Suhtumine teistesse inimestesse või rahvustesse stereotüüpide alusel Meie ettekujutused ja arusaamad ei ole muutumatult kindlad, üheselt usutavad või selged, vaid need muutuvad koos aja ja ruumiga. Meie ettekujutused teistest kaugetest kultuuridest, millest meie ise ei tea tegelikult midagi, põhinevad stereotüüpidel ja müütidel, mida oleme meediast või teistelt inimestelt selle kohta kuulnud. Kuidas ja kust siis saavad sellised steretüübid tuntuks ja kas seda on võimalik paranadada? Esmased kontaktid stereotüüpidega toimuvad lastel väga varases eas ning kui neile see külge jääb, siis sellest lahti saada on juba väga raske ning vahel isegi võimatu. Lapsed puutuvad stereotüüpidega tihti peale kokku juba lasteaias, kuigi nad ise ei pruugi seda teadagi ningn see juurdub sealt neile selline arvamus, et selline asi ongi tegelikult tõsi. Teiseks puutuvad noorukid sellega kokku koolis, kus saadakse kaasõpilast...
Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik v rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustee ja hüvedele (nt haridusele). Kõrgklass- kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale tihti lubada üsna luksuslikku elustiili.
multikultuursust, erirahvaste koos elamist. Samas pole ka hiina toidu tegemine niisama lihtne kui tundub. Kõigil ei õnnestu sama maitset tabada, mis hiinlased suudavad, me ei tea nende toiduvalmistamise kultuuri ja nii tekib ka toitude maitsel vahe. Erinevate rahvuste koos elamine tekitab ka raskusi ja hõõrumisi erinevate rahvuste vahel. See ei pruugi küll kõikjal nii olla, aga siiski. Me võime küll esialgu öelda, et eestlased suhtuvad teistesse Eestis elavatesse rahvustesse sallivalt, kuid mõelgem järele. Kas mitte siis, kui buss on rahvast puupüsti täis ja mõni nooruk laiutab seal, olles pingile pannud ka oma koti ja ei suvatsegi seda eest ära võtta, ei ütle me, et tegu on venelasega nemad laiutavad ja ei mõtle teistele? Kui maa on paksult kaetud sihvka koortega, öeldakse tihti, et venelaste kamp on siin olnud. Kui kuskilt on miski lõhutud ja täis soditud, on jälle süüdlaseks venelased. See aga paneb nii meid kui ka neid üksteist
rahvuse poolt (kas eestlaseks, venelaseks, valgevenelaseks, soomlaseks või muuks) ja miks. Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass." Jekaterina, Narva Vanalinna Riigikooli üheteistkümnenda klassi õpilane, aktiivne noor, ütles: "Mina ei ole venelane ega eestlane." Sama kooli kümnenda klassi õpilane, helikunstnik, USA Ühendriikide ACCESS programmi vilistlane Valerija arvab: "Mina pean ennast venelaseks kui ka eestlaseks, kuna ma olen
kõndima vähemalt 10 000 sammu päevas, et ergutada organismi, hoida immuunsüsteem tugevana ja vaim värskena. Tänu sellele on tuhanded eesti inimesed oma hinge templi keha paremad peremehed ning hoiavad ära paljud vähesest liikumisest põhjustatud haigused. Kolmandaks põhjuseks, miks kodanikualgatused on laienenud, on inimeste soov muuta ühiskonna suhtumist erinevatesse rahvustesse, nahavärvi, seksuaalsesse orientatsiooni, usutunnistusse. Pagulased ning nende pagemine erinevatesse Euroopa riikidesse on hetkel on väga põletav teema. Valdavalt Afganistaanist, Eritreast, Somaaliast ja Süüriast pärit pagulased on vallandanud Euroopas rassismilaine. Ka Eesti on lubanud vastu võtta 550 pagulast ning antud lubadus on ajanud suurema osa eestlastest tagajalgadele
Prantsusmaa jäi katoliku usku. Hugenotid- Prantsusmaa kalvinistid-protestandid-reformatsiooni pooldajad. Absolutism- piiramatu ainuvalitsus 17-18saj. Absolutistlik monarhia- piiramatu kuningavõimuga riik.// EU riigid-Absolutistlikud (Prantsusmaa 1614 a. generaalstaadid laiali) ja Parlamentaarsed (võim kuninga käis, kuid jagas parlamendiga,inglismaa). Põhjused: keskaegne kristlik maailmapilt oli lõhenenud, hakati eitavalt suhtuma teistesse rahvustesse. Riigi tunnused: piiramatu ainuvalitsus, eesmärk saavutada riigis ühtsus, sõjaväe kohustus, tugeva ametnikkonna olemasolu// 1614-saadeti laiali Prantsusmaa generaalstaadid; kardinal Rochellei - Prantsusmaa peaminister; Louis 13- Prm kuningas,hävitas suurfeodaali võimu riigis, surus maha hugenottide võimu; Louis 14- päikesekuningas; Louis15- Pärast mind tulgu vee uputus; Louis16-ta raha riigile sisse ei toonud kui laristad.
nõukogude liidu ajal. Õiguse asuda elama Eestisse said juudid 1865. aastal tsaar Aleksander II poolt väljaantud seaduse põhjal. Enne Eesti Vabariigi loomist olid juutide õigused tunduvalt kitsendatud: esines piiranguid kinnisvara omandamisel, kutsevalikul, isegi liikumisvabaduses ja muid raskusi. Juutide kultuurielu ei olnud eriti elav. Uus etapp Eesti juutide elus algas Eesti Vabariigi loomisega. Oma olemasolu esimestest päevadest peale suhtus Eesti Vabariik lojaalselt kõikidesse rahvustesse, kes tema territooriumil elasid ja sel taustal toimus juudi kogukonna poliitilise ja kultuurilise aktiivsuse jõuline kasv. Tekkisid koolid ja lasteajad juutidele. See hea aeg varsti lõppes. Juudi kogukonna rahuliku ja aktiivse elu katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal. Samal aastal suleti kõik organisatsioonid. Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1941. aastal mõrvati kõik juudid, kes ei põgenenud Nõukogude Liitu. Pärast sõda Eestis
aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. 11) Šovinism võib esineda mitmetes vormides: Valitseva rahvuse suurriiklik šovinism, millele on omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Vähemusrahvuse kohalik šovinism, mida iseloomustab rahvusliku endassesulgumise taotlus ja teiste rahvuste umbusaldamine ehk ksenofoobia. 12) Balti kubermangud Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tööstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu Riia areng oli märkimisväärne, kujunes keskuseks, Tallinnast pidi saama Venemaa sõjalaevastiku tugipunkt Läänemerel Maaelus arenes ühistegevus, turumajandus Leedus oli areng madalam,
Tõelises maailmas puuduks justkui jõud, mis kõik keeled ja rahvad kokku segaks ning ühtlustaks. Pole ju jumalast masinat, kes kõik, mis tarvis päevapealt korda saadaks? Aeg saab sellega kord hakkama. On võimalik ka probleem teisiti püstitada : ühel päeval leiab inimkond end minevikuta, puudub igasugune ajalugu, vanad vaenud, keeled. Säilinud on vaid reaalteadustesse kogutu. Tuleks luua uus ühiskond ja kõike taas otsast alustada, kuid seekord teadlikult. Kas me liigendaks inimesed rahvustesse? Milleks? Kõige lõpuks ongi kõik eestlased, see tähendab, et igaüks on "meie", sest kaoks ju "nemad" ning sellest lähtuvalt ka hirm "nende" hulka sulada. Meil on ka paatoslikum argument eestluseks - esivanemate valatud veri, nende vaevad ja kannatused. Kas tõesti oli see kõik vaid selleks, et kord sinu pojad, kelle nimel sai võideldud, tapetud, sind reedavad. kunagised lootused, orjapõli - see on kõik kui liiva valatud vesi - pisut märg klomp, kuni päike ta kuivatab.
käigus omandatakse väärtused.(Põlvkonnad jaotatatakse selle põhjal, nt. Samal ajal koolis või ülikoolis käinud. Kool on üks tähtsamaid sotsialiseerumise kohti.) · Stereotüüp Eelarvamuslik ettekujutus, tavaliselt negatiivne. Inimest seob teiste gruppidega stereotüüp. Selline suhtumine aitab tugevdada sidemeid oma grupiga (Näiteks Hitler õhutas viha juutide vastu, et liita sakslasi tugevamalt ühtseks grupiks). Paljudesse rahvustesse, eriti naaberriikidesse suhtutakse eelarvamusega(Eestlase soomlased etc.). · Mobiilsus Liikumisvalmidus · Geert Hofstede saksa kirjanik, kelle põhi aineks on rahvuslike ja organiseeritud kultuuride uurimine ja analüüsimine. ,,Kultuur määrab inimese käitumise" Teenindusühiskonna kujunemine ja muutused: Aluseks: · IT-areng · Arvuti · Internet Sai alguse 60-a. lõpus ja 70-a. alguses. MUUTUSED: · Toomise automatiseerimine
karjandusühiskond, traditsiooniline ehk arenenud mittetööstuslik ühiskond. Igalpool ei pruugi välja kujuneda hästi toimivaid rahvusriike (Aafrika) , demokraatiat (Venemaa), vaba turumajandust (endised sotsialismimaad) ja juurduda induvidualistlikke ja ilmalikke väärtuseid. (islamimaad) Sotsiaalne kihistumine - sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestuminekihtidesse Rahvuslik või rassiline kihistumine - seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus Regionaalne kihistumine - lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustele ja hüvedele Kõrgklass - kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale lubada luksuslikku elustiili.
Ühiskonna liigendamine: 1. Demograafilised tunnused – enamasti seotud inimeste loomuliku bioloogilise käitumisega (sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht) 2. Sotsiaalsed tunnused – määravad inimese positsiooni ühiskonnas [haridustase (alg, kesk, kõrg), amet, klass (alam, kesk, kõrg), hõivestaatus] Sooline kihistumine- erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik või rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsioonidega ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustele ja hüvedele. Sotsiaalne klass- määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil lähtuvalt tema jõukusest: 1. Kõrgklass – jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus. Saavad lubada endale üsna luksuslikku
Nende hulgas on 3 kitsarinnalise natsionalismi kontseptsioon, oleme harjunud oma kultuuri ja riigiga, see on väike ja tunneme seda ohustatuna ja olgu meil õigus või mitte, me hakkame suhtuma teistesse eelarvamusega. Võib rääkida üksikisiku või kogu rahvuse seas levinud eelarvamustest. Näiteks lugesin hiljuti Soomes tehtud uuringust, mille käigus selgitati, kuidas suhtuvad soomlased oma riigis elavatesse eri rahvustesse. Uuringust tuli ilmsiks, et soomlased suhtuvad paremini Lääne-Euroopast pärit elanikesse (inglased, prantslased), halvemini idaeurooplastesse, ka eestlastesse, veel halvemini venelastesse ja kõige halvemini mustanahalistesse nagu näiteks somaallased. Mis on sellise suhtumise aluseks? Arvatavasti on selle põhjuseks eelarvamus ja otsustatakse suuresti samuti esmamulje, mitte inimese lähema tundmaõppimise alusel.
1.2 Sotsiaalne kihistumine Avaldub ühiskonnaliikmete erinevas juurdepääsus ühiskonnas toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnas. Sooline kihistumine erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooniga Rahvuslik või rassiline kihistumine seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimalustega Regionaalne kihistumine lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ja ligipääs teenustele ja hüvedele Sotsiaalne klass- sissetulek, majanduslik jõukus, omand Eliit- mõjukus ühiskonnaelus (seostub ka lugupeetavusega) Staatusgrupp- lugupeetavus, elustiil. Ning kui eliiti kuulub väga piiratud osa ühiskonnast, siis selle vastandmõisteks on mass- ülejäänud ühiskond
3 Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis 2008. aasta uuringu järgi on järgmine: eestlased 68%, venelased 26%, ukrainalased 2%, valgevenelased 1%, soomlased 1% ja muud rahvused 2% 1. Venelaste ja eestlaste osakaal Eesti rahvaarvus ei ole viimaste aastate jooksul muutunud (tabel 1)2. TABEL 1. Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis aastatel 2012-2015 2 2. EESTLASE SUHTUMINE TEISTESSE RAHVUSTESSE Positiivset suhtumist teise rahvusrühma toetab isiklike kontaktide olemasolu selle rahvusrühma inimestega. Rahvustevahelisest analüüsist selgub, et Eestis elavate rahvusrühmade kokkupuude piirdub vaid juhuslikku laadi kontaktidega tänavatel, poodides ja ühistranspordis. Teisest rahvusest tuttavaid ja sõpru on umbes pooltel eestimaalastel. Eestlaste valmisolek kokkupuuteks on teiste rahvusrühmadega on märksa väiksem kui mitte-eestlastel.
organisatsiooni vastu 3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut 4) kirik pidi olema lihtne, odav ning emakeelne, et kõik saaks kirikus käia ning aru saada · Absolutism keskajal valitsenud kristlus oli lõhenenud ning nüüd tekkis rahvusriigi idee. Sõjad määrasid kindlamaks riikide piirid ning hakati suhtuma üleolevalt teistesse rahvustesse. Esines: Prantsusmaal, Venemaal, Hispaanias, Portugalis, Taanis, Saksa-Rooma keisririikide vürstiriikides ning Itaalia väikeriikides. Absolutismi tunnused: [(absoluutne monarhia piiramatu kuninga võim(pärilik))] 1)kuningas valitseb riiki(sisuliselt peaminister) 2) teeb tähtsamad seadused ja otsused(nt maksud) 3) mõistab kohut tähtsamatel juhtuded 4) juhib sõjaväge 5) määrab ametisse piirkondade asevalitsejad
Peamiselt esimeses maailmasõjas. 5 Stalingradi ja Kurski lahingud - Saksamaa kaotas mõlemad, esimene linna all teine suurim tankilahing maailmas. Sufražetid - Naisõiguslane 20. sajandi algusaastatel. Sõjakommunism - 1918-1922:talup pidid vilja riigile,toitlustamissalgad,töökohust,tööstusettev riigistati,elanikkonna varust normi järgi,tasuta teenused(teater,korter) Šovinism - Marurahvuslus - omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Talvesõda, Jätkusõda - Vene Soome sõjalised konfliktid. Soome säilitas mõlemal korral iseseisvuse, aga kaotas maad. Tartu rahu - 1920: Poska,Soots;Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust loobus kõigist suveräänõigustest Teherani konverents - 1943: Saksamaalt nõuti allaandmist,ÜROloomist; Stalin+Roosewelt,Churchin;Normandia dessant- Peamiselt USA väed Prantsusmaad vabastama. Teljeriigid, liitlased - "Teljeriigid: DE,IT,JP+FI,UNG (11 riiki)
ebavõrdsus. Mobiilsusvõimalusi peaksid aitama suurendada eelkõige võimalikult võrdsed starditingimused. Paraku uurimused näitavad, et Eestis toimub hariduslik kihistumine üha varasemas eas, sest kujunenud on konkurents lasteaedade vahel ning suurenenud lõhe eliitlasteaias, tavalasteaias ja kodus kasvanud laste vahel. Etniline ja rassiline ebavõrdsus Üks ühiskonna sisese ebavõrdsuse allikaid on inimeste kuuluvus eri rassidesse ja rahvustesse. Inimkond on kõigil aegadel elanud gruppides . Etnos (kr.keeles) rahvas, hõim. Nii kaugele kui inimkonna ajalugu võime vaadelda või kujutleda, on inimesed jagunenud sugukondadeks , kogukondadeks, suguharudeks , hõimudeks , rahvasteks ja rahvusteks etnose ühtekuuluvuse ajaloolised põhivormid. Kuulumine mingi etnose hulka on emapiimaga sisseimetud teadmine. Maailmas rahvaid ca 1500(etnilisi gruppe ca 3000), keeli 6000 7000. Ennustatud on, et 90% neist kaob veel sel sajandil
Esimese põhiseaduse vastuvõtmine hävitamine Murdis vana feodaalsüsteemi Vallutussõjad 10. Millised olid Saksamaa ühendamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Positiivne Negatiivne Uued võimalused majanduslikuks, Rahvuse ülehindamine ja halvustav kultuuriliseks ja poliitiliseks suhtumine teistesse rahvustesse- arenguks sovinism Saksamaa muutus suureks Euroopa Riikide koloniaalekspansioon, keskseks mõjufaktoriks sõjajõudude paisutmine ja vallutuspoliitika 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused? Industriaalühiskonnas elasid inimesed juba rohkesti linnades, kus nad käisid tööl erinevates manufaktuurides ja vabrikutes
Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist •Positiivsed suhted teistega • Elu eesmärk • Isiklik kasv • Enese/mina institutsioonid Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja aktsepteerimine Seostub mõistetega tugevus/vastupanu (resilience), ootustest elukvaliteedile, mis sõltuvad: inimese tunnetatud vajadustest, vähemus- rahvustesse. o Eesti heaoluindeks tõusis pingereas 33. kohalt 31. toimetulek, enesehinnang lapsepõlves omandatud tõekspidamistest, haridusest ja silmaringist, kohale, kuid sel aastal oli 35. o Kaheksa liitnäitaja hulgas on üks —isiklikud 19. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal
Näiteks mõistel eurooplased on tänapäeval mitte ainult geograafiline, vaid ka kultuuriline mõõde. Olla eurooplane tähendab sallida ja lugu pidada endast erinevast, tunnustada demokraatia ja kristluse põhiväärtusi. Teadlased väidavad, et moodsal inimesel on tänapäeval mitu identiteeti, mis omakorda elu jooksul muutuvad. Kosmopoliit ehk maailmakodanik elab ühes riigis, töötab teises ja hääletab kolmandas. Tal võib elu jooksul olla mitu abikaasat, kes kuuluvad erinevatesse rahvustesse, rassidesse või kodakondsusse. Arvatakse, et identiteetide paljususes peegeldub kogu nüüdisajastu dünaamilisust, avatust ning piiride suhtelisust. Seejuures on oluline, et inimene suudaks säilitada oma sisemise terviklikkuse ja olla n-ö sina peal kõigi oma identiteetidega, kohaneda muutuvate oludega ja uude kultuuri valutult sisse elada. 10 Tänapäeva maailm 3. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid 3
--- Legatumi heaolu indeks (Legatum Prosperity Index) ja heaolu Eestis. • Kõige õnnelikumad rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka õnnelikud, terved ja vabad kodanikud. • Index moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike. • Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemus- rahvustesse. • Eesti heaoluindeks tõusis pingereas 33. kohalt 31. kohale, kuid sel aastal oli 35. • Kaheksa liitnäitaja hulgas on üks —isiklikud vabadused— milles Eesti on 70-nes! Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas. • Elukeskkonna korraldus määrab oluliselt inimese psühhosotsiaalse heaolu ja tema tervisliku seisundi. • Tervise säilitamiseks ja parandamiseks on vaja korraldada töö- ja elukeskkond nii, et
Jumalat pidi kohustuslikus korras uskuma. Tuleb öelda, kas usub või mitte ja Indrek annab kahtleva vastuse ning Hr Maurus ei saa lubada, et tema armust ja tema koolis on inimene, kes ei usu jumalat. Küsib, kas astronoomia õpetaja on taevas jumalat näinud, aga too pole 30a jooksul näinud. Kirjutab kooli seina lehte artikkli, kus eitab jumalat, aluseks, et astronoomia õpetajapole näinud. Viimane piisk Mauruse karikasse ja viskab Indreku koolist välja. Mauruse suhtumine teistesse rahvustesse: poolakas kes on loll, aga hoiab sees sest toob raha sisse. Kirev seltskond, värvikad õpetajad. Indrekusse on alati soosivalt suhtunud. Esimene indreku armumine, mauruse tütresse Ramildasse. Ramilda on haige, tal on halb veri ja Indrek ütleb, et võib oma vere talle anda. Sveitsis Ramilda suri. Indrek on vaesest kihist pärit, tal pole võimalusi, eristub teisest seltskonnast. Kuna Indrek teeb ka majapidamistöid, siis on jäänud silma naabermaja keldris elavale emand Laarmannile
annaabi.ee 
