Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes; Pesitsemine: suhteliselt väike pesa männi ladvaosas; Pessa munetakse ainult 1 muna mai keskel, haudumine poolteist kuud; Pesitseb Eestis peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis; Võib kohata eeskätt suuremate rabade ja käänuliste jõgede ümruses. KONNAKOTKAD Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased; Tiibade siruulatus 130-180 cm; Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud
kasutab toiduks veel linnupoegi, roomajaid ja konni. Mõnikord, tavaliselt talvel, on hiireviu sunnitud sööma isegi raipeid. Hiireviu lauakombed ei ole just kiita - ta kugistab oma saagi alla ja hiljem oksendab naha, suled ning küünised välja, sest tema magu ei suuda neid seedida. 4 PESAD Hiireviu pesitseb metsades, saludes ja metsatukkades, mis piirnevad karjamaade, põldude, soode, raiesmike või muude jahiks sobivate aladega. Metsas pesitsedes ehitab hiireviu pesa kas metsaserva või sihi äärde. Pesa tehakse kõrgetele puudele üsna jämedatest okstest ja raagudest ning ääristatakse roheliste okste ja rohukuluga.Ta ehitab oma pesa kuuse või männi otsa.Hiireviu kasutab oma pesa mitmel aastal järjest. SIGINEMINE Munade arv sõltub sellest, kui palju on hiireviude põhitoitu, hiirelaadseid närilisi.Hiireviu muneb
Tiivad on laiad ja küllaltki paindlikud ja saba kitsa tugeva tagaservaga ja küllaltki kokkusurutud. Värvuselt on madukotkas heledates toonides, pealt hallikaspruun ja alt on peaaegu valge ja tumeda tähnilise mustriga. Pea ja puguala on reeglina tumedamad. [ 1; 2009, 11, 17. ] · Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Päevane toituvajadus on 1-2 madu, pesapoeg vajab päevas 120-150 grammi toitu. [ 2; 2009, 11, 17. ] [ 3; 2009, 11, 17. ] · Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitatakse uus, suhteliselt väike pesa männi ladvaossa, kuhu mai keskel munetakse ainult üks valkjas muna. Haudumine vältab poolteist kuud
Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine ja energiaringes. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Mudakonn Roomajad Eestis on kahte liiki madusid ning kolm sisalikuliiki. Nastik Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Nastikul on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Roomajad Eestis on kahte liiki madusid (rästik ja nastik) ning kolm sisalikuliiki. Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel.
kahjurite vastu(Kulbin jt., 1989). Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi(Kulbin jt., 1989). Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma
mesilasperede tugevaks kujunemisele. [1] Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad, kus esineb künkaid, orge ja nõlvu. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi. [1] Mida lähemal mesila meetaimedele asub, seda rohkem ja väiksema lennuaja kuluga koguvad mesilased mett
rohkusest. Eestis kahepaikseid toiduks ei tarvitata. Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Roomajad – Eestis on kahte liiki madusid (rästik ja nastik) ning kolm sisalikuliiki. Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel
Inimene kuulub kalakotka jaoks ohtlike hulka ja tema sisenemisel üle tolerantsuspiiri lendab kalakotkas pesalt minema ning hakkab valjult häälitsedes pesaümbruse kohal lendama – seejuures võivad munad või väikesed pojad pesas maha jahtuda (Kotkaklubi, 2011). Musträhn (DRYOCOPUS MARTIUS) on Eestis üldlevinud ja suhteliselt sage haudelind, kes pesitseb eelkõige suurtes okasmetsades ja männisegametsades, eriti kõrgetüvelistes hõredates männikutes ja raiesmike läheduses. Pesakoopa raiub enamasti haava- või männitüvesse, vähem teistesse puudesse (Renno, 1993). Teder (TETRAO TETRIX) on teder regulaarne haudelind ja talvituja. Pesa paikneb maapinnal taimestiku varjus. Valgeselg-kirjurähn (DENDROCOPOS LEUCOTOS) on Eestis aastaringselt esinev ja kasvava arvukusega sage haudelind, kes eelistab niiskeid lehtmetsi. Järvedes võib kohata näiteks Sarvikpütti (PODICEPS AURITUS), kes on väiksearvuline haudelind
juurestikuga puuliigid (Dale et al. 2001). Seepärast on kuusk Eestis väga tormihell puuliik kuna kuuse juurestik on maapinna lähedal ning kuusele meeldivad niiskemad kasvukohad. Samuti võib välja tuua, et kui metsa on juba sisse tekkinud häilud siis see võib avada metsa tuultele ja põhjustada edaspidi rohkem tormikahjusid. Samal põhimõttel võivad olla tormihellad ka harvendusraie läbi teinud puistud või puistud mis asuvad raiesmike ääres. (Laas et al. 2011) (Mitchell 2012) Uuringud on leidnud, et sama puistu kõrgemad puud on tuultega rohkem kohastunud kui väiksemad kuna suured varjavad väiksemaid (32). Samuti on äeldud, et enamasti on segapuistud tormikindlamad kui puhtpuistud (Laas et al. 2011). Suurematel puudel annab sageli järgi tüvi, mitte juured, kuna need on korralikult ankurdunud, ning selline murtud suur puu võib endaga kaasa rebida väiksemaid, mis pole nii tugevad (Mitchell 2012).
suured ja kollakas-oranzid. Lennupildis on ta kergesti äratuntav heleda alapoole järgi, kus puuduvad tumedad kontrastsed laigud (samamoodi heleda alapoolega kalakotkal ja hiireviu heledal vormil on tiivanukkidel hästi märgatavad tumedad laigud). Üsna pikal sabal on 34 tumedat vööti, tiivad on laiad ja paindlikud. Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitatakse uus, suhteliselt väike pesa männi ladvaossa, kuhu mai keskel munetakse ainult üks valkjas muna. Haudumine vältab poolteist kuud ning poeg veedab pesas kaks ja pool kuud seega on keskmine Eesti suvi liiga lühike madukotka edukaks pesitsemiseks. Viimati leiti madukotka pesa Eestis 1970
Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla . Eestile iseloomulikud roomajate liigid Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad. Kus Eesti roomajad elavad? Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel
lageraie langid on määratud eri metsarühmade kaupa (näiteks majandamismetsas on see 8 ha). Seadus sätestab üldistatult, et raiet ei tohi teha ilma ettenähtud korras välja antud loata, kui õigusaktide kohaselt on selline luba vajalik. Ühtlasi on ette nähtud, kes annab välja raielubasid. Eesti metsaseaduses on detailselt ja eraldi reglementeeritud raieliigid ning nõudmised nendele. Seaduses on ette nähtud maksimaalsed lubatavad lageraie ja raiesmike pindalad (näiteks vastavalt 5 ha ja 100 aastat puistute korral, kus hakatakse uuendama okas- ja kõvalehtpuid) jne. Eesti metsaseadus reglementeerivad metsaraiet tunduvalt üksikasjalisemalt kui Leedu metsaseadus. Kuid Eestis ei diferentseerita metsa vanust uuendusraiel olenevalt metsa funktsionaalsest kasutusest, nagu see on Leedus. Peale selle on Eestis metsaomanikule antud võimalus raiuda ilma mingi eriloata oma metsast kuni 15 m3 tarbepuitu aastas.
Turberaietel on aga mitmeid puudusi: *Puistute harvendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu. *Kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, s.t. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Valikraie Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine. Erinevalt turberaiest on valikraie eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita. Teatud aja järel tuleks mets üle vaadata ja raiuda puid sealt, kus see on metsakasvatuslikult kõige otstarbekam. Valikraiete käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, s.t
600 m³, kuid nende üldtoodang (arvestades ka vahepeal puistust välja raiutud puitu) üle 800 m³. Eesti metsades on pikka aega valitsenud männikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kõigi puistute pindala on viimastel aastatel suurenenud, väheneb viimase aja suundumuse järgi okaspuistute pindala ja suureneb lehtpuude osatähtsus. Arvatakse, et seda põhjustab eelkõige põllumajandusele liigseks osutunud maade metsastamine (või metsastumine), osaliselt ka raiesmike jätmine looduse hooleks. Niisiis on muutunud ka haavaenamusega puistute osatähtsus. Kui 1988. aasta metsafondi arvestuse [14] ja varasemate andmete alusel võis järeldada, et haavaenamusega puistute osatähtsus (pindala järgi) meie metsades mõnevõrra kahaneb, siis viimaste andmete järgi on asi hoopis vastupidi. Riigimetsades on haavaenamusega puistuid üldiselt rohkem Eesti mandriosa kirde-edelasuunalisest poolitusjoonest lõuna pool (#2). Erandina on haavikuid siiski vähe Kagu-
On katsetatud ka mittelineaarset spektrisegu lahutamist, tegelikult ongi seosed üldiselt mittelineaarsed eriti kui piksli sees toimub kiirguse mitmekordne hajumine eri algliikmete vahel. Tüüpilised rakendused: geoloogias mineraalide tundmine, taimkatte analüüs, veekogude eriti rannikumere uurimisel, kärdi 9. Taimkatte heleduse olenevus lehepinnaindeksist ja katvusest. 10. Looduslike taimkatete kaugseire. Eestis märgalad, pärandkooslused, kaitsealad jm keskpunktis. Raiesmike koosluste seire: Taimestiku rollist süsiniku bilansis: Monteith'i seadus: NPP (esmase produktsiooni e seotud süsiniku hulga aastasumma =epsilon*APAR neeldunud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse aastasumma, epsilon kiirguse kasutamise efektiivsus. APAR= a NDVI + b, kus ndvi hinnan saadakse satpildilt. 11. Metsade kaugseire. 12. Heleduskordajate suundolenevus. Hot spot. Heleduskordaja oleneb pealelangeva kiirguse (päikese) seniitnurgast, vaatesuuna nadiirnurgast ja
3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik, Natrix natrix L. 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik, Vipera berus L. Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad.Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses.Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel
puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; * raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; * kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. Valikraied Viimasel ajal on muutunud aktuaalseks Eesti metsanduses püsimetsade ja valikraiete probleem. Pärit on see idee eelmisest sajandist Saksamaalt ja selle väljatöötaja oli saksa metsateadlane A. Möller ning tuntakse valikraieid ja püsimetsandust ka Dauerwaldi nime all. Mõiste - Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana
omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikalt valida; ● raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; ● kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. 4.6 Valikraied Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine (välja raiutud puude asendumine või asendamine uutega). Valikraie erineb turberaietest selle poolest, et kui turberaiete puhul on eesmärgiks vana
realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 49. Turberaie liigid, nende lühiiseloomustus. Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol.Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. 50. Uuendusraie liigid? Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. 51. Millal loetakse metsaseaduse järgi raiesmik uuenenuks? 52. Mis on lankide liitumisaeg?
· loob soodsad tingimused valgusnõudlike puuliikide uuenemiseks; · kuna raie teostatakse ühe võttega, ei vigastata tulevikus enam noori puid; · lageraiel saab laia valiku puidusortimente. Puudused: · lageraiete tulemusena kujunevad ühevanuselised metsad; · järsult muutub metsa elukeskkond; · kaob vana metsa turve, suureneb külmakahjustuse oht; · raiesmikule kasvab LU teket takistav rohttaimestik ja võsa; · raie käigus lõhutakse taimkate ja tihti ka metsamuld; · tekib raiesmike soostumise oht; · nõlvadel tekib erosioonioht; · hulgaliselt raiejäätmeid on metsakahjureile soodsaks sigimispaigaks. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust. Lageraielank tuleb alati paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Liikudes raiesuunaga idast läände, soodustame ka raiutud alade looduslikku uuenemist,
omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; * raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; * kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti
Neutrlism- kool ei kasuta. Sümbioos- mükoriisa ehk seenjuur; sipelgad ja lehetäid; taimtoidulised imetajad ja nende seedekulglas elavad tselluloosi lagundavad mikro-organismid; joguritites laktobatsillid ja streptokokid. Kommensalism- käsnades elutsevad väikesed vähid; hai ja imikala (imikala saab transpordivariandi ja kaitse); teatud mardikaliigid sipelga pesakäikudes (siiski vb pole, sest sipelgad kasutavad narksi saamiseks). Epifüütsed (puukoorel) kasvavad vetikad. Ammensalism- raiesmike kinnikasvamine (kõigepealt lehtpuud ja mõniaeg hiljem lehtpuu alla kuused, kuuskedel on neutraalne, lehtpuudele mingi hetk hakkab muutuma kahjulikuks, sest kuusk hakkab varjutama). Riigieksamiküsimused: On antud populatsiooni mõiste, õpilased peavad tooma näiteid Eesti taime- ja loomapopulatsioonidest. Tuleb tuua kodukoha eripäradest populatsiooni näiteid. Graafiliselt kiskja saaklooma suhte kujutamine. Antakse kaks graafikut ja küsitakse millise ökoloogilise suhtega on tegemist.
annaabi.ee 
