keel oli väga levinud ja Rooma kirjandus vastas keskaja kunstimaitsele ja huvilaadile paremini 3).Kuldsel ajal loodi kuldne ladina keel ehk.. vastus:Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust. vastus: Julius Caesar ja Tullius Cicero 5).Kes oli Rooma kirjanduse kõige tuntum tegelane , nimeta tema peateose nimi , mis kujunes roomlaste rahvuseeposeks vastus:Bablius Vergilius , kelle peateos oli "Aeneis" 6).Selgita mõisted vastus:*AtellanAtella linna nime järgi saanud improvatsiooniline olustikujant *mantlikomöödia kreekaaineline komöödia , milles näitlejad olid kreeka rõivastes ja veel. *Toogakomöödia Rooma tegelaste ja riietusega ilmus hiljem , esialgu võeti süzeid ja tegelasi tahvalikest Kreeka komöödiatest.
Kalevipoeg Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Kalevipoega peetakse eesti rahvuseeposeks . 19. saj algul leidsid eesti rahvavalgustajad, et ka eestil võiks olla teiste rahvastega võrdne kangelaseepos . 1839. aastal tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja muistenditest, kuid ta töö jäi pooleli kehva tervise ja suure töö koormuse tõttu . Pärast Faehlmanni surma jätkas eepose koostamist Friedrich Reinhold Kreutzwald . Esialgu pani Kreutzwald Kalevipoja lugusi kokku proosavormis, kuid pärast soomlaste
Kalevipojaga seotud paigad Lääne-Virumaal Virmo Tammemägi 7.Klass Smuna Kool Assamalla • Assanall luht. See on polulaarseim Kalevipoja- lugudega seotud paik Lääne-Virumaal. Eepose järgi toimus siin sõda ristirüütlitega. Siin hukkus Kalevipoja hobune, kelle kehaosadest ja rakmetest tekkisid ümbruskonna pinnavormid: "Sadulast sai Salumägi, valjastest sai Varesmägi, rihmadest sai Risumägi, ohjadest sai Otimägi, jõhvidest sai Jõesuumägi, maksast sai Maksamägi, kopsust sai Koplimägi, hammastest sai Arumägi, raudadest sai Rajamägi, Haudteemäel on tema haud ja Assamalla luht on tema nahk". Emumägi • Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. • Kõik algas Kalevipoja hobuse neerudest - nii väidavad kohalikud muistendid. Teretutvus tänase Neerutiga algas tuhandete inimeste jaoks aga Rakvere teatri Kalevipoja- ...
“NIBELUNGIDE LAUL” PÄRITOLU Keskülemsaksakeelne kangelaseepos. Pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks”. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks.
Vastus: Eepos ehk lugulaul on pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks vägilaste või jumalate teod, saatuslikud võitlused. (9.kl õpik Sõnalugu) 2.Millest jutustab kangelaseepos? Vastus: Kangelaseepos jutustab rahva suurkujust, kes saadab korda vapraid tegusid ja astub julgelt vastu katsumustele. (9.kl õpik Sõnalugu) 3.Mida nimetatakse rahvuseeeposeks? Vastus: Rahvaluuleainesele tuginevat ning rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nimetatakse rahvuseeposeks. (9.kl õpik Sõnalugu) 4.Mis iseloomustavad eeposi ? Vastus: Eeposi iseloomustavad ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. (9.kl õpik Sõnalugu) 5.Mis on Eesti eepos ? Vastus: Eesti eepos on ,,Kalevipoeg". (9.kl õpik Sõnalugu) 6.Kelle ühislooming on ,,Kalevipoeg" ? Vastus: ,,Kalevipoeg" on eesti rahva ja Kreutzwaldi ühislooming. (9.kl õpik Sõnalugu) 7.Millele avaldas suurt mõju rahvusliku ärkamisaja algperioodil ilmunud teos ,,Kalevipoeg", järgnevatel aastatel ?
,,Nibelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204 Austrias (Passaus). Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977.Eepose autor on teadmata. "Nibelungide laul" kujutab oma aja rüütlielu:seetõttu on eeposes tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Kogu eepose tegevustik on paigutatud Suure rahvasterändamise aega. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi
" ,,Kalevipoeg" on Eesti ajaloo üks tähtsamatest teostest, seda ei tohiks maha teha, kuid minu arust ei ole ka erinevate versioonide loomine patt, loomulikult seni, kuni jäädakse normaalsuse piiridesse. Kerttu Rakke ,,Kalevipoeg" on oluliselt tsensuursem kui Kirsfeldi ,,Kjalevipoeg 2.0" Tegelikult mulle meeldis uuendatud versioon ,,Kalevipojast" pisut rohkem, eelkõige just selle tõttu, et tekst oli proosavormis ning sündmused kajastasid tänapäeva. ,,Kalevipoeg" on ja jääb meie rahvuseeposeks, kuid vahest on hea lugeda ka uuendatud versioone, millele on justkui uus suzee pandud.
Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna intriigide tulemusena tema väljasaatmine Kastiiliast, ta järgnevad võidud lahingutes nii mauride kui ka kristlastega ning lõppuks äraleppimine kuningaga Valencia mauririigi alistamise järel. * Tegelased: Cid, Ximena, Elvira, Soli, Alfonso. * Huvitavad faktid: Kangelaslaul ei toonita kusagil kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid ometi on see saanud hispaanlaste rahvuseeposeks. Nibelungide laul (Saksamaa) * Tegevusaeg: 5-6 sajand * Tegevus: Rahvasterände aegsed sündmused, nii germaani hõimude omavahelised võitlused kui ka kokkupõrked teiste hõimudega, see kõik on aga segunenud müütidega. Guntheri vasall Tronje Hagen tapab Siegfriedi ( tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel). Kangelaseepose 2 pool areneb ilma Siegfriedita. Kriemhild ei saa kätte Reini jõkke uputatud aaret, ning see ajendab teda oma vendi ja Troje Hagenit tapma.
Aga võõral maal pole neil sõpru ja nad ei pruugi sealt leida endale paremat elu. Seega tulevad nad tagasi kodumaale ja avastavad, et kodus on ikka kõige parem. Mina sain sellest 16.loost kindla tunde, et võib palju reisida ning reisimine harib, aga elada on õige oma maal. Tore oleks, kui mina oleksin ka suur ja tugev nagu Kalevipoeg. Kuid kahjuks ma ei ole. Mulle ei meeldinud lugeda seda raamatut. Mõtlesin, et miks see raamat Eesti rahvuseeposeks valiti, kuid ma ei jõudnud mitte ühelegi arukale vastusele. Kreutzwald kirjutas selle kokku erinevatest rahvalauludest ja pärimustest. Kui esimesed inimesed meie maal hakkasid eesti keeles rääkima, nad jutustasid ja laulsid lugusid. See oli nende meelelahutus. Siis ei olnud televiisorit ega isegi raamatuid mitte. Imelik, et erinevates maakondades olid tihti ühesugused lood. Kuidas nad kõik võisid neid ühtemoodi mõelda ja teada neid lugusid? Kes neid õpetas?
LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. "Laul minu Cidist" on saanud hispaania rahvuseeposeks. NIBELUNGIDE LAUL Keskaja saksa kirjanduse kuulsaim mälestusmärk, koostatud 13.sajandi alguses. Esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid. Euroopa kangelaslugudes kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. Teose esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust, kuid lõpuks surmatakse ka tema. LUGU IGORI SÕJARETKEST
silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. Minevikuromantikast on kantud poeemid ,,Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) 5 ja soomemõjulises regivärsis kirjutatud ,,Merineitsi" (1918). V. Ridalale iseloomulikust rahvaluule harrastusest kasvas välja pikem eeposetaotlustega regivärsiline poeem ,,Toomas ja Mai" (1924). Ta kavandas seda uueks rahvuseeposeks, kuid see ei küündinud Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" tasemeni ning vajus unustusehõlma. Autor on avaldanud ,,Kalevipoja" ümberjutustuse (1921) ja lugulaulu "Kullervo" tõlke (1921). Temalt on ilmunud antropoloogiline essee ,,Tõu küsimus" (1914) ning kirjandusloolised esseed ,,Anna Haava" (1914-1915) ja ,,Ernst Enno" (1925). Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu
seiklused. (Näiteks lugu mõõgast, Soome sepast ja teised). Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile kirjutasid eepose "Kalevipoeg". Eepos on kokku pandud Kalevipoja ainelistest muistenditest ja regivärsilistest rahvalauludest. Teisisõnu: "Kalevipoeg" on Kalevipoja-muistendeil põhinev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud regivärsiline kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Vormi kujunemine. Pärast Faehlmanni surma 1850
Nii elas kuid ja aastaid veel rõõmsalt üksinda, kuid keegi vapper nooruk kord hiljem naiseks kosis ta. See oligi too haugas, kes kord käis painajaks, nii nagu lausus ema. Kriemhildi kättemaks ent omaenda hõimu kui rängalt hukutas! See ainus mõrv kui palju häid mehi verre uputas. "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku.
lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. Hispaania kangelaslaulu iseloomustab realistlik joon, ülevuse puudumine. Kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud. Tähtis osa on eeposes perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul. Neis seikades pole üleloomulikkust, kuigi võib esineda humoristlikke liialdusi. Kuigi Cidi-lugudes ei rõhutata kuskil hispaania rahvuse ideed, on ,,Laul minu Cidist" saanud hispaani rahvuseeposeks. Teoses võib tajuda teatud aristokraatiavastast hoiakut: Cidi uhked tiitlitega väimehed osutuvad pelgureiks, Cid ise aga on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne; sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. Cidist pajatavad kroonikad ja tema eluloo motiivid on pakkunud ainet hilisemale kirjandusele, näiteks Pierre Corneille' tragöödiale ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõlve kangelasteod.
1823. aastal pagendati M. Venemaale, kus ta kohtus kirjanikega ning tegi ka retke Krimmi, mille põhjal ta kirjutas teose ,,Krimmi sonettides". Venemaal valmis ka Leedu ajaloo teemaline poeem ,,Konrad Wallenrod" (1828), mis kajastab ühtlasi dekabristide ülestõusu mahasurumise järgseid meeleolusid. 1829. a. õnnestus M.-il Venemaalt pääseda ja sellest alates elas ta maapaos, peamiselt Pariisis. Pagulaisaastail valminud värssromaani ,,Pan Tadeusz" on nimetud Poola rahvuseeposeks. Sàndor Petöfi (1823-1849) Petröfi oli ungari romantismi suurim laulik luuletaja, kes võitles relvaga kodumaa vabaduse eest ja langes lahingus. Tema haridustee jäi lünklikuks, kuid sellele vaatamata valdas ta palju võõrkeeli, oli palju lugenud ja tundis huvi teatri vastu. Saatuse antud väheste aastate jooksul elas ta kirevat ning heitlikku ränudri, poeedi, näitleja, ajakirjaniku ja sõdurielu.
LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. "Laul minu Cidist" on saanud hispaania rahvuseeposeks. NIBELUNGIDE LAUL Keskaja saksa kirjanduse kuulsaim mälestusmärk, koostatud 13.sajandi alguses. Esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid. Euroopa kangelaslugudes kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. Teose esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust, kuid lõpuks surmatakse ka tema. LUGU IGORI SÕJARETKEST
Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus. Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega. 6. ,,Niebelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 11981204. Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku.
suuremeelne ja lihtne, tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik.autor vastandab teda krahvipoegadele, kes uhkeldavad oma tiitlite ja rikkustega, kuid on arad ja alatud. Autori ja rahava lähedust kangelasega näitab ka see, et temast räägitakse kui “minu Cidist”. Kõik see kajastab hispaania eepose demokraatlikku vaimu. Hispaania kangelaslaul ei toonita küll kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid on saanud ometigi Hispaania rahvuseeposeks. Cidist on loodud ka romansse ning Cidist pajatavate kroonikate ja vähemtähtsate kangelaslaulude motiivid on pakkunud ainest ka hilisemale kirjandusele. SAKSA: Kangelase individuaalsus Kangelane pole eksimatu „Nigelungide laul”- Wormsi kuningriigis valitseb Gunther, kellel on kaunis õde Kriemhild. Õe ilust pajatatakse lugusid. Need jõuavad Siegfriedi kõrvu. S on salapärane kangelane, kelle kasvatas üles võlusepp. Ta teeb endale ise mõõga,
· hinduism Indias tekkinud usund, sisaldab paljusid jumalusi Lääs: TEOSED · "Ilias" - vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. · "Odüsseia" - Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda · "Nibelungide laul" - kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. · "Parzival" - eepos, mille aluspõhjaks on keldi kultuuri põhi, keltide vaimne pärand. · "Jumalik komöödia" - Dante, 14. saj, Itaalia (renessanss) · "Dekameron" - Boccatio, Itaalia, 14 saj (renessanss) · "Hamlet" - Shakespeare, Inglismaa, 16 saj (romantism) · "Faust" - Goethe, Saksamaa, 18 saj (klassistism, valgustus) · "Noore Wertheri kannatused" - Goethe 18. saj kirjutatud kirikuromaan · "Jevgeni Onegin" - Venemaa, Puskin, 19 saj (romantism)
Kalevipoja ainete kogumise algatajana. Tema poolt asutatud "Õpetatud Eesti Seltsis" peeti sellekohaseid referaate. F. Faehlmann on kirjutanud oode, valme, lühijutte, müüte ja kogunud Kalevipoja aineid. Kreutzwald ja Koidula. Esimeseks suursündmuseks oli "Kalevipoja" ilmumine F. R. Kreutzwaldi sulest 1862. aastal eestikeelse väljaandena. Möödunud sajal aastal on "Kalevipoja" tähtsust hinnatud mitmel viisil. Enne, kui ilmus Eestis "Kalevipoeg", oli Soomes 1835. aastal ilmunud rahvuseeposeks nimetatud teos "Kalevala", mille ainestik oluliselt rahvasuust kogutud. "Kalevipoeg" seevastu on peamiselt Kreutzwaldi looming. Kuna aga ka "Kalevipoega" nimetati rahvuseeposeks, arvates, et tegemist on rahvasuust kogutud vanavaraga, oli "Kalevipojal" väga suur tähtsus eesti rahva iseteadvuse taasäratajana. Veelgi hiljem on aru saadud, et ka ilukirjandusliku teosena on "Kalevipoeg" tookordsete olude kohta erakordne saavutus.
lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandil hakkasid eestlased arvama, et neil oleks vaja ka oma rahvuskangelast. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faelhmanni surma jätkas eepose koostamist Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Beowulf tahab ise üksinda draakoniga võidelda. Beowulfi kaaslased näevad, et seal on raskusi ning taganevad metsa. Wiglaf on ainus, kes tuleb Beowulfi aitama. Kangelane sureb haavadesse. Beowulf matetakse ilusti ära koos draakoni varandusega. Draakoni jäänused visatakse merre. 2. Keskaja kangelaseepos ,,Nibelungide laul". "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn
saj. Rootsi 1500. a. Esimene trükitud teos oli 1455. a Gutenbergi ladinakeelne Piibel, 10 a hiljem saksakeelne. 1593. a Inglismaa. 1876. a Venemaa. 1739. a A. Thor Helle esimene eestikeelne Piibel, 1. trükki tehti 6000 tükki. Eesti Piibli 200. juubeliks ettetellimine 1939.1940.a. Pilet nr 2 1. Islandi epika, "Vanem Edda" 2. "Rolandi laul" lähivaates: Prantsuse kuulsaim. Vanim käsikiri pärineb 12. sajandist, avastati 1837. aastal, siis kuulutatakse see ka Prantsuse rahvuseeposeks. Zonglöör olevat seda laulnud 1066. aastal sõdalaste julgustamiseks, kui William Vallutaja purjetas Inglismaad vallutama. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure (frankide kuningas, kes aastal 800 krooniti Rooma keisriks) sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu- kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui ta sealt 778. aastal tagasi pöördus ründasid baskid tema järelväge ning hävitasid selle. Võitluses langes ka Bretagne`i markkrahv Roland. Mauride kuningas
,, Mahabharata "( 2.a-tuh eKr) Põhisisuks on hõimudevaheline võitlus. 2) kunsteeposed hilisema tekkega, kirjanike poolt loodud. Pikemad luuleteosed, mis võivad toetuda rahvaluuleainesele. Näiteks: Vergilius ,, Aeneis "- roomlaste eepos, eestlaste ,, Kalevipoeg " Erivorm on koomiline eepos kui üleva eepose paroodia, enamasti esinevad selles loomtegelased. Rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nim rahvuseeposeks. Selleks võib olla nii rahva- kui ka kunsteepos. JUTUSTUS suhteliselt vaba eepikazanr, mis asub romaani ja novelli vahel. Struktuurilt ja kompositsioonilt romaanist lihtsam ja mahult enamasti lühem. Piirdutakse enamasti ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega. Novellist erineb hajusama vormi, väiksema kunstilise tiheduse ja sündmuste rahulikuma ning sujuva arendamise poolest. Väldib fantastikat.
mütoloogilised süzeed, ajaloosündmused, igapäevane olustik, natüürmordid. Portreed paistsid silma oma tõepärasusega. Loodi maailma esimesed ratsafiguurid. Ka kirjanduses ja kunstis kreeklaste mõju suur. Esialgu jutustati kreeka teoseid ladina keeles ümber. Ajapikku muutus rooma kirjandus iseseisvaks. Kõige kuulsam poeet Vergilius. Kirjutas Homerose eepose eeskujul eepose ,,Aeneis". Oma eeposes kuulutas ta ette Rooma saabuvat võimsust, seetõttu hakati eepost pidama rahvuseeposeks. Teatrietendused toimusid vabas õhus. Erinevalt kreeklastest puudus teatris koor. Teatrietendused rahvapärase ilmega, teravmeelse dialoogi asemel labastel zestidel põhinev lihtsakoeline nali. 2. saj valmis Uus Testament, mis koos Vana Testamendiga moodustas kristliku pühakirja Piibli. Teaduses ja filosoofias jäid roomlased kreeklastele alla. Tunti hästi kreeklaste õpetusi, pandi neid kirja ja püüti lihtsamalt seletada. Rooma vabariik oli algselt linnriik
paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast igati isa vääriline kasvab. Pärast kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.
reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 7) ,,Nibelungide laul". Jutustada peatükk. ,,Kuidas Siegfried maha löödi" ,,Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 11981204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. Aastal. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde
ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 8. ,,Nibelungide laul". Jutustada peatükk. ,,Kuidas Siegfried maha löödi" . "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198 1204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. Aastal. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar
Isiklikku Nuno Gomes on teist korda abielus. 2006. aastal abiellus ta Patricia Aguilariga, kes on ajakirjanik ning kellel on esimesest abielust tütar Laura. 200 Luís Vaz de Camões Luís Vaz de Camões (1524 või 1525 10. juuni 1580 Lissabonis) oli portugali luuletaja, kelle teost "Lusiaadid" (Os Lusíadas) peetakse Portugali rahvuseeposeks. Ta õppis arvatavasti Coimbra ülikoolis. Seejärel teenis palgasõdurina Põhja-Aafrikas, osales avastusretkedel ning elas Macaos, Goas ja Mosambiigis. Portugali naasis ta umbes 1570. aastal. Ta kirjutas sonette, oode ja laule. Tema peateos "Lusiaadid", mis ilmus 1572. aastal, räägib värsseepose vormis portugallaste avastus- ja vallutusretkedest. Tema surmapäev 10. juuni on Portugali rahvuspüha. Tähtsaim Portugali kirjandusauhind, Prémio Camões, on tema järgi nime saanud.