Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.
Laura Huik Rahvustundest ja patriotismist Rahvustunne ja patriotism käivad käsikäes. Kui ühe aluseks on rahvuse kui üksuse olemasolu ja selle väärtustamine, siis teise jaoks on tähtis riik. Eesti näitel võib selgesti aru saada, et need kaks tulevad lainetena vaid siis, kui olukord nõuab. Rahvustunne ja patriotism on mänginud maailma ajaloos suurt rolli. Tänu nendele on tekkinud palju riike ja ühtsustunde hääbumise tõttu neid maailmakaardilt kadunud. Aga kas tänapäeval on vajalik olla rahvuslikult meelestatud? Heites pilgu eesti ajaloole ja käsitledes muistset vabadusvõitlust, võib aru saada, et rahvustundest või patriotismist polnud sel perioodil juttugi. Eestlased elasid killustatult muistsete maakondade alusel ja puudus igasugune ühtekuuluvustunne
''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad. Ma ei ütleks et nad tänapäe...
Essee: estofiilid ja äratajad erinevad motiivid, erinevad vahendid? Minni Aia Eestis toimunud rahvusliku liikumise peamiseks põhjuseks oli eestlaste suutlikkus säilitada keel ja rahvustunne ka võõrvõimu all olles. Estofiilide roll väljendus ka eesti keele ja kultuuri uurimisele suunatud seltsi ,,Eesti Õpetatud Seltsi"(1838) loomine, mis valmistas eestlasti rahvuslikuks ärkamiseks ette ja aitas kindlasti sellele kaasa. Ärkamisaja eel tekkis ühine kirjakeel, koolivõrk ja kasvas eestlaste haridustase, mis aitas kaasa maailmapildi avardumisele ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele.
Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi:
Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi:
Balti Kett Kristi Lember Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XIÕA Sisukord · Balti kett · Juhid, organisaatorid · Põhjus, rahvustunne · Balti keti marsuut · Balti keti loosungid · Tagajärjed · Pildid · Kasutatud materjal Balti Kett · Oli rivi mis loodi kolme Balti riigi vahel Läti, Leedu ja Eesti, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet · Toimus 23.08.1989 · See oli 620 km pikk · Selles osales 2 milj. inimest kellest 400000 olid Eestist · See ulatus Tallinnast Vilniuseni Juhid, organisaatorid · Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded (Eesti rahvarinne,
natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust eraomandi puutumatus, kus seadus nägi ette, et eraomand on puutumatu ja kellelgi pole õigust seda puutuda välja arvatud juhul, kui ühiskond seda vajab ja see on tõestatud ja siis makstakse ka väärilist hinda. Rahvustunne levis väga kaugele ka Prantsusmaast ja see oli ka aluseks eestlaste ja lätlaste rahvuslikule liikumisele. Prantslaste loodud on ka meetermõõdustik, mis on tänapäevani kasutusel. Nagu igal heal asjal on halvad küljed, nii oli ka Prantsuse revolutsiooniga, millel oli 3 peamist halba tagajärge. Halvimaks küljeks võis pidada liigset terrorit. Terror tähendas, et hukati kõik poliitilised vastased jakobiinide poolt, võeti ka vastu otsus rahvuskonvendis, et
Kui saaks, tuleks uhke olla oma keele, rahvustunde ja riigi pärast. Kuid nendest kolmest saame oma uhkuse alla seada vaid keele. Sest eesti keel, mille saime hoolimata sakslaste põlgusest, on siiani säilinud. Kahjuks aga sellegi hulk väheneb iga aastaga üha enam. Eestlane tahab saada edukaks, minna välismaale kooli ja tööle. Unustatakse meie keel ning võib-olla isegi meie riik. Siit jõuame aga rahvustundeni. ,,Meil on see rahvustunne kadunud, kujundlikult tundub välismaa parkett mõnusam, kui kodumaa muld," nagu ütles Eesti kirjanik Hando Runnel oma kirjutises. Inimesed lähevad suurima südame rahuga Eestist ära, unustamata kui palju vaeva meie esivanemad nägid, et saada meile oma riik. Riik, kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad, kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Aga võib olla ei saagi väikerahva rahvustunne küllalt suur olla nagu on öelnud Johannes Aavik
Kuid mis määral oli venestamisaeg eestlastele hea? Enne venestusaega, suheldi kas eesti või saksa keeles, nüüd aga oli selleks keeleks vene keel. Ka koolis viidi läbi muudatused, ja õppeaineid hakati õpetama vene keeles. Õppekavast jäeti välja paljud tähtsad ained ja õppedukus üleüldse langes. Kas see oli positiivne , ei. Aga sellega õpiti hindama eelnevaid tingimusi ja arvatavasti tekkis ka õpilastes teatud rahvustunne ja tahe õppida eesti keeles. Veel, hariti inimesi ka õigeusu levitamisega, varem ei teadnud paljud inimesed sellest midagi ja ehk leidsid paljud eestlased, et see on just see mida nad vajavad. Muidugi oli eestlastele kõigile raske just see, et neil endil kaob kultuur ja kõik see mis oli eelnevalt tarkade meeste: Hurda, Jannseni ja Jakobsoni poolt rajatud. Ärkamisaja rahvuslikust liikumisest ei saanud nüüd juttugi olla. Suruti peale vene kultuuri ja vene
minna, sest kogu maa oli mõisnike vahel jaotatud ning enne passiseadust ei olnud neil ka õigust kolida. Mis andis pärisorjuse kaotamisele tegeliku väärtuse kogu eesti rahvale üldises mõttes, oli, nagu ajaloos tihtipeale juhtub, eelkõige aeg. Just aja möödudes andsid pärisorjusest vabastamise tagajärjed ennast tunda aina rohkem talusid osteti päriseks, mis tähendas teatud mõttes aeglast maa üleminemist tagasi eestlaste kätte, suurenes sõnavabadus ja arenes rahvustunne. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek. Võeti kasutusele ka muud talurahvaseadused. Üks olulisemaid oli 1863. aastal võeti vastu passiseadus. Sellega said vähemalt 21aastased talupojad õiguse taotleda pass, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Sellega seoses leidis asset väljarändamisliikumine Venemaale, kus loodeti leida paremat maad. 1866. aastal võeti vastu veel vallareform
Samuti võib tuua näiteks Natsi- Saksamaa, kui Hitler tahtis mõjutada evolutsiooni ja tuua võimule niinimetatud aaria rassi, kõigi teiste rahvuste põhjendamatu verevalamise tulemusega. See on väga kurb ja jõhker näide sellest, kui isamaatunne keerab ühiskonnas üle võlli ja selle tagajärjena hukub palju süütuid inimesi. Küll aga tänapäeval püütakse iga hinna eest hoiduda sellistest juhtumitest ning toimubki ühtesulamine.Kuigi teistpidi pole ka see suund hea, rahvustunne ja isamaa-armastus peaksid olema mõõdukad, just sellisel viisil aitavad nad riigi stabiilsele arengule kaasa, vastasel juhul tekitavad nad lihtsalt palju konflikte. Isamaatunne peitub suuremal või vähemal määral igaühes meis. Sõltuvalt ajast muutuvad ka kodumaa- armastuse väljendamise vahendid. Eestlaste puhul on muidugi võiks öelda et lausa väljajuurimatuks traditsiooniks kujunenud laulu- ja tantsupidu. Üks probleem mis meid rahvusena ohustab on üleilmastumine
Väikerahvaste ohud ja võimalused globaliseeruvas maailmas Maailm on hiiglaslik ja erinevaid rahvaid ei jõua kokku lugeda. Varem oli neid veelgi rohkem, kuid tänapäevase globaliseerumisega on asi muutunud. Paljud on kadunud ning erinevate rahvaste eripära ähvardab ülemaailmatumisega muutuda halliks massiks. Sellega kaob ka rahvustunne. Kurb näide sellest on liivi keele ja kultuuri suremine. Väikerahvaste nagu soome-ugri rahvaste (sh eestlaste) olukord on keeruline ja väljasuremine on reaalne oht. Mõnel pool on rahva ja keele kadumine juba otsustatud, kus keele ja kultuuri edasikandjaid on jäänud vaid mõned üksikud. Väga väikeste rahvaste kadumine on ka juba paratamatus, sest maailm on pidevas muutumises ja globaliseerumises ning neil pole mõtet, tähtsus kaob. On kurb vaadata nende
ilmuma ainult neli ajalehte. 1804 Senat kuulutas Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks, tegi aadel- ja õukonna. Tegi prantsusmaast monarhistliku riigi. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert-mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Kuidas sündis rahvustunne Prantsusmaal? Kuidas oli rahvustundega Vana Korra ajal? Kuidas aitas Napoleon kaasa rahvuste sünnile Euroopas? See sündis pärast revolutsiooni, kui lõplikult tekkis rahvustunne juurdus ja toimus rahvuse sünd. Rahvustunde tekkimisele aitas kaasa ebavõrdsete maksude kaotamine, ebavõrdsete õiguste kaotamine ning lihtrahva toetamise suurendamine (üleüldine eesõiguste kaotamine). Suur osa sellest ka "vabadus,võrdsus,vendlusel", kirikukümnise kaotamisel jne. Samuti usuvabadus.
Johann Voldemar Jannsen 19191890 Marek Raat 10b Jaan Jensen VanaVändra vald Koolmeister Vaimulike laulude tõlkimine. "Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine. 1880 haigestus affiaasasse Jannsen osteti Sakslaste poolt ära
· Talude päriseks ostmine · Eestlaste haridustaseme suurenemine. · Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. · Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks · Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine Rahvusliku liikumise juhid: · J. V. Jansen · C. R. Jakobson · J. Hurt Tähtsus · Tõusis eestlaste eneseteadvus ja arenenes rahvustunne · Pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest kasvas välja rahvuslik teater. · Laulupidude traditsiooni algus 1869 · Eestikeelse ajakirjanduse algus · Hariduse edendamine VENESTAMINE VENESTAMINE- tsaari valitsuse poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks. · Eestis ja Liivimaal rakendati ülevenemaalised seadused · Kehtestati venekeelne asjaajamine
puudub võrdsus, igale ühele ei jagu toitu jne. Revolutsioon Prantsusmaal algas 1789 aastal ja lõppes 1799 aastal ehk kestis 10 aastat. Püüan anda ülevaate, mida Prantsuse revolutsioon kaasa tõi. Positiivseteks tulemusteks oli see, et kaotati kuninga absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Kaotati seisused ja inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Talupoegadest said maaomanikud ja riigis tekkis rahvustunne. Valgustusideede levikuga hakati väärtustama inimese mõistust ja põhinema katsetel. Vähenes kirikumõju ja hakati haridust tähtsustama. Negatiivseteks tulemusteks oli see, et oli palju vägivalda ja rahva ülestõusu, kus tapeti väga paljusid inimesi, isegi kuningas hukati hirmasa tapamasinaga nimega giljotiin. Hävitati poliitilisi vastaseid. Jakobiinide diktatuur tõi revolutsiooni ajal kõige rohkem kaasa hukkunuid. Revolutsiooni ajal oli ikaldus, millega kaasnes suur
Turba Gümnaasium Lydia Koidula referaat Alise Leetsaar 9a. klass Nurme 2010 Lydia Koidula Lydia Koidula õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlaste koolis ja sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming ...
Balti kett 23.augustil 1989 Balti kett oli 620km pikk Ulatus Tallinnast Vilniuseni Osales 2 miljonit inimest (Eestist oli 400000 inimest) Balti kett loodi kolme balti riigi vahel Eesti, Läti ja Leedu, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet Põhjus V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi Rahvustunne Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi -
nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. ,,Laulvas revolutsioonis" puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ise on Laulev revolutisioon kuulus, kui revolutisioon ilma verevalamiseta. Film on väga täpselt ja korrektselt koostatud, esile on toodud kõik, mis väärib kajastamist. Ideaalselt on omavahel põimitud tolleaegne poliitiline olukord ja eestlaste vaimne tahe saavutada vabadust. Üks ameerika ajakirjanikki märkis, et see on film, mida peaksid
Termin eestlaste muistne vabadusvõitlus võeti kasutusele 1920. aastate Eestis ja see sidus kahte suuremat võitlust vabaduse eest. Juba 13. sajandil oli Muinas-Eesti peaaegu ühtne riik, mille rahvas tegutses koos. Baltisakslased, pidades Eestit niiöelda metsikuks maaks, tõid siia ristiusu ja üritasid seda eestlastele peale suruda, kuid see vaid tugevdas rahvustunnet ning sundis eestlasi enda huvide ja uskumuste eest seisma. Kuigi ristisõda kaotati, jäi rahvustunne püsima, innustades eestlasi enda vabaduse eest edasi võitlema. Muistses vabadussõjas osalenud inimeste vaprus innustas ka nende järeltulijaid kaasaegses Vabadussõjas. Muistne vabadusvõitlus on Eestile palju tähendanud, kuid tänapäeval, kogu reisimise, tehnoloogia ja ülejäänud maailmaga, ei lähe meie esivanemate valatud higi ja pisarad paljudele enam korda, see on vajunud unustusse ning see oleks vaja uuesti ellu äratada, mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks.
Mida andis maailmale Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon algas 14. Juulil 1789 aastal Bastille' kindlusvangla vallutamisega. Rahavarahutused surusid kuningavõimu maha, mis avas tee reformidele ja murrangutele. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, millega kaotati seisused ja feodaalsüsteem. See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus. Konstitutsioon kindlustas mõtete ja arvamuste vaba avaldamise, usuvabaduse, rahvaühingute loomise, petitsioonide esitamise jms õiguse. Kontsitutsiooniga kinnitati ka...
Täpsemalt siis iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool , kus on õpetus tasuta ning mille õpetajad saavad palka riigilt. Nii võimendati riigi tööjõudu ja edendati ühiskonna arukust ja mõtlemisviisi. Prantsuse revolutsioon on ka aeg mil kaotati pärisorjus ja üleüldine võrdsus kodanike vahel kasvas tänu uutele seadustele. Sellele tuginedes loodi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Inimestele meeldis, et neid võetakse kuulda ning ka rahvustunne tõusis. Inimestele anti rohkem varandust ja maad, mis võõrandati kirikutelt ning säilisid puutumatuna. Koos aadliseisuse kaotamisega ning mõju langusega suleti paljud kirikud ja kloostrid. Prantsuse väejuhi Napoleon Bonaparte valimine imperaatoriks oli kindlasti üks tähtsaim etapp revolutsiooni tegevustikus. Sel ajal peeti väga palju vallutussõdu, vabariikliku korda hakati lagundama ning kehtestati taas absoluutne valitsemisviis. Vallutustega kaasnes palju
keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema.Loodi palju eestlaste laulukoore ja puhkpilliorkestreid.Tugevnes rahvustunne. 4.Esimene üldlaulupidu:Toimus Tatus 1869a. Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. Juhid:Johann Voldemar Jannsen,Aleksander Kunileid. Pealtvaatajaid: u 15 000. Kavas oli 12 vaimulikku laulu ja 14 ilmalikku laulu.Neist kaks eesti keeles:,,Sind surmani'' ja ,,Mu isamaa on minu arm'' 5.Eesti esimesed heliloojad:A.S.Kunileid, A. Thomson, F. Saebelmann. 6.K.A.Hermann:Muusikaline juht ja helilooja. Tema tegevusel esmalt valgustuslik tähtsus
inimeste teadvustamine ning entusiasmi süstimine inimeste poolt keda sai usaldada ning näha ka tulemust, olulistemateks nimedeks võiks nimetada Kreutzwaldi ning ka Faehlmanni. 19.sajandi lõpus hakkas vaikselt edenema kultuurielu, hakkasid tekkima erinevad organisatsioonid,koolihariduse levik, tekkisid ka ühed esimesed ajalehed ning ajakirjad. Rahvusliku liikumise peamised eestvedajad olidki kas kiriku- või kooliõpetajad. Rahvustunne on toonud meid kokku kahel korral. Mõlemal korral oleme võidelnud vabaduse eest. Võib leida palju erinevusi ja sarnasusi, kuid kindel on see,et esimesel korral saavutati loodetud tulemus palju raskemalt. Varasemal korral polnud eesti rahval eelnevat riigi kogemust, kasutati oma relvajõudu, üritused toimusid illegaalselt ning polnud loota ka erilisele välisabile.Taasiseseisvumisel läks palju kergemini, oli võtta
Ärkamisaeg 19.sajandi teist poolt nimetati Eestis ärkamisajaks, kuna tol ajal võeti ette palju tegevusi hariduse ja kultuuri edendamiseks. Hakati teadvustama eestlasi kui rahvast, inimestel tekkis rahvustunne. Hoogsalt arenes eesti keel ja kirjandus. Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad.
Ühed kes "suplevad rahavannis", ja teised, kellel pole võimalik endale vannigi osta.Usk tulevikku peaks kõikidel inimestel olema, kuid rahvas, kes ei tule toime oma eluga,keda ei aidata,ei usu tulevikku, ta elab päev korraga lootes,et homsele päevale mõtlema ei pea.Kuidas me saame siis muuta tänapäeva majandust paremaks ja inimese kõlblikumaks?Sellele jäävad kõik riigiametnikud vastuse võlgu, vaid lihtrahvas koormab oma päid selle küsimusega. Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku.Eestlased on tuntud kui kõige kokkuhoidvam rahvas.Meil toimuvad ühised tantsu-ja laulupeod,et inimestele meelde tuletada ühist rahvustunnet.Ajaloost on nii mitmeidki näiteid tuua,kus eestlased seisid oma kodumaa ja enda rahvuse eest.Tänapäeva Eestit vaadates kohtume sageli inimestega, kellel pole Eestist enam ei sooja ega külma,nad emigreeruvad teistesse riikidesse, kuna meie isamaa tulevikku enam ei usuta.Välismaale elama minnes aga
rahvustunde tunnetamist. 09.08. 1920 Riigi Teatajas väljakuulutatud põhiseaduse hulka, kuulub ka oluline paragraaf, milles seisab, et EV riigikeeleks on eesti keel. Ühtselt kokkusaav Eesti pere tundis end oma värskes Vabariigis hästi, inimesed said ise majandad, võtta vastu otsuseid ja juhtida riiki. Omariigi toimima saamiseks tuleb näha kõikidel palju vaeva ja samuti võib alguses tunduda kõik raske. Siiski teevad inimesed riigi omapäraseks ja rahvustunne on see, mis omariigi kõik mured rõõmudeks muudab.
tunnetada maailma ja ühiskonda. Lisaks ühisele keelele ühendavad eesti rahvast ka meie kirjandus. Siinkohal tooksin välja Fr. R. Kreutswaldi poolt kirjutatud eepose "Kalevipoeg", mis on tänapäeval kõigile eestlastele tuttav oma müütide poolest. Ent aastaid tagasi, kui eepos laiale avalikkusele kättesaadavaks sai, hakkas see meie rahvale avaldama suurt mõju. Läbi eepose hakkas suurenema rahva eneseteadvus ning kasvas rahvustunne. Eestluse elujõu allikateks on kindlasti ka meie rahva ühised traditsioonid. Nii toimuvad Eestis ühistantsu- ja laulupeod, mis on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendajaks. Tuhanded inimesed tulevad üle Eesti kokku, et ühiselt laulda ning tantsida nii, nagu seda on tehtud juba aastaid. Sellistel üritustel õhkab ainult positiivsust. Inimesed tunnevad end võrdsetena, tagaplaanile jäetakse materiaalsed vajadused, pühendutakse ainult käimasolevale hetkele, nautides koos mitmete
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu...
Eestimaal toimus see 1816 aastal , Liivimaal aga kolm aastat hiljem (1819 a). Sellele mõttele tuli kuulus prantsuse väejuht Napoleon, kuna teda häiris et orjad ei saa sõjast osa võtta. Vabastamine omakorda viis massiarmeede tekkeni. Sõdu peeti üha rohkem ja need nõudsid massiliselt inimelusid! Kui Napoleon ei oleks sellist mõtet välja käinud ,siis ma arvan ,et pärisorjuse kaotamine oleks kõvasti rohkem aega võtnud. XIX sajandil tekkis inimestel rahvustunne. Alguse sai see Martin Lutheri mõttest: "Iga inimene peaks teadma Jumalasõna oma emakeeles". Inimesed hakkasid rohkem raamatuid lugema kuna neid tõlgiti rohkem emakeelde. Üheks suurimaks eestlasi ühendavaks sündmuseks pean 1869 aastal toimunud laulupidu. Näiteks 1845. Aastal peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu. Edaspidi muutusid nad eeskujuks eestlastele ja Eesti esimesele laulupeole. Antud sündmusest alates tunnevad eestlased ennast kui ühtse rahvana!
Võimalikuks sai uute võimekate inimeste esiletõus, kellel vana korra seisuslikkuse tingimustes polnud karjäärivõimalust. Siinkohal võiks näiteks tuua Napoleoni. Kogu vana korra aegne ühiskond lammutati, tühistati privileegid ning seati sisse võrdsus maksude tasumisel. Kindlasti võib heaks lugeda ka seda, et kaotati tsunftisundus ja kehtestati õigus vabalt valida oma tegevusala. Revolutsiooni tulemusel kasvas ka rahvustunne, mis haaras peale prantslaste ka teisi Euroopa rahvaid, eriti Napoleoni sõdade tagajärjel. Aastatel 1789-1845 toimusid suured muutused, mis mõjutasid nii Euroopat kui ka kogu maailma. Sellest ajajärgust pärit muutuste mõjud kestavad veel tänapäevalgi.
Pärast filmi olen siin- seal kuulnud torisemist filmi ,,keelsuse" üle, kuid olgem ausad, see film ei valminud mitte ainult eestlaste silmarõõmuks, vaid laiemale vaatajaskonnale. See on lugu, mida meie, eestlased, teame, kuid mis väärib jutustamist ka tervele maailmale. ,,Laulvas revolutsioonis" ,, puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ihkasime, laulsime ja saavutasime vabaduse ning seda kõike tilkagi verd valamata. ,,Laulev revolutsioon" on suurepäraseks ,,kokaraamatuks" neile, kes tahavad teha revolutsiooni ilma tapmise ning vereta. Juba filmi esimestel minutitel olid minul, tee mis tahad, silmad märjad. Nähes eestlaseid õlg-
Kodanikust algab riik Riik, kultuur, keel, poliitika -loetelu on pikk ning kõiki ühendab omavahel rahvustunne, milleta ei saaks olla ühtset riiki ega kogukonda. Selleks, et riik toimiks on vaja ühtseid õigeid otsuseid, mis alati ei pea olema vaid juhtorganite, vaid võivad olla ka tavakodanike käes. On olemas väikeseid tegemisi ja algatusi, mis mängivad riigi arengus palju suuremat rolli kui poliitilised väljaütlemised või reformid. Tuleb vaid leida õige suunitlus ja soov tegutseda, sest inimestest algab riik ning riigile on ju ometi vaja ajendit, miks edasi liikuda!
blokeerida ideede levikut. J. V. Jannsen alustas Perno Postimehe tegemist ning ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuse üle, nõudma haridust, majanduslikku edukust. Väljaanne oli valgustusliku sisuga ning pakkus materjali laia maailma kohta. Arvan, et J. V. Jannseni idee, et rahvas nõuaks haridust ja majanduslikku edukust, tuligi just Prantsuse revolutsioonist, kuna ka Prantsusmaal oli majanduslik olukord talupoegade seas halb ning peale revolutsiooni saavutati rahvustunne, mida soovis Jannsen Eestissegi. Arvan, et Prantsuse revolutsioon mõjutas Eesti 19. sajandit päris mitmes aspektis. Leian, et pärisorjuse kaotamine, Tartu Ülikooli taasavamine, trükikodade sulgemine ning Perno Postimehe avaldamine toimus kõik Prantsuse revolutsiooni mõjul. Arvan, et Eesti 19. sajandi jaoks olid Prantsuse revolutsiooni mõjud pigem head, kuna nii arenes Eesti ühiskond edasi.
Raske on rääkida tänapäeva eestlasest teadmata eestlase ajalugu, sest muidu ei tea milliseks eestlased üle aja on muutunud. Eestlased olid maarahvas ja ma olen kindel, et mõned ikka veel on, kuid tänapäeval, kui tehnoloogia areneb, peab ka inimene arenema ja sellega nad muutuvad. Näiteks võib tuua rahvariide mida vanasti kanti ja austati, kuid nüüd on see unustatud kuskile kapi nurki ja harva võib näha seda inimese seljas, välja arvatud mõnedel pühadel. Rahvustunne on samuti paljudel kadunud. Inimesi ei huvita, kust nad pärinevad või kust on tulnud, sest praegu nad on kuskil kohal ja neile meeldib see. Inimesed võivad armastada isamaad, kuid rahvustundest jääb puudu. Eestimaa pole väga suur maa, kuid see on koduks paljudele eestlastele ja lisaks ka teisele inimestele võõrriikidest. Iga aasta jääb eestlasi millegi pärast vähemaks, kuigi maailmas populatsioon tõuseb ja sellest on raske aru saada, sest eestlasi peaks ka juurde tulema. Surra
11.Pr rev mõjutas teisi riike ka. 12.a) V, b)A, c)K, d)A, e) K, f)V, g)V 13. 4 2 1 6 3 5 14. 15. 3+:kaotati seisuslikud eesõigused ja teotööd, kiriku ja aadli maid müüdi. 3-:kriis majanduses, rahulolematus kuningaga, hukati 40 000 in. 16.Pandi alus inim-ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas levima rahvustunne. 17. Kuna Marat ja tema kaaslased tahtsid ideaalset riiki , aga ei teadnud kuidas seda saada. Samuti olid olulisel kohal ka VVV(võrdsus,vabadus,vandlus). 18.S Pr rev oli verine ja ohvriterohke, kuid leian, et posit külgi oli tunduvalt rohkem ning kodanikele ja ühiskonnale tehti mitmeid edukaid ümberkorraldusi. Revolutsiooni ajal muutus tõsiselt ellusuhtumine. Enamikel juhtudel muutus ja arenes rahvas ise ja osadel puhkudel sundisid võimud muudatustega kaasa minema.
kikilipsuga rahvaesindaja. Viimast (kikilipsu) võib isegi tema tunnusmärgiks pidada. Hoolimata rahva rahulolematusest Eesti majanduses, on just tema jäänud kindlaks, säilitanud selget meelt ning realistlikku taju, kuna sellist majanudkasvu, mis meil veidi aega tagasi oli, pole enam oodata. Eesti esindamisega saab ta samuti laitmatult hakkama. Ilvese seljas olen tihti näinud mulgi kuube ning just sellised pisiasjad teda meelde tuletavadki. Tema Eesti meel ja rahvustunne on nähtavalt (vähemalt minule) säilinud peale aastaid elamist väljaspool Eestimaad, tema tõelist kodumaad. Toomas Hendrik Ilves on oma lühkese ametiaja jooksul tõestanud ennast kui Eestile väärilist presidendi
Eesti Euroopa Liidus positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, mis leidis aset 1. mail 2004. aastal, on endaga kaasa toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi, mis on mingil määral puudutanud meid kõiki. Mina ei oska kindlat seisukohta võtta, sest näen liitumises nii head kui halba. Esimeseks negatiivseks aspektiks pean fakti, et Euroopa Liit pole täielikult läbipaistev, ja just see omadus on demokraatia juures väga oluline. Olen lugenud, et Euroopa Liit on sõlminud mitmeid salajasi määrusi, mis mõjutavad kõiki liikmesriike. Kohati meenutab see ühendus mulle Weishaupti salaliitu nimega ,,illuminaadid", mille eesmärgiks oli kogu maad juhtiv uusmaailmaorganisastsioon. Nende põhiideeks oli kukutada kõik juhid, likvideerida rahvastevahelised erinevused, juurida välja religioonid ning kaotada eraomand. See meenutab meile pigem unustuse hõlma vajuvat Nõukogude Liidu reziimi, kuid...
Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal. Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased. Eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste, ungarlaste ja eestlastega. Uurali rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme, on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada. Aitäh, et vaatasite!
direktooriumi laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.18. brümääri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon. Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus. Prantsuse revolutsiooniga kukutati absolutistlik monarhia, loodi vabariik. Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne. Eluolus muutus nii mõndagi. Tuli üldine sõjaväe kohustus, loodi raamatukogusi, kunstimuuseume, pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Võeti kasutusele meetermõõdustik, kalender – ajaarvamine algas 22. septembril ja igas kuus oli 30 päeva, kuude nimetused olid pandud looduse järgi. Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks,
poliitiline võitlus (Jakobson rõhutas, et eestlased peavad nõudma endale sakslastega võrdseid õigusi ja selles võitluses hakkab Sakala rahvast toetama.) (Ajalehes kritiseeris ta ühiskondlikke olusi, kirikut ja usku ning nõudis õiglust.)) Eeldused: 1) haritlastest juhid 2) pärisorjuse kaotamine 3) talude päriseks ostmine 4) Saksamaa rahvusliku liikumise eeskujuks võtmine 5) eestikeelne kirjasõna (Perno Postimees) Tulemused: Saavutati lõpuks rahvustunne, oma riik, rahva teadvuse tõus. 3. Venestamine Eestis 1882-1917 Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine (tsaari poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamine.) Keskvõim hakkas reformima Liivi-, Eesti- ja Kuramaa haldus- ja haridussüsteemi. Kubermangud said uued kubernerid. Muudatused: Sakslaste asemel määrati ametisse vene ametnikud Asjaajamis- ja õppekeeleks sai vene keel Talurahvakohtud kaotati
üle minna. Majandusraskused süvenesid, rahva rahulolematus kasvas. 6. Gorbatsov oli sunnitud Nlis reforme alustama : *Nlis oli stagnatsioon *Nli ähvardas pöördumatu mahajämine maailma eesrindlikumast tehnoloogiast * Majandussüsteem oli ennast ammendanud *elatustase oli madal *suur mahajäämus arenenud maailmast 7. Balti riigid alustasid 1980. a. Lõpus otsustavad võitlust iseseisvuse taastamise eest, kuna Balti riigid olid 45 a. Rasket kommunismiiket kandnud, kui rahvustunne ei kadunud. Balti riikides ei suutnud NSVL läbi viia täielikku venestamist, tihedalt suheldi Läänega. 8. NSV Liit rakendas impeeriumi kooshoidmiseks sõjalist jõudu *1991 rünnati Vilniuse teletori kaitsnud rahvamassi *20.01.1991 ründas lätis miilitsa eriüksus Riias siseministeeriumi hoonet. 10. 1989 sügis – Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 11. Gorbatšov riigipeana
Kas Inglismaad võib pidada 19. sajandi alguses riigiks, millest peaks eeskuju võtma? Selle arutlusega püüan ma välja selgitada, kas 19. sajandi Inglismaad võis pidada riigiks, millest teised oleks pidanud eeskuju võtma. Inglismaal, kui saareriigil, puudus Euroopa mandririikidele iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega. Inglismaal oli juba ammu kukutatud absolutistlik valistemiskord ja riigis kehtis parlamentaarne monarhia. 1789. aastal alanud Prantsusmaa revolutsioonil olid samad eesmärgid. Inglismaa suhtus revolutsiooni algusest peale negatiivselt, sest kardeti revolutsiooni mõjude edasikandumist Inglismaale ja see oleks kaasa toonud ettearvamatuid tagajärgi. Selle hirmus karmistati seadusi ja hakati osalema Napoleoni vastastes koalitsioonides, mis nõudsid suuri rahasummasid. Karmistati tsensuurieeskirju, kitsendati koosolekute pidamist ja suleti tööliste ühinguid. ...
1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas eestlaste kui rahvuse mõiste.Kirjutas Eesti hümni"Mu isamaa,mu õnn ja rõõm"sõnad. J.Hurt(1839-1907).Rahvaluule kogumise algataja.Avaldas neid trükis"Vana kannel","Setukeste laulud".Sellega pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele välaannetele. C.R.Jakobson(1841-1882)"Sakala"(1878-1882).Kirjutas õpikuid eesti koolidele. Luule kõnetab rahvast paremini, emotsionaalne side, rahvustunne on hingeline side rahvuskaaslaste ahel ning seetõttu oligi tähtsal kohal isamaaluule.Friedrich Kuhlbars "Vanemuine"("Kui Kungla rahvas kuldsel a'al"),Mihkel Veske"Kodumaa"("Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt"),"Ilus oled,isamaa"("Minge üles mägedele"),Ado Reinvald"Kuldrannake". Isamaaluule kandepinnaks oli koorilaul, mis sai populaarseks1860.Isamaaluule kõrghetkeks oli I üldlaulupidu,kus lauldi"Sind surmani","Mu isamaa on minu arm".
abi Poolas tõusis sissetungijatele vastu kogu rahvas Seetõttu sai Poola marssal Jozef Pilsudskil rünnata Punaarmee tiiba Tulemuseks Visla ime-lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee löödi puruks ning tõrjuti Poolast välja 18.märts 1921 sõlmisid Venemaa ja Poola Riias rahu Cordon sanitaire Euroopas uued riigid olid tõkkevalliks, mis takistas kommunismil Euroopasse levida Rahvustunne osutas kommunismile tugevat vastupanu Riikide vöönd ehk sanitaarvöönd ehk cordon sanitaire´ks Riigid ei suutnud kuigi omavahel koostööd teha Põhjuseks lahkhelid-nt Poola ja Leedu vahel Vilnuse pärast Soome loobus Ida-Euroopa koostööst ja jäi Põhjalasse
Rahvas tundis, et jakobiinide valitsemine ei olnud neile kergendust toonud. 1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 6. Millised olid revolutsiooni tagajärjed (nii negatiivsed kui positiivsed)? o Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis o Vana feodaalsüsteem kaotati o Ühiskond võrdsustus aadli- ja vaimulikuseisuse kaotamise arvelt o Levisid valgustusideed ja rahvustunne tõusis (võrdsus, vabadus, vendlus) o Kehtestati kodanikuvabadused - eraomandi puutumatus (talupoeg sai maaomanikuks) o Tiitleid ei kasutatud enam, tähtsamaks muutusid sõnad „sina” ja „kodanik” o Kiriku mõju ühiskonnas vähenes o Uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel o Võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik 7. Miks öeldi, et revolutsioon sööb oma lapsed?
ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad võimud ei lubanud. Riigi taastamise eest tuldi ühisel rindel välja terve rahvaga. Rahvustunne on olnud tähtis Eesti ja eestlaste arengus. Ilma selleta poleks kunagi saanud maarahvast eestlasi ja praegu polekski võib-olla Eesti riiki. Tänu rahvusmeelsetele liikumistele kogu Euroopas nakatusid iseolemise tahtest ka siinsed elanikud ning soovisid saada rahvaks ja tuua end maailmakaardile. Nüüd on Eesti juba 18 aastat jälle iseseisev olnud ning rahvas tunneb end päris mugavalt. Oleme liitunud Euroopa Liidu ja NATO-ga ning seetõttu paistab eesti rahvas rahulolev
Inglismaa ja Prantsusmaa need territooriumid ära. Reparatsioonid: Saksamaa pidi maksma reparatsioone, millest põhiosa läks Prantsusmaale. Sellest saab 20. saj. Rahvusvaheliste suhete keskne probleem. Rahulepingud: · Austriaga Saint-Germaini rahu. Viimane keiser pagendatakse ja kuulutatakse välja vabariik. Tekkivad Ungari, Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia. Sudeedi sakslaste ala liidetakse Tsehho-Slovakkiaga. · Ungariga Trianoni rahu. Ungarlastel on võimas rahvustunne, aga neilt lõigatide palju territooriumist ära, mis tekitab pingeid. Transilvaania antakse Rumeeniale, mis oli neile eriti tähtis.(Rumeenia saab ka Venemaalt Besarmaania, mitte küll Pariisi rahukonverentsiga.) Pärast rahu sõlmimist leiab palju etnilisi ungarlasi ennast väljaspool Ungarit. · Bulgaariaga Neuilly rahu. Neile jäätakse enamik territooriumit alles. · Türgiga Serves´i rahu(1920). Võrreldes Osmani impeeriumiga jäeti neile väga väike
rahvuslaste jaoks väga tähtis. Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine. Konstantin Päts Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu. Koostöös venelastega saavutati 1904. Aasta linnavolikogu valimistel eesti-vene valimisbloki võit ning sakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Oli ka ,,Teataja" toimetaja. Tema tegevusele võiks ette heita seda, et ta pööras ääretult palju tähelepanu majandusele, kuid maaelanikele ta tähelepanud ei osutanud. Tõnissõn ja Päts olid Eesti esimesed poliitikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
