Rasestumisvastane plaaster ehk antibeebiplaaster See on 2 ruutsentimeetri suurune nahale kleebitav plaaster rasestumise vältimiseks. Plaaster kleebitakse puhtale kuivale karvadeta ja vigastusteta nahale kas reiel, kõhul, käsivarre välisküljel või ülakehal. Östrogeenide sisaldus on plaastril 0,02 mg ning selle toimemehhanismiks on ovulatsiooni pärssimine, emakakaela lima paksenemine ja limaskesta õhenemine. Õige kasutamise korral on vahendi tõhusus 99% (aastas rasestub 10 naist 1000-st). Plaastreid võivad kasutada kõik normaalkaalus olevad naised, kuid üle 90 kilo kaaluvate naiste jaoks ei pruugi plaaster nii tõhus olla. Kõrvaltoimena võib esineda nahaprobleeme plaastri paigaldamise kohal. Apteekides on saadaval vaid üks nimetus ja see sisaldab samuti vanema põlvkonna progestageeni. Kasutatud plaastrit ei tohi WC potist alla visata, vaid tuleb pakkida vastavalt jäätmekäitlusõpetusele originaalpakendisse ning hoolitseda, et kasutatud...
Laboratoorne too Ohmi seadus (simulatsioon) Too eesmark: teha kindlaks seos tarbija otstele rakendatud pinge ning tarbijat labiva voolutugevuse vahel. Toovahendid: PHET arvutisimulatsioon "Virtuaalne vooluringi labor" https://tinyurl.com/ohmiseadus Too kaik: 1. Tutvu virtuaalse vooluringi labori voimalustega. Moned vihjed: a) vooluringi osade uhendamiseks vea nad napuga toolauale; b) osadeeemaldamiseksvooluringist hoia nappu eemaldataval elemendil, ,,loika" ta lahti ja siis tosta tooriista kasti tagasi. c) uhenduste katkestamiseks hoia nappu soovitud kohal ja ,,loika" see kaaridega lahti,
Adventure Tourism Project Management Madli Tuvike There is no such thing as a totally sustainable tourism (Swarbrooke, 1999). Tourism as one of the leading industries in the world is contributing to sustainable development (Mintel, 2005). Tourism needs to cope with changing world and world order, also trends that are occurring. Sustainable tourism is one rising industry in tourism market. Swarbroke (1999) and David (2011) are suggesting that sustainable tourism and sustainability is taking wider part in tourism industry. Moreover, Mintel (2005) states that tourism contribution to sustainable development is being recognised increasingly by governments and international organisations. In addition, United Nations World Tourism Organization (UNWTO, a.i.) states that tourism nowadays takes full responsibility of impacts that it is making, such as current and future economic, social and environmental. Therefore, this essay will i...
Erialane riskianalüüs Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud. Töökeskkonna ohutegurid: Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja
docstxt/13210246874907.txt
Tuumaenergia olemus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. Samas võib
püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus. Elastus – ehk elastsusmoodul, iseloomustab suhtelise risti- ja pikideformatsioonide suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Tugevusnäitajateks on tõmbetugevus, survetugevus ,voolavuspiir tõmbel, voolavuspiir survel. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse eemaldamist. Plastsusnäitajateks on katkevenivus, katkeahenemine. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Sitkusnäitajateks on löökteimil määratav purustustöö, eriteimiga määratav purunemissitkus. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim.
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0
1 aksioome. Tasakaalu aksioom.Kui vabale kehale mõjub kaks jõudu saab keha olla tasakaalus kui nende jõud on võrdsed F1=F2 vastassuunalised ning mõjuvad piki sama sirget. Kehale millele mõjub üks jõud ei saa kunagi olla tasakaalus. ,,Aksioom antud jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või sealt ära jätta tasakaalus jõusüsteem.3.aksioom Keha ühes punktis rakendatud kahel mitteparalleelsel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab nende jõudude kui rööpküliku külgedele ehitatud rööpküliku diagonaal.4aksioom ühe materiaalse keha mõjumisel teisele esineb suuruselt sama,kuid vastupidise suunaga vastumõju.5aksioom ehk jäigastamise aksioom.Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu,kui see keha lugeda jäigaks.6aksioomehk sidemete
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 2. rida 1. Masspunktiks nim. Keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub antud keha raskuskeskmes. Selline materiaalne keha, mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. Keha masspunkt võib asetseda ka väljaspool keha nt. tühi silinder. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit, mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikuse mõju suurust ja suunda. Teda iseloomustatakse arvulise väärtuse ja suunaga- järelikult ta on vektoriaalne suurus. Jõud on keha liikumise põhjus. 5
Millisel temperatuuril on sama traadi 16. Temperatuuril 0°C on terastraadi takistus 250. Millisel temperatuuril on sama traadi takistus 400. Terase takistuse temperatuuritegur on 0,006 °C-1. takistus 400. Terase takistuse temperatuuritegur on 0,006 °C-1. 17. Kui suure ristlõikepindalaga peab olema nikroomtraadist küttekeha, et tema otstele 17. Kui suure ristlõikepindalaga peab olema nikroomtraadist küttekeha, et tema otstele rakendatud 220V pinge korral oleks voolutugevus temas 0,25A? Traadi pikkus on 800m. rakendatud 220V pinge korral oleks voolutugevus temas 0,25A? Traadi pikkus on 800m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. 18. Kui pikk konstatntaantraat tuleks võtta, et tema otstele rakendatud 720V pinge tekitaks 18. Kui pikk konstatntaantraat tuleks võtta, et tema otstele rakendatud 720V pinge tekitaks
Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakase voltmeetriga. Kui vooluringis on alalisvool, kasutatakse pinge mõõtmiseks alalispinge voltmeetrit. Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Kuidas ühendatakse voltmeeter juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta? Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks?
Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis
3 2 0,230 0,235 0,233 694 0,260 0,245 0,253 869 68 3 0,250 0,235 0,243 637 0,260 0,265 0,263 804 66 HB= 654 HV= 843 HRC=66 Brinelli testi kuuli läbimõõt: D= 1mm Brinelli testi rakendatud jõud: F= 30kgf Vickersi testil rakendatud jõud: F= 30 kfg Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Valem: HB= = ,kus F rakendatud jõud, kgf S jälje pindala, mm2 D kuuli läbimõõt, mm d jälie läbimõõt, mm Brinelli meetodil tehtud arvutused: Katsekeha 1, katse 1: HB= = 215,0351 katse 2 : HB= = 204,4726 katse 3: HB= = 207,5623 Katsekeha 2, katse 1: HB= = 218,3554 Katse 2: HB= = 224,054 katse 3: HB= = 221,7494
esimese algusega, st. et jõuhulknurk oleks kinnine (joon1) Vektorvõrdus on samaväärne kolme skalaarsega: Fres x=0, Fres y=0, Fres z=0. Nende projektsioonide väärtust arvestades saame analüütilised tasakaalutingimused kujul Fx=0 (y,z) Kolme mitteparalleelse jõu teoreem: kolm mitteparalleelset jõudu saavad olla tasakaalus siis, kui nad paiknevad ühes tasandis ja nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Jõu rööplüke Kandmiseks jäigas kehas mingis punktis A rakendatud jõud üle selle keha teise punkti B, ilma et selle jõu mõju ei muutuks, rakendatakse punktis B võrdvastupidiste jõudude süsteem nii et F´=F´´=F. Superpositsiooniaksioomi põhjal sellega keha olukord ei muutu. Saadud jõusüsteemi võib vaadelda kahe süsteemina, millest üks koosneb punktis B rakendatud jõust F ´=F ja teine jõupaarist (F, F´´) momendiga M=MB(F), mille moodul M=Fh (joonis1). Sellega on tõestatud teoreem: jäigale kehale rakendatud jõudu võib selle jõu mõju
mõjusirgeid jõudude rakneduspunktide ümber ühe ja sama nurga võrra siis resultandi mõjusirge pöördub paralleeljõudude keskme ümber sama nurga võrra. Jäiga keha raskuskese Jäiga kehaga muutumatult seotud punkt mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant. Kehade stabiilsus kaldpinnal Staatika aksioomid Tasakaalu aksioom Kaks abs. jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui neil ühine mõjusirge ja nad on võrdvastupidised Superpostisiooni aksioom tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajrmine ei mõjuta keha tasakaalu Jõurööpküliku aksioon Kaks ühtepunkti rakendatud jõudu võib asendada ühe jõuga mis on rakendatud samasse punkti ja kujutuab endast antud jõududele ehitatud rööpküliku diagonaali. Jõudu millega saab asendada need kaks antud jõudu nim. resultandiks.
mõjusirgeid jõudude rakneduspunktide ümber ühe ja sama nurga võrra siis resultandi mõjusirge pöördub paralleeljõudude keskme ümber sama nurga võrra. Jäiga keha raskuskese Jäiga kehaga muutumatult seotud punkt mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant. Kehade stabiilsus kaldpinnal Staatika aksioomid Tasakaalu aksioom Kaks abs. jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui neil ühine mõjusirge ja nad on võrdvastupidised Superpostisiooni aksioom tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajrmine ei mõjuta keha tasakaalu Jõurööpküliku aksioon Kaks ühtepunkti rakendatud jõudu võib asendada ühe jõuga mis on rakendatud samasse punkti ja kujutuab endast antud jõududele ehitatud rööpküliku diagonaali. Jõudu millega saab asendada need kaks antud jõudu nim. resultandiks.
Jõud, sidemed ja nende süsteemid Looduses olevad kehad on kõik vastastikuse mõju all. Vahendatud mõju- magnet-, elektriväli jms Mõjud võivad olla nii staatilised kui dünaamilised. Suurust, mis on kehade vastastikuse toime mõõduks nimetatakse jõuks. Kõige paremini kehtib selle kohta Newtoni I seadus- iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni talle rakendatud jõud puuduvad või on tasakaalus. Jõud on keha liikumise muutumise põhjus. Jõud on määratud siis, kui on teada selle suurus, mõju suund ja rakenduspunkt. Jõu rakenduspunktiks nimetatakse seda materiaalset punkti kehas, millele mõjub jõud. Jõu suuna all mõistame liikumise suunda, mille saaks selle jõu mõjul vaba materiaalne punkt, mis alguses oli paigal. Mingile jäigale kehale või mehaanilisele süsteemile võib samaaegselt mõjuda mitu jõudu
ELEKTRIVOOL- laetud osakeste suunatud liikumine ELEKTRIVOOL METALLIDES- elektronide suunatud liikumine ELEKTRIVOOL ELEKTROLÜÜTIDES- ioonide suunatud liikumine ELEKTRITAKSITUS- füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrijuhi mõju voolule. R=U/I ERITAKISTUS- füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi takistus. ρ=R*S/l OHMIseadus: 1) Voolutugevus juhi on võrdeline juhiotstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R 2) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=αU 3) Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=ε/R+r JADAÜHENDUS: Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on VOOLUTUGEVUS sama. I=I1=I2 PINGE juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2
mõju oma, mistõttu võibki asendada sideme mõju vastavate jõududega- sideme reaktsioonid. Need on suunatud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reaktsioonijõud ilmnevad alles kehale tegelikult mõjuvate jõudude mõjul, nimetatakse neid ka passiivseteks jõududeks. Aktiivsed jõud on kõik need, mis pole reaktsioonijõud. Staatika üks põhiülesanne ongi sidemete reaktsioonide leidmine tasakaalus oleva keha jaoks, kui talle on rakendatud aktiivsed jõud. Iga mittevaba keha võib vaadelda kui vaba, jättes ära seosed, ning asendades nende mõju reaktsioonijõududega. 3. Jõu lahutamine komponentideks Iga jõud on lahutatav meile sobivas koordinaatteljestikus, selle telgedesuunalisteks komponentideks. Selleks viime teljestiku alguspunkti jõu rakenduspunkti ja leiame jõuvektori projektsioonid selle koordinaadistiku telgedel. Jõu asendamist temaga ekvivalentseks jõusüsteemiks nimetatakse jõu lahutamiseks komponentideks. 4
1. variant. 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või
Vektorid teiseks on ka suurused mis on määratud ka oma arvu ja suunaga (jõud, kiirendus, kiirus). Sirgjoont, millel asub vektor, nim tema mõjusirgeks. Vektor on määratud: 1. Tema mõju sirgega 2. Teda kujutava lõigu pikkusega 3. Tema suunaga mõju sirgel Vektori pikkust nim. tema suuruseks e. mooduliks. Vektorid liigitatakse: · Vabad vektorid: rakenduspunkt on suvaline. · Libisevad vektorid- rakenduspunkt võib ümber paikneda mööda mõju sirget. · Rakendatud vektorid- rakenduspunkt on kinnistatud. Kaht vektorit nim võrdseks kui nad on paralleelsed, võrdse suurusega ja suunatud ühele poole Kaks vektorit on vastupidised- kui nad on paralleelsed, võrdse suurusega, aga suunatud vastupidiselt teineteise suhtes. Vektorite liitmine: kahe vektor a1 ja a2 summaks nim vektorit a mis saadakse · Vektor, mis ühendab vektori algpunkti lõpppunktiga, ongi summa vektor.
t 1s ( sekund ) 2. Pinge Elektrivälja pinge juhi kahe punkti on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. elektriväljatöö A 1J ( dzaul ) Pinge= elektrilaeng ; U= q ; 1V= ; 1C ( kulon)) 3. Elektritakistus. Juhi elektritaksitus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper pinge U 1V (volt ) Takistus= voolutugevus ; R= ; 1 (oom)= ; I 1A( amper ) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. pinge U 1V (volt ) Voolutugevus= ; I= ; 1A (amper)= ;
Vektori projektsioon on posit kui telje lõigu sound langeb ühte telje suunaga, millele projekteeritakse vector ja minus kui need suunad on vastupidised. 14. Staatika aksioomid- Superpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudade lisamine v ära jätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu ja liikumist Jäiga keha tasakaal ja liikuine ei muutu kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõu mõju sirget keha teise punkti.Jõu rööpküliku aksioom- Keha nimgis punktis rakendatud kahe jõu liitmine kahe jõu liitmine toimub rööpküliku reegli järgi: Jäiga keha ühte ponkti rakendatud kahe jõu resultant on rakendatud samasse punkti ja võrdub nende summaga. Mõju ja vastasmõju aksioom- Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega mis on võrd vastupidised ja omavad sama mõjusirget. Jäigastunud aksioom- Deformeeruva keha tasakaal antud jõu süsteemi puhul ei muutu kui keha luged deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks. Tingimused mis jäiga keha tasakaalus on
¿ See millise tehte vastus on roheline, tuleb trükkida siia lahtrisse 0,518 k critf m, y , d = 7,650 N/mm2 13,500 > 7,650 Kiive kandevõime ei ole tagatud ! Arvutuspikkuse ja sildeava suhe Tala tüüp Koormus tüüp lef / l3 Kui koormus on rakendatud tala surutud Lihttool Konstantne moment 1 servale, siis lef, tuleks suurendada 2h võrra Ühtlaselt jaotatud koormus 0,9 ja võib vähendada 0,5h võrra, koormus on Koondatud jõud sildeava keskel 0,8 rakendatud tala tõmmatud. Konsool Ühtlaselt jaotatud koormus 0,5 Koondatud koormus vabal otsal 0,8
Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Riigi elatustase tõuseb, kui a. SKT ja rahvastik kasvavad ühe kiirusega. b. kasvab reaalne SKT ühe inimese kohta. c. rahvastik kasvab kiiremini kui SKT. d. tootmine ja tarbimine vähenevad. _d__ 2. Missugune väide on õige? a. Tootmine ja tootlikkus on üks ja seesama. b. Tootmise kasv peab tooma kaasa tootlikkuse kasvu. c. Tootlikkus kasvab, kui kõik riigi ressursid on täielikult rakendatud. d. Tootlikkuse kasv toob kaasa toodangu mahu kasvu samade ressursside korral. _b__ 3. Tootlikkus a. on üksiktööliste jõupingutuste tulemus. b. mõõdab seda, kui efektiivselt kasutatakse ressursse kaupade ja teenuste tootmisel. c. on näitaja, millega riigis mõõdetakse tööstus- ja mittetööstustoodangu hulka. d. ei ole otseselt seotud firma tootmis- ega turundustegevusega. 1
Rakendusmehaanika Kordamisküsimused 1. Jõusüsteem: · Mitu ühele ja samale kehale mõjuvat jõudu moodustavad jõusüsteemi · Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund (liikumine või paigalseis) muutuks, siis selliseid jõusüsteeme nimetatakse ekvivalentseteks. · Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 2. Tasakaaluaksioom: Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised. 3. Superpositsiooniaksioom Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Ei kehti deformeeruva keha juhul (miks?). Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 4. Jõurööpküliku aksioom: Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha
1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul.
rööbiti.) Vooluring koosneb vooluallikast, tarvitites, mõõteriistadest. Elektrijuhtide ühendused Jadaühendus- Jadaühenduse korral elektrivoolei hargne. Kõik elektrilaengu osakesed peavad olema järjest. Ühe el. väljalülitamisel kogu elektrilaeng katkeb. Voolutugevus jadaahelas on igal pool ühesugune. Kogutakistus: R=R1+R2+R3+R4+… Kogutakistus on võrdne jadamisi lülitatud takistuste takistuste summaga. Pige jadaühenduse otsetel on võrde üksikutele jadaühenduse el. rakendatud pingete summaga. Rööpühendus Voolutugevus hargnemata otsete osas on võrde hargnike voolutugevuse summaga. J=J1+J2+J3+…. U=U1+U2+U3+…. Rööbiti ühendatud el, on rakendatud ühesugune pinge, U/R=U/R1+U/R2= 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 + Rööpahela kogutakistus on võrdne rööbiti ühendatud takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Segaühendus Sisaldab korraga nii jada- kui rööpühendust. Pingete ja voolutugevuste arvutamisel jagatakse
Keha potens. en. mis on tingitud elastsusjõu mõjust, deformatsioonist, arvutatakse valemiga: ; x-deformatsiooni suurus Keha võib olla nii potens. kui ka kineetiline energia, nende summat nim. mehaaniliseks koguenergiaks Mehaanilise energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elaststusjõududega mõjutavate kehade kineetilise ja potensiaalse energia summa on jääv! Staatika: 1)Kehale rakendatud jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga 2)Kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa võrdub nulliga Keha tasakaal on püsiv siis, kui keha väljaviimisel tasakaaluasendist viivad temale mõjuvad jõud ta tasakaaluasendisse tagasi M=Fl Keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa selle telje suhtes võrdub nulliga. Võnkumine:
Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakeste tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne lektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Elektrivälja töö Pinge = Elektri laeng A U=q J (jaul) 1V (volt)= 1C (kulon) Ohmi seadus/ Elektritakistus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandijatele ehk elektrivoolule. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Pinge Voolutugevus = Takistus U I=R ______________________________________________ U (pinge)(V) R(takistus)() = I (voolutugevus)(A) 1 volt 1 oom = 1 amper
JUHTIDE JADAÜHENDUS Voolutugevus jadaühendusel on kõikides punktides ühesugune 1) J = const. 2) U = U1 + U2 Vooluringi kogupinge on võrdne pinge languste summaga üksikutel tarbijatel. 3) U1 = R1 ( J= U1 ; J= U2 ) Tarbijatele rakendatud pinged on võrdelised takistustega. U2 R1 U2 R2 4) U1= I x R1 U = I(R1+R2) U2= I x R2 I x R= I(R1+R2) / : I U1 + U2 = IR1 + IR2 R = R1 + R2 Jadaühendusel kogu takistus on võrdne takistuste summaga. JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS 1) Rööpühenduse korral tarbijatele rakendatud pinge on kõigil ühesugune. U = const. 2) I = I1 + I2 Voolutugevus hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga harudes.
voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse jadamisi Voltmeeter-mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks, ühendatakse rööbiti Takistus- elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus-paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge Eritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust Ülijuhtivus-füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja; Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse, nimetatakse ülijuhtideks Ohm'i seadus: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline
Jõud põhjustab suusataja kiirendusega liikumise Kui resultantjõud , säilitab keha paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise. Niisiis sisaldab Newtoni teine seadus erijuhtumina Newtoni esimest seadust. Newtoni 3. seadus: Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. . Jõududel, mis tekivad kehade vastastikmõjul, on alati ühesugune olemus. Need on rakendatud erinevatele kehadele ning ei saa seetõttu teineteist tasakaalustada. Liita saab üksnes neid jõudusid, mis on rakendatud ühele kehale. Joonis 5.3 illustreerib Newtoni kolmandat seadust. Inimene mõjutab raskust arvväärtuselt sama suure jõuga, nagu raskus mõjutab inimest. Need jõud on suunatud vastupidi. Kummalegi kehale antavad kiirendused on pöördvõrdelised kehade massidega. Joonis 5.3. Newtoni kolmas seadus. . 6. Elastsusjõud. Hooke'i seadus
kontsentratsiooniks · Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I= q*n*S*v Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus: · Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus · Elektromeetriks nimetatakse metallkesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi · Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. · Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks · Tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi takistuseks. · Takistus on esitatav pinge ja elektritugevuse jagatisena. · Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A Juhtide jadaühendus · Kõikides jadaühendustes juhtides on voolutugevus sama väärtusega · Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga
2 Messing 31,20 39,50 5,12 4,00 - - 8000 10750 3 Tööstusteras 31 35,20 4,02 3,73 - - 13000 14400 3. Materjal nr 1(teras) Materjal nr 2(Messing) Materjal nr 3(Tööriistateras) 4. Diagrammi lõikudes A, B, C ja D toimuvate protsesside kirjeldus: A- F suureneb voolavuspiirini, kuid materjal säilitab oma kuju. B- F ei suurene enam ja materjal hakkab venima. C- Rakendatud jõud hakkab suurenema ning protsess kestab kuni tugevuspiirini(Rm), samal ajal katsekeha pikeneb. D- Tugevuspiir on ületatud rakendatud jõud(F) hakkab vähenema, kuid katsekeha pikeneb kuni purunemiseni. 5. Materjalide iseloomustus: · Katsekeha(teras)- plastne, survetöödeldav, lõiketöödeldav, sitke, kolmest katsekehast talub kõige vähem koormust. · Katsekeha(messing)- Kõvem ja tugevam kui teras, suhteliselt habras ja elastne materjal.
Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv suurus ja see ei sõltu kehale toimivatest jõududest. Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha konseptsiooni kasutamist teoreetilises mehaanikas. Teoreetiliseks mehaanikaks nimetatakse teadust, mis uurib materiaalsete kehade paigalseisu ja liikumise üldisi seadusi seoses nende kehade vastastikuste mõjudega. Ülesannete iseloomu järgi jaotatakse teoreetiline mehaanika üldiselt nelja ossa:
..........................................................................14 2 Sissejuhatus Ranna ja avamerekalurid nii meie sisevetel ,kui ka mujal randades on aegade jooksul andnud oma oskusi edasi isadelt poegadele läbi põlvkondade.Küllap toimub see osaliselt ka tänapäeval. Enamasti on meie väikejärvedel seni rakendatud kõige edukamalt võrgupüüki. Võrgupüük nõuab suhteliselt kõige vähem tööjõu- ja ajakulu ning on rakendatav peaaegu eranditult kõigil järvedel. Tänaseks on ajad muutunud. Suurenenud on püügivahendite efektiivsus ja mõneti kahanenud kalaressursid.Moodsamad ujuvvahendid võimaldavad kasutada kaugemaid püügipiirkondi. Euroopa ühtses majandusruumis tegutsemine nõuab ka rannakaluritelt täpsemate ,,mängureeglite" järgi tegutsemist.
Vooluringi möödutavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui ühe kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. Elektritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Tööleht 7 Ohmi seadus 1.Millest sõltub voolutugevus juhis? V: Kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus 2.Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? V: voolutugevus on võrdeline
Dün, klassikaline dün-punktmasside ja jäikade liikumiss(nt s=f(t)ja leida tuleb punktm-le on inertsimom antud teljega paralleelse ja Kin en tuletis aja järgi =mõjuva jõu võimsusega kehade dün-on staatika ja kinemaatika rakendatud F, mis põhjustab selle liikumise. masskeset läbiva telje suhtes ning teine Rööpl korral: T=m*vc²/2 Pöörleva l korral: kokkupandult. Käsitletakse liikumise 2.On teada punktm-le mõjuv F.Leida tuleb liidetav=keha massi ja telgedevahelise kauguse T=Iz*z²/2 Tasap l korral: T= m*vc²/2+ põhjustajaid(jõude), mis alati tekitab kehale punktm-i liikumiss. ruudu korrutisega
igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võrdne üksikute A algebralise summaga. (joon2 + nihkega risti F on 0 N ( A1=F1*S*cosa=F1*S; A2=F2*S*cos90=F2*S*0=0; A3=f3*S*cos180=F3*S*(-1)=-F3*S; A4=F4*S*cos90=F4*S*0=0) Võimsus Võimsus iseloom. A tegemise V. N=A ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega. N=A/t N on 1W, kui A 1J tehakse 1s jooksul. Et A= N*t, siis A-d võib mõõta ühikutes 1Ws=1J. 1kWh=1000W*3600s=3,6*10astmes6 J. Mehaaniline energia
3 teisele loogikaelemendile vastab avaldis nr. 2 kolmandale loogikaelemendile vastab avaldis nr. 4 neljandale loogikaelemendile vastab avaldis nr. 1 viiendale loogikaelemendile vastab avaldis nr. 5 Küsimus 5 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised multipleksorid järgnevast neljast näitavad korrektset / õiget lülitumist, arvestades rakendatud juhtsisendeid ? vali kõik õiged: Vali üks või enam: esimene multipleksorlülitus on õige ? teine multipleksorlülitus on õige ? kolmas multipleksorlülitus on õige ? neljas multipleksorlülitus on õige ? Küsimus 6 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised loogikaelemendid järgnevast viiest näitavad sisendite korrektset töötlemistulemust (sellise loogikaelemendi ja selliste sisendväärtuste korral) ? vali kõik õiged: Vali üks või enam:
Alalisvooluks nim.elektrivoolu, mille tegevus ja suund ajas ei muutu. Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus,nim.laengukandjate konsentratsiooniks (n). n=N (osakeste arv ruumalaühikus) V I=Q =qnvtS ; I= -ensv t Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=G·U G- juhtivus G=1 ; I=U R R Juhi takistus on 1 oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A. JADA-JA RÖÖPÜHENDUS Jadaühendus: 1)U=U1+U2 2)I=const. 3)R=R1+R2 4)U1=R1 U2 R2 Rööpühendus: 1)U=const 2)I=I1+I2+ ... 3)1=1+1 R R1 R2 4)R1=I1 R2 I2 R= I Võrdetegurit nim.antud aine eritakistuseks. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest S ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindala keha takistus. Eritakistuse ühik on 11m2 = 1m 1m
Ohmi seaduse kohaselt on vooolutugevus juhis võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega .Voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel ja kui suur on juhi takistus,pinge erinevate väärtuste korral on voolutugevus juhis erinev. Juhi takistus sõltub:juhi pikkusest,juhiristlõike pindalast,aine omadustest. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega,pöördvõrdeline juhi ritlõike pindalaga ning sõltuvuses juhi ainest. Aine eritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule ning on arvuliselt võrdene sellest ainest valmistatud
Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. Juhi takistus on üks oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1 A. Seega
kutsuvale põhjusele. 6.Induktiivsus iseloomustab elektrijuhi suutlikust tekitada magnetvoogu ja selle kaudu elektormotoor jõudu. Tähis L, ühik H (henri). 7.Mahutavus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju laenguid ühele või teisele kehale saab salvestada. tähis C, ühik F (farad). 8.(Konensaatorid hoiavad laengut) automootoritel 9.Alalisvooluks nim. elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 10.Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. Tähis I/i (voolutugevus) ühik Ω (oom) . Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Tähis (Fii), ühik Wb
S ning on homogeense ja ühtlase ristlõikega juhi korral võrdne eritakistuse ja juhi pikkuse korrutise suhtega juhi U ristlõikepindalasse. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: I = Elektrivoolu voolutugevus juhi on võrdeline juhi R otspunktidele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline juhi takistusega.Takistuse ühik defineeritakse Ohmi seaduse U U 1V põhjal: I = R = SI : = 1 SI-s on takistuse ühikuks võetud sellise juhi takistus, mida läbib elektrivool R I 1A voolutugevusega 1A juhul, kui selle juhi otspunktidele on rakendatud pinge 1V ja seda ühikut nimetatakse üheks oomiks (1 ). l
neljandale loogikaelemendile vastab avaldis viiendale loogikaelemendile vastab avaldis Question 5 Millised multipleksorid järgnevast neljast näitavad korrektset / Correct õiget lülitumist, arvestades rakendatud juhtsisendeid ? Mark 1.00 out of 1.00 Lehekülg 2/5 24.11.2012 19:38 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikaelemendid digitaalskeemides file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... vali kõik õiged:
9,8 N. Tavaline automootor võib tekitada veojõu kuni 4500 N, samal ajal kui Boeing 747 "Jumbo" neli Rolls Royce RB211-524 reaktiivmootorit arendavad lendu tõusmiseks täie võimsusega töötades kokku veojõudu enam kui 1 000 000 N. JÕUÜHIK 10.02.14 Jõudusid mõõdetakse nende mõju järgi asjadele. Vedrukaal on lihtne jõu mõõtmise seade. Vedru on kinnitatud osuti ja konksu külge. Kui konksule rakendatud jõud vedru venitab, siis liigub osuti mööda skaalat, mis on gradueeritud njuutonites. Kui väljavenitatud vedru pingejõud on võrdne konksule rakendatud jõuga, siis jääb osuti skaalal liikumatuks. Mida tugevam on vedru, seda suurem on jõudude vahemik, mida seda tüüpi mõõteriist saab mõõta. Teistsugused seadmed kasutavad piesoelektrilisi materjale, mille pind muutub laetuks, kui neid venitada või kokku suruda. JÕU MÕÕTMINE
annaabi.ee 
