RIIK. RIIGIVÕIM. Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Esimesed ühtse keskvõimuga riiklikud moodustised tekkisid 5500 aastat tagasi Lähis-Idas. Alates 19. sajandist loetakse riigi olulisteks tunnusteks Rahvast Territooriumi ( ka veealad, mis jäävad riigi piiridesse) Avalikku suveräänset võimu (suveräänsus ehk iseseisvus) Peale maismaa kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk enklaavid Kellele laieneb riigivõim? Riigivõim laieneb nii kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodune töö- Kuidas riik tekkis, erinevad teooriad. Riigivõimu korraldamise viis väljendub riigivalitsemise vormis (vabariik, monarhia) ja riigi halduslikust korraldusest (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon) VABA...
14. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL · 1939. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Et vältida sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasidelepingule alla. Samad lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. · 1940. aastal nõudis Venemaa Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu ja needki nõudmised võeti vastu. Punaarmee okuperis Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. · Mõned päevad hiljem seadis Moskva Eestis ametisse endale kuuleka ''rahvavalitsuse''. Selle etteotsa sai arstist luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Juulis järgnesid Riigikogu uue koosseisu ''valimised'', valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuid siiski kuulutas ...
aasta sügisest 1940. aasta kevadeni? Kuidas nimetatakse Eesti ja tema naaberriikide poolt 1920. aastatel kavandatud liitu julgeoleku kindlustamiseks, mis jäi siiski loomata? Kuidas nimetati 1925. aastal loodud kultuuri rahastavat asutust Eestis? Eesti Kultuurkapital Millise sõnaga tähistatakse Austria liitmist Saksamaa külge 1938. aastal? (saksakeelne sõna eestikeelses häälduses) Anšluss Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma valitsus? Rahvavalitsus Milline rahaühik kehtis Eestis kuni 1928. aasta rahareformini? Margad ja pennid Kuidas nimetatakse perioodi 1938-1940 Eesti ajaloos? Baaside ajaks ?????? Kuidas nimetatakse perioodi 1934-1938 Eesti ajaloos? (kaks sõna) Vaikiv ajastu Kuidas nimetatakse 1919. aasta maareformiga Eestis loodud uusi talusid? (ainsuses) agraarreform Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma parlament? Ülemnõukogu
Kuna Eestlastel polnud midagi teha siis nad pidid sellega leppima. Nüüd oli Venemaa saavutanud suure võimu Eestis, kuna neil olid siin omad sõjaväebaasid. Järgmise sammuna astus Venemaa juunis 1940, nõudes Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti needki nõudmised vastu. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem loodi kuulekas rahvavalitsus, mida juhtis Moskva. Selle etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Järgnesid uue Riigikogu valimised ja valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Siit järeldub, et Eesti võim ei olnud enam Eestlaste kontrooli all ja Eesti seisis valikute ees. Riigikogu valis liituda NSV Liiduga ja 1940. aastal võeti Eesti vastu NSV Liidu koosseisu. Ma arvan, et kõige rohkem sai kannatada Eesti sellega, et nüüd olid siin Venemaa kord ja seadused, mida juhiti kuskilt kaugelt tundmata reaalset
eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale
Demokraatia tähendab rahvavõimu(rahvavalitsus, võimul on rahvas). Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB). Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks. Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus, mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan. Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindl...
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL. · 1. September 1939 algas Teine maailmasõda. Rahvasteliit ei suutnud enam sõjakaid suurriike ohjeldada. Sõjakaks muutus Saksmaa, kes tahtis väljuda majanduskriisist ja tahtis rohkem alasid. · 28. September 1939 baasideleping. · Juuni 1940, valitsuse väljavahetamine ja Punaarmee koondised Eesti pinnale. · Eesti okupeeriti 1940 17. Juunil. · Töörahvarevolutsioon, rahvavalitsus, Johannes Vares-Barbarus. · 6. August 1940 Eesti NSV võeti vastu NSVL koosseisu, kuigi oli lubatud, et seda ei tule. · Eesti asutused likvideeriti, Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Asendati kommunistidega. EKP ainuke lubatud poliitiline erakond. · 1941 14. Juuni massiküüditamine, välja üle 10000 inimese asumisele ja vangilaagritesse. · Ühiskonna elu range kontroll, natsionaliseerimine.
Üks on loomulik: tahe, mis määrab teo. Teine on füüsiline: jõud, mis teo täide viib. Kuna valitsuse kogujõud kunagi ei muutu, siis tuleb järeldada, et mida enam valitsus kulutab jõudu oma liikmete peale, seda vähem jätkub tal jõudu terve rahva mõjutamiseks. Ainuvalitsuse tuntavaim viga on see, et säärases riigis puudub järjepidevus, mis lood sideme kahe ülejäänud variandi korral. Kui üks kuningas sureb, vajatakse teist. Ainujuht vajab alluvaid ametnikke ja rahvavalitsus juhti. Lihtne riigivorm on iseeneses parem juba sellepärast, et ta on lihtne. Aga kui täidesaatev võim ei sõltu küllaldaselt seadusandlikust-see tähendab, et valitseja on suverääniga rohkem seotud kui rahvas valitsejaga, siis tuleb selle ebaproportsionaalsuse parandamiseks valitsus osadeks jaotada. Ühiskondlik seisund saab püsida ainult sel juhul, kui inimeste töö tulemus ületab nende endi vajadused. Riik võib laguneda kahel viisil:
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames.
Venemaa eesmärgiks oli saada Baltiriigid enda alla ja järgmise sammu tegi Venemaa 1940. aasta juunis, nõudes valitsuse väljavahetust ja uute Punaarmee baaside loomist. Kuna väiksemad riigid ei tahtnud sõda alustada siis pidid Eesti, Läti, Leedu sellega leppima. Punaamee okupeeris Eesti 17.juunil 1940 (Läti 15.juuni1940.a.). Mõne päeva pärast toimus Eestis Venemaa poolt korraldatud ,,töörahva revolutsioon", selle etteotsa sai kuulus ,,rahvavalitsus" ( ja selle etteotsa määrati J.VaresBarbarus). Johannes VaresBarbarus kinnitas, et Eesti riigikord ja iseseisvus jääb püsima, kuid läks sootuks teisiti. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotialistliku Vabariigi 6.augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu kooseisu. Eesti okupeeriti aastal 1940. Venemaa alla Nõukogude Okupatsioonireziim Hävitati Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, Eestis hakkas nüüd kehtima vene seadused ja põhikiri
Teine maailm - sotsialistlikud riigid (eesotsas Nõukogude Liit ja Hiina RV) Kolmas maailm - Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaad Neljas maailm - Vähearenenud, peamiselt troopilises Aafrikas asuvad arengumaad idalepingud - Saksamaa Liitvabariigi ja NSV Liidu ning Poola vahel sõlmitud lepingud (1970. Aastal), millega SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina Oder-Neisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin Oder- Neisse liin) demokraatia - rahvavalitsus, poliitilise korralduse vorm, kus riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite (valimised) kasutamise abil. kollektiviseerimine - (vene k. kollektivnoje hozjaistvo - ühismajand) eratalundite sunniviisiline ühendamine tootmiskollektiividesse - kolhoosidesse. bürokraatia - ametnike valitsus; ametnikkond integreerima - tervikuks ühendama
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
opositsioonijõududevõimalusedvõitaäärmiseltebatõenäolised. Valimispettusedvalitsusparteidekasuks Meediaon valitsusekontrolliall Kodanikevabadusedon piiratudjamittetäielikud. Puudubselgevõimudelahusus Presidendi suur roll Samas puudubharilikultselgepiirilineterviklikideoloogia DEMOKRAATIA MÄÄRATLUS-Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Dahl: polüarhia Polüarhia on arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades. Polüarhia kaks eritunnust: Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Tunnused: Ametikandjate valimine 2.Vabad ja ausad valimised 3.Üldine valimisõigus 4
Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese "rahvavalitsus". 21. juulil 1940 võttis kiirkorras ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus valitud Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 6. augustil võttis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. Teise maailmasõja puhkedes Vabariigi President Konstantin Päts oma otsusega nr. 179 1. septembrist 1939 (RT 1939, 73, 579) kuulutas, et Eesti
kirjutama, siis leidis NSV Liit ettekäände sõja alustamiseks Soomega. 26.nov. 1939 oli nn. Mainila juhtum. Kuna Nõukogude-Soome piiril Mainila küla juures leidis aset tulistamine, süüdistas NSVL pool selles Soomet. Soome eitab ja teatab, et seda tegid Nõukogude väed. NSVL katkestas Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted ning alustas sõjategevust 30.nov. 1939. 1.dets. NSVL algatusel moodustati Terijoki linnas Soome Rahvavalitsus eesotsas O.V. Kuusineniga. Nii loodi Soome territooriumil uus moodustis Soome Demokraatlik Vabariik, kellega NSVL sõlmis vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu. Selles väljendab Soome Demokraatlik Vabariik a) nõusolekut piiri mõningaseks nihutamiseks Karjala maakitsusel Leningradist põhja suunas koos 3970 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üleandmisega NSV Liidule b) soovi anda NSV Liidule 30-aastase tähtajaga rendile Hanko poolsaar ja rida saari
kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Uuesti võeti see kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992 erakorraline seisukord - MRP – Molotovi-Ribbentropi pakt, mittekallaletungilepind Saksa ja NSVL vahel, sellele kirjutasid Moskas 1939 augustis alla V.Molotov ja J. V Ribbentrop 21. juuni riigipööre - Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese "rahvavalitsus". 21. juulil 1940 võttis kiirkorras ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus valitud Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 6. augustil võttis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. Juuniküüditamine - 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime
Revolutsioonis osalesid kõik kihid, põhijõuks sotsiaaldemokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased. Rev. algab 1905. a. 9. jaanuaril “Verise pühapäevaga”. Kadus usk “heasse isakesse tsaari”. Protestina Peterburi tööliste üldstreik. Laieneb teistesse linnadesse. Jaanuaristreik Tallinnas 12. jaan. Tallinnas Dvigateli tehase streigi algus. Puhkeb ülelinnaline üldstreik. (12 000) Miiting – lendleht “Maha isevalitsus ja sõda! Elagu rahvavalitsus! Elagu sotsialism!” 80- liikmeline delegatsioon nõudmiste esitamiseks: 8-tunnine tööpäev, kaotada trahvid, parandada töö- ja palgaolusid. Ignoreeriti, nõudmised jäävad rahuldamata.. 14.-15. jaan. kasakad töölistele kallale mitmel pool. Jaan. lõpus asusid töölised järk- järgult tööle. Liikumise laienemine; nõudmised. 2 Streigid ka Narvas, Pärnus. Kokku 15 000 töölist. Tartus raekoja platsil 13.-14. jaan.
demokraatlik valitsemisviis väikestele, aristokraatlik keskmistele ja monarhistlik suurtele riikidele. Kui valitsemise funktsioonid on jagatud paljude ametite vahel, siis omandavad need, millel on vähem liikmeid, varem või hiljem suurima võimu. See toimib iseenesest, kas või ainult asjaajamise lihtsuse tõttu. Näiteks kodusõdadele ja sisemistele rahutustele pole ükski teine riigivorm nii aldis, kui seda on demokraatia, ehk rahvavalitsus. „Parem ohtlik vabadus, kui rahulik orjus.“ Iga kliimavöötme juurde kuuluvad teatavad loomulikud tegurid, mille järgi saab kindlaks määrata, millist valitsemisviisi antud kliima nõuab, ja isegi lubavad öelda, millised peavad olema sealsed elanikud. Vaieldamatult parimaks saab lugeda seda valitsust, mille all kodanike arv kõrvalise abita, sisserändeta ja kolooniateta kõige enam kasvab. Halvimaks aga seda, mille alluvuses rahvas väheneb ja välja sureb.
Oligarhia ehk paremate Aristokraatia ehk ülikute Osa rahvast valitsus ehk väheste valitsus valitsus ehk kildkonnavalitsus Demokraatia ehk Ohlokraatia ehk Rahva enamus rahvavalitsus jõuguvalitsus ~5~ Monarhia puhul seisab riigi eesotsas eluaegse e päriliku võimuga, harvemini ka valitud juht (vürst, sahh, sultan, kuningas vms). Võimude lahususeta on ta nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgem kohtumõistja. Monarhi tahe on seaduseks. Tänapäeval on piiramatu ainuvalitsus säilinud mitmes araabia riigis (Saudi Araabia, Kuveit, Brunei jt). Monarhia
Terroristlik politseikontrolli süsteem 4. Massiteabevahendite kontrollimonopol 5. Relvamonopol 6. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil Demokraatia määratlus Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Demokraatia mõiste ® Poliitiliste liidrite valitsemine, kus võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus ® Nõudlikum määratlus: selliselt valitud valitsejad peavad ka tegutsema üldsuse huvides. Riigivõimu piiratus
Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia Kes peaks valitsema? (Tocqueville) Sissejuhatus Etümoloogiad Erinevad küsimused: Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus valitsusvorm e. kes peaks valitsema? Skaala: Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus üks (monarhia) Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja vähesed (aristokraatia) Aristokraatia: aristes (parimad)
riikliku sunnivõimu paratamatusega. Ja see saab toimida ühiskondliku lepingu raames arvas Rousseau. Ülesanne, mida täidab ühiskonna leping leida selline ühiseluvorm, mis kaitseks iga üksikut kodanikku ja tema omandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga ning, mis samal ajal lubaks tal jääda niisama vabaks ühiskonna köidikuist või sunnist, nagu elaks ta loomulikuna looduses. Rousseau ideaaliks on otsene rahvavalitsus (nagu antiiklinnas), kus täidesaatev võim sõltus kogu rahvale kuuluvast seadusandlikust võimust. Valitsus on vaid vaheaste (vaheinstitutsioon), mis jääb rahva ning valitseja (suverääni) vahele nende suhteid lahendama. Võib kokkuvõttes teha järelduse, et Rousseau jätkab Platonist alguse saanud ideelist traditsiooni ühiskondlikus mõtlemises, mis üle sotsialistide-utopistide Thomas Moruse ja Thomas Companella 15.-17.sajandil ulatub XX sajandi kommunismiõpetuseni. See on
(liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule. Praktilised argumendid monarhia kasuks- ülivooruslik valitseja, ühiste huvede kaitse. 19.sajandi algul pettuti Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad : monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Kuni I MS liberaalse monarhia idee vs vabariiklikud, sotsiaalsed ideed. Alternatiiv I : rahvavalitsus Keskajal olematu ideoloogia, hakkas laiemalt levima 17. sajandil seoses Inglise kodusõjaga. Sõjaväe radikaalsem nõusoleks alamate nõusolek on fundamentaalne ; universaalne valimisõigus (s.t. Kõikidele meestele valimisõigus, kui seda pole siis tegu orjandusega). Rousseau : demokraatia on perfektne vorm, ent inimesed pole perfektsed (tingimused: väike riik, luksusest loobumine, võrdsus). Alternatiiv II segavalitsus
gruppide huve või erahuve? Dilemma. · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles) ja tekib enamuse türannia (Tocqueville). Demokraatias tekib kõige lihtsamini moraalne argument, et see on ju rahva tahe, meie hääletasime, meie otsustasime. Jõutakse näitaks selleni, et ,,tapame juudid ära". Etümoloogia · Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus · Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus · Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja · Aristokraatia: aristes (parimad) · Oligarhia: oligon (vähesed) Platon · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje
16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete Nõukogude sõjaväelaste täiendavat sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu ja nõnda toimus sisuliselt riigi okupeerimine. Seejärel saabus 19. juunil Eestisse Stalini emissar Andrei Ždanov, kes asus võimu ülevõtmist ja Eesti sovetiseerimist juhtima. 21. juunil seati Eestis NSV Liidu nõudmisel ja ettekirjutusel ametisse Johannes Varese nn "rahvavalitsus" ning lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", millega Eesti muutus poliitiliselt NSV Liidust sõltuvaks. 14.-15. juulil toimusid nõukogulikult korraldatud 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus opositsioonikandidaatidel osaleda ei lastud ning NSV Liidu meelsetele fabritseeriti 92,9%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik ümber Eesti NSV- ks ja Riigivolikogu "palus" Eesti Nõukogude Liitu vastu võtta. Anneksioon toimus 6. augustil, mil NSV Liidu Ülemnõukogu "palve" rahuldas
Järgnev hakkas toimuma ühesuguse sts järgi, kõigisse balti riikide pealinnadesse saadeti NL kõrged aukandjad, Eestisse tuli Andrei Ždanov, Riiga saadeti 30ndate suurte pol protsessidega endale nime teinud NL peaprokurör Andrei Võšinski, Vilniusesse Vladimir Dekanozov, kes oli välisasjade komissari asetäitja, aga oli aastaid tegutsenud OGPU-s ja NKVD-s. Kõigis riikides org töörahva meeleavaldused, mida kujutati kui rahvarevol, NL saatkondades seati kokku uus rahvavalitsus, mis tõsteti tüüri juurde. 14.-15. juulil leidsid kõigis riikides korraga aset parlamendivalimised, nõukogulikud hääletused, sinna viidi suuremal jaol kohalikud kommunistid. 21.juunil tulid nukuparlamendid kokku ja ühel päeval otsustasid kuulutada välja NL võim. Kõik kolm vastset NL riiki otsustasid paluda enda vastuvõtmist NL koosseisu, augusti alguses 3.-6. NL Ülemnõukogu istungjärgul võetigi 3 riiki vastu. 1940 suvel oli Stalin edukas ka lõuna pool