010 7 15 148.50 6 6 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 10/11/2005 140 26 2,106.10 6 6 10/17/2011 14 2 69
olemasolu ja hariduse temaatika valdkonnas. Keda oodatakse tööturul, millised on pakutavad töökohad ja millised on töökuulutused ning millistes piirkondades on enam võimalusi tööd leida. Uurimistöö eesmärk on hinnata interneti keskkonnas töövahendus portaalides töövaldkondi, ja piirkondi Eestis, kus vajatakse enam tööjõudu. Selleks esitavad töö autorid endale hüpoteesi: Kõige enam vajatakse töölisi tööstusesektoris ja Harjumaa piirkonnas. 3 Käesolevas uurimustöös teevad autorid ülevaate Eesti tööhõive hetkeolukorrast, mis määrab meie töökuulutuste arvu ja nõudmised tööturul. Annab ülevaate Eesti tööturu probleemidest ja analüüsib interneti töövahendusportaalide CV keskus ja CV-online töökuulutusi tänasest tööturu situatsioonist lähtuvalt, et saada vastus esitatud hüpoteesile.
infoühiskonda 24 Tööstusühiskonna majandustsüklid 25 AJASTU AGRAAR- INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenus majandus- tekstiilitööstus, ed: info töötlemine, harud loomakasvatus metallurgia, edastamine, turu- , masinatööstus uuringud,biotehnolo metsandus, jms ogia kalandus, jahindus Peamine Mõis, talu, Vabrik,manufak- Uurimis- või tootmis- pere tuur,ettevõte, teenindusüksus üksus tehas Töö käsitsitöö masinatöö Vaimne töö iseloom Peamised Maa, mets, maavarad Informatsioon, kasutatava vesi infotehnoloogiad d ressursid
Suhtelise eelise printsiip - selle kohaselt toodab mõni riik teatud kaupu alati väiksemate kulutustega kui teine. Seetõttu on riigil kasulik spetsialiseeruda just neile toodetele, milles tal on suhteline eelis. 8.Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaalsektor põllumajandus energiamajandus kaubandus aiandus masinatööstus äriteenused metsandus keemiatööstus tervishoid kalandus metallurgiatööstus haridus maavarade kergetööstus riigivalitsemine kaevandus toiduanetööstus teadusuuringud HANKIV MAJANDUS ehitus infotöötlus TÖÖTLEV finantstegevus MAJANDUS TEENINDAV MAJANDUS 9
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
... *tööstuslinnad *eeslinnad, „magalad” *satelliitlinnad e. linnastud EESTI KÜMME SUUREMAT LINNA linn maakond elanike elanike 2000.a. 2008. / 2010 arv arv elanike Eestlas- 1989.a. 1998.a. arv te % 1. Tallinn Harjumaa 487 974 415 299 400 378 54 % 397 617 399 340 2. Tartu Tartumaa 113 420 100 977 101 169 80 % 102 414 103 284 3. Narva Ida-Virumaa 81 221 74 572 68 680 4,2 % 66 435 65 881 5. Kohtla-Järve Ida-Virumaa 77 316 52 611 47 679 17,8 % 45 093 44 492
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte?
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised majandusharud Põllumajand töötlev teenindus-info us, tööstus- töötlemine, metsandus, tekstiil, transport, kalandus, masinatööstus, kaubandus, jahindus. metallurgia. meelelahutus. Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus
10.00 00.00.00 4 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 5 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 6 20 17 M 11 Jõgevamaa Ei 07.20.00 00.00.00 7 48 18 M 12 Jõgevamaa Jah 07.20.00 00.00.00 8 4 16 M 10 Harjumaa Jah 07.30.00 00.00.00 9 26 17 N 11 Ida-Viru Ei 07.30.00 00.00.00 10 27 17 N 11 Ida-Viru Ei 07.30.00 00.00.00 11 54 18 M 12 Tartumaa Jah 07.30.00 00.00.00 12 37 18 N 12 18 Võrumaa Ei 07.40.00 00.00.00 13
5.Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestil? Kas Eestit saab pidada infoühiskonnaks? Põhjenda oma vastust. Vt ka seda! MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info kalandus, jahindus metallurgia, töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus
4 4 2 3 2 2 5 1 2 2 1 2 4 4 6 6 6 6 6 6 4 4 4 6 4 4 5 5 6 4 4 5 6 4 2 5 4 4 5 4 5 5 3 4 4 4 5 5 3 3 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 6 4 5 4 6 6 5 5 4 5 4 4 6 4 5 4 5 3 4 4 4 3 4 4 5 5 3 6 6 5 4 3 5 4 4 4 5 4 4 5 5 5 4 4 4 5 11 12 1 2 3 4 5 6 Sugu Vanus Haridus 5 5 5 5 4 5 5 4N 36 kõrg 3 4 3 3 2 2 2 2N 36 kesk 6 6 4 5 4 4 3 4N 36 kesk 6 6 3 4 4 4 3 3N 36 kesk-eri 6 5 3 4 4 4 4 3N 35 kesk 6 6 5 3 3 3 2 2N 35 kesk 5 4 3 4 3 3 3 3N 35 põhi 6 4 3 3 3 3 2 3N 35 kesk-eri 5 5 4 3 5 5 5 2N 35 kesk
arhitektuur ja ehitus 951 transport, logistika 868 finants, raamatupidamine 816 humanitaaria, kunstid 810 majandus 801 energeetika, elektrivarustus 794 kasvatusteadus, pedagoogika 784 müük, kaubandus 761 põllumajandus, metsandus ja kalandus 760 muu teenindus 604 juhtimine ja haldus 478 õigus 445 meditsiin 401 loodus- ja täppisteadused 362 infotehnoloogia, arvutiteadused 340 sotsiaal- ja käitumisteadused 302
Andmed Jrk. Magama nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus minek (10-12 (Aastat) (M/N) klass) (Maakond) (Jah/Ei) (Kell) (Kell) 1 16 M 10 Lääne-Viru Jah 07.30.00 23.30.00 07.30.0 2 16 M 10 Harjumaa Jah 0 23.30.00 3 16 M 10 Valgamaa Jah 07.30.00 23.00.00 4 16 M 10 Harjumaa Jah 07.30.00 00.00.00 5 16 M 10 Lääne-Viru Jah 07.30.00 22.15.00 6 16 M 10 Järvamaa Jah 07.25.00 23.00.00 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00
..................................................................................................................18 Linnad.......................................................................................................................19 Metallurgia .............................................................................................................20 Põllumajandus..........................................................................................................21 Metsandus ................................................................................................................24 Kalandus...................................................................................................................25 Transport..................................................................................................................28 Töötlev tööstus.........................................................................................................29
Valgamaa 1500 Võrumaa; 4000 Jä Petserimaa 1900 Maakonna Tartumaa; 7000 keskmine suurus 4336 Viljandimaa; 4100 Koosta alljärgnevate andmetega diagramm Lää Pärnumaa; 5500 Saaremaa; 3 Maakondade pindalad aasta 1926 Harjumaa Järvamaa maa; 1500 Petserimaa; 1900 Harjumaa; 5700 Virumaa Läänemaa 4000 Järvamaa; 2800 Saaremaa Pärnumaa 00 Viljandimaa Virumaa; 7400 Tartumaa Võrumaa Valgamaa
48. Võrdle ja iseloomusta Eesti eri piirkondade majandusarengut Majanduslikult areneinum piirkond on Põhja-Eesti(Tallinn), kuhu on koondunud kõige rohkem ettevõtteid. Enim on areng pidurdunud Kagu-Eestis, sealne rahvastik vananeb kõige kiiremini, võrreldes muu Eestiga on seal kõige suurem põllumajanduses hõivatute osatähtsus. Linnade majanduses on esikohal töötlevad ja teenindavad majandusharud, maal seevastu põllumajandus ja metsandus. 49. Millist rolli on Euroopa majanduse arengus mänginud asumaad Tööstusele vajalikku toorainet hangiti oma kolooniatest ehk asumaadest 50.Kus asub Euroopa majanduse tuumikala? Miks Sinises banaanis(ulatub Inglismaalt üle Madalmaade ja Saksamaa Põhja-Itaaliani), sest sellel alal elab väga palju inimesi. Kõige tihedama asutusega piirkond, rohkesti suurlinnu, umbes 110miljonit elanikku. 51. 3 tootmistegurit: loodusvarad, tööjõud, kapital 52
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku regist
(Kool) BRASIILIA MAJANDUS Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) (LINN 2010) SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS................................................................................................ 4 1.1.Üldandmed........................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend...........................................................................................................5 1.3.Arengutase........................................................
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ MATEMAATIKA 6. KLASS 12. MAI 2005 VARIANT A ÕPILASE NIMI POISS TÜDRUK KOOL MAAKOND 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA TASEMETÖÖ HINNE MÄRKUSED (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest ) Õpetajale 2 punkti 1. Jooni alla lihtmurrud. 1
Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago Keel Hispaania Rahaühik
Riho Miku Müük t. % 30% Õun Pirn Ploom 50% Leiva hind kr. Leiva hind kr. 2001 2002 Eesti Maakonna maakonnad pindala 1926.a Harjumaa 5700 Järvamaa 2800 Virumaa 7400 Läänemaa 4800 Saaremaa 3000 Pärnumaa 5500 Viljandimaa 4100
2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus 19 4.5. Töötlev tööstus 20 4.5.1.Tselluloos ja paber 20 4.5.2. Keemiatooted 20 4.5.3. Metallid 20 4.5.4
Värska valla regionaalanalüüs Praktiline töö regionaalarengu ja poliitika õppeaines Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus................................................................................................................................17 7.Inimvara....
Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 majandussektori 'Tööstus ja ehitus' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2012-2014 keskmised haldusüksuste ja majandussektorite lõikes Harjumaa summad majandussektorite ja aastate lõikes majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes mod 7 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201
NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses nark
1. Energeetika..........................................................................................8 5.2. Põllumajandus......................................................................................8 5.3. Kalandus.........................................................................................8 - 9 5.4. Tööstusharud........................................................................................9 5.5. Metsandus............................................................................................9 6. Teenindus ( haridus, tervisehoid, transport, kommunaalteenused )..............9 -10 7. Turism ( kaubandus, toitlustus, majutus )...................................................10 - 11 Kokkuvõte................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.....................................................................
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted.............................................................................5 1.3 Euro kasutuselevõtu mõju...................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö................................................................................................................ 7 1.5 Eesti majanduskliima Saksa e
5% 9.7% Põllumajandus 67.6% 62.3% 7.8% Tervis ja heaolu 76.1% 73.5% 3.4% Teenindus 77.7% 68.8% 11.5% Allikas: ,,Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes", Praxis 2005 Eelpool toodud info põhjal võib välja tuua neli õppevaldkonda, kus omandatud haridus annab tööturul mõnevõrra nõrgema positsiooni: sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, tehnika, tootmine ja ehitus, põllumajandus ning teenindus. Uuring ei anna vastust küsimusele, miks väljatoodud õppevaldkondades hariduse omandanutel on läinud tööturul mõnevõrra halvemini, see vajab eraldi uurimist. Arvestama aga peab, et põhjuseid võib olla mitmesuguseid ning üheselt ei ole võimalik seostada lõpetajate
Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis praegu puudub. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla[8]. Suurimad linnad[9]. Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal Tallinn Tallinn Tartu Tartu Narva jõgi 1999.jpg Narva 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8%
2.2. Materjalid Kirjeldada materjalid (Purchase->Planning->Item) 144618_MJAHU (et kergem oleks, siis arvestada, et 1TK=50g, mis on vajalik ühe kuju loomiseks, üks kuju =100g) Määrata kood, kirjeldus, kogus. Määrata arvestusmeetod FIFO, materjalihind, edasimüügihind. Tootmise grupp – jaemüük, käibemaksugrupp ning varude grupp - edasimüük 5 Määrata laovarude täiendusmeetod: purchase e. läbi ostude, määrata, milliselt hankijalt varude kriitilise punktini jõudmisel sooritatakse automaattellimus. Määrata automaattellimuse variant – telli määratletud maksimum arvuni ning määrata nii kriitiline piir, kui ka maksimum arv, milleni tellimus luuakse. Analoogselt seadistada teised materjalid: 144618_SUHK 144618_VESI 144618_KOTT 144618_KLEEPS 6 2.3.Hankijad Luua hankijad: Purchase->Vendors->F3
annaabi.ee 
