AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Millest tõmbas Kuningas Artur välja oma maagilise mõõga? 2. Mille laskis Rapuntsel tornist alla printsile, et too saaks üles ronida ja ta päästa? 3. Kes on see mütoloogiline tegelane Eesti rahvausundist, kes tahtvat Tallinnat üleujutada, kui see valmis saab? 4. Mis oli Kalevipoja nimi? 5. Mis lind oli tegelikult Inetu Pardipoeg? 6. Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? 7. Mis oli Must Surm? 8. Kes oli esimene Eesti President? 9. Mis aastal sai Eesti iseseisvaks kas 1918, 1940 või 1991? 10. Kes oli Peeter I ? AJALUGU JA LEGENDID KLASS ...................................................
armastust. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed. Fantaasia on lennukas ja ülemeelik, kuid siiski sünnivad sellest reaalsed inimsuhted. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku
väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja muistendid viitavad jõgede, järvede, kivide ning allikate austamisele. Muinasaegsetest jumalustest teame ainsana nimepidi Henriku poolt mitmel korral nimetatud Tharapitat, saarlaste suurt jumalat, kes vastab tõenäoliselt hilisemast rahvausundist tuntud Taara või Toorule. Vaevalt kujutas Tharapita siiski mingit ülemjumalat, nagu mõnikord on arvatud. Mingi ainu- või peajumala idee näib olevat olnud eestlastele hoopis võõras. Jumalad ja jumalused polnud niivõrd valitsejad, kuivõrd kaitsjad ja hoidjad, kellega tuli eelkõige püüda hästi läbi saada. Raske on öelda, kui suurel määral võis juba enne vallutust eestlaste seas olla levinud ristiusu ideoloogia elemente ning milline oli nende mõju eestlaste
Katharina on põikpäine ja riiakas, aga samas ka suure kaasavaraga. Petruccio on temperamentne, humoorikas ja teotahteline inimene. Petruccio otsustab Katharina taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomu jõuproovis sünnib tugev armastus. ,,Suveöö unenägu" Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest läbi pilamise. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed. Fantaasia on lennukas ja ülemeelik, kuid siiski sünnivad sellest reaalsed inimsuhted. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. ,,Windsori lõbusad naised"
veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...". Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku kirjandusloomuliku alusena. 4 ,,Kalevipoja" eepose sünd 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest
"Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857, 2. tr. 1878, 3. tr. 1903, 4. tr. 1923; G. O. Marbachi rahvaraamatu "Schildbürger" j.). Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...". Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku kirjandusloomuliku alusena. "EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD" Ka K. teine peateos "Eestirahva Ennemuistsed jutud" on otseselt välja kasvanud rahvaloomingust. Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850. aastail, osa nendest ilmus kolmes väikeses raamatus (1860, 1864, 1865); kogu teose 43 muinasjuttu, 18 muistendit avaldamine sai teoks SKSi väljaandel (Helsingi 1866, 4
Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid hiljem arenema uued lavazanrid operett ja ooper. Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on ,,Tõrksa taltsutus". Kõige poeetilisem komöödia tema loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja tüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Komöödia koosneb peategelase kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu.
Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid hiljem arenema uued lavazanrid operett ja ooper. Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on ,,Tõrksa taltsutus". 6 Kõige poeetilisem komöödia tema loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja tüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Komöödia koosneb peategelase kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu.
armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus"(temperamentne ja humoorikas Petruccio on otsustanud taltsutada riiaka, ent kaasavaraka Katharine`i), "Suveöö unenägu" (looduses arenev armuintriig seob Kreeka kangelasi, Shakespeare kaasaega kuuluvaid käsitöölisi, noori armastajaid ja rahvausundist pärit haldjaid), "Veneetsia kaupmees", "Windsori lõbusad naised"( olustik ja tüübid lähtuvad vana lõbusa Inglismaa elust). Neis on renessanslik elurõõm ühendatud tõsiste eluprobleemidega. Tuntud komöödiad on ka "Palju kära eimillestki" ja "Kaheteistkümnes öö". Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud
elluviijad. Sellel põhines ka ühiskonna- ja perekonnaeetika, mille keskmes olid Konfutsiuse kehtestatud suhete hierarhia ja esivanemate kultus. Taoism tegeleb kõikide asjade omavaheliste seoste, vaimse sealpoolsuse ihaluse ning kehalise ja hingelise täiuse probleemidega. Rõhuasetus läbikäimisele vaimudega, pikaealisusele ja universumi pidevale voolavusele peegeldab muistset usulist tunnetust, mis oli olemas enne Hiina väljakujunenud traditsioone. Taoism on palju üle võtnud Hiina rahvausundist, mis peegeldab nii hiina kui ka lääne õpetlaste kalduvuses nimetada taoismiks iga traditsiooni, mis ei ole selgelt konfutsianistlik või budistlik. Budism tuli Hiinasse Indiast ja hiinlased pidasid seda võõramaiseks usundiks. Mitmed valitsejadünastiad suhtusid sellesse siiski poolehoiuga ning budistlikud ideed avaldasid tugevat mõju Hiinas endas sündinud religioossele mõttele. Sajandite vältel arenes budism Hiinas mööda omalaadseid teed, kujundades välja uusi,
täielikku vabanemist patuhüvitust purgatooriumis.Alles nii rahuldab puhastuv hing Jumala ja omaenda õiglustunde. Inimese vabadus on Dante teose peamõtte. Võib väita, et Cato Noorem ilmselgesti poliitilise vabaduse allegooria. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on „Suveöö unenägu”. Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest läbi pilamise. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed. Fantaasia on lennukas ja ülemeelik, kuid siiski sünnivad sellest reaalsed inimsuhted. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked.
Selle dramaatiline pinge lähtub kahe tugeva tegelaskuju kokkupõrkest. Katharina on põikpäine ja riiakas naine. Petruccio on temperamentne, humoorikas ja teotahteline inimene. Petruccio otsustab Katharinat taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomuga inimese vahel süttib tugev armastus. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest seda pilgates. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja inimtüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia jutustab tema kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga
Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on aga olemasolusse seoste ja mõte loomine. Olendid, loomad, linnud, putukad ja taimed on rahvausundis väga tähtsal kohal ja nende tähendust rahvausundis tõlgendatakse erinevalt vastavalt iga riigi traditsioonidele. Oluline on nende tõlgenduste lastele edasi rääkimine. Tänapäeva lastel on vaja treenida kuulamis- ja jutustamisokust, seda saab teha jutustades rahvausundist. Kuuldes vanu muistendeid müstilisest loodusest ja maastikest areneb lastel fantaasia. Piiblist võis lugeda, kuidas tuleks elada, et taevasse pääseda, aga nii maiste ja samas nii elutähtsate probleemide nagu külviõnne ja kalaõnne kohta ei seisnud seal peaaegumidagi. Kirjasõnal põhinev religioon ja rahvausund täiendasid üksteist. Meil on ja ilmselt jääb alatiseks püsima mõõtmatu vajadus püüelda teadmiste kaugeimaite piirialadeni, kus algavad usu ääretud valdused
Praegu aktiivsemalt tegutsevad rahvausundi uurijad: Ülo Valk: on uurinud kuradeid Eesti rahvausundites. Tõnno Jonuks: doktoritöö Eesti muinasusundi kohta, antud ka suuremas vitraažis rahvaväljaanne. Mare Kõiva: tegeleb Eesti loitsude, nõiasõnade ning ravimissõnadega. „Eesti loitsud“ (2011) Internetistaja, Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, rahvausundi töörühm. Johan Kõpp: „Kirik ja rahvas“ ülevaade katolikuaegsest rahvausundist. Vägi Üks rahvareligiooni alusmõisteid. Vägi on mõiste, mis on praktikas pigem defineerimata kujul kui igapäevases keelekasutuses olemas. See on mõiste, millest ei räägita. Selle tähendus ilmneb üksikutes sõnades, väljendites. Vägijook, vägilane, vägikaigast vedama, vägivald. Võib seostuda ka teiste sõnadega: vaim, võim, jõud, viha. Usk väesse on see, mis loob religiooni. Kui uskumisel ei ole taga väge, kui ta ei ole
· Meri ,,Hõbevalge" ja ,,Hõbevalgem" alternatiivne eestlaste euroopalikkuse müüt. · Johannes Reineri ,,Liflendischer historien negen boken" on teatud mõttes paralleel B. Russowi kroonikale, kuid jäi käsikirja. Edastab Liivimaa noorema riimkroonika kadunud algteksti põhisisu. · Thomas Hjärne ,,Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte" 17. sajandist. Selle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. · Christian Kelchi ,,Liefländische Historia" (1695). Arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekud eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääseb esmakordselt trükki eesti rahvalaul. Läti Hendriku ja Balthasar Russowi kroonikad: · Idee. · Sakraalsus mõlemad Jumala auks. · Mis on võim? · Kolonisaator? Sakslased.
mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695). C Kelch arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru!...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud. Kelch
-Kuninga nõuandjad filid -Laulude loojad -Bardid -Esitajad =Iirlased võtsid 5. sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga =Püha Patrick -Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid
Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695). C Kelch arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru! ...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud. Kelch kirjutas oma
mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695). C Kelch arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru!...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud
Balthasar Russowi alamsaksakeelses kroonikas hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele ja teistele võimu kurjalt kasutajatele kriitilised. Sündmused XII saj - XVI saj. Talupoegade poolel, etteheited aadlile. Liivi sõda, Tallinna ümbruses toimuva kirjeldus detailselt Johannes Renneri kroonikates umbes sama ajajärk ja sündmused nagu Russowil, Liivi ordu seisukohalt, Venevastane hoiak. 17. sajandi kroonikatest ouline Thomas Hjärne, kelle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste rahvausundist, keelest, kommetest "Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu", teated muinasajast kuni 1639. Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonika 1695 - tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul "Jörru..." Eestikeelses kirjasõnas leidsid balti kroonikad ulatuslikku kasutamist XIXsaj teisest poolest peale. Kroonikate materjale kasutati poliitikas, ajaloo tuvastamisel, samuti suur roll eesti ajaloo-ainelise ilukirjanduse kujunemisel.
Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti lõbustusi: pulmad, kirmased, jaanituli. Mahlakas, hoogne stiil, mille all kannatab ajalooline tõde. Liialdusi palju. Thomas Hjärne “Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geshichte” on 17.saj kirjutatud kroonikatest olulisim. Autor Hjärne, rootslane. Kroonika on mitmeköiteline. Selles räägitakse eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kelchi „Liefländische Historia“ (1695) on kaalukaim kroonika. Kelch arvestas varasemaid kroonikaid, lisab enda kroonikale linnaarhiivi materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste olukorrast. Kroonikas on ka üks eesti rahvalaul „Jörru!“ Kelch kirjutas lisakroonika „Continaution” (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja -aegseid olusid aastani 1707. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest
tr. 1900; kõik Tartu). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris ForseliuseBoeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...". Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku kirjandusloomuliku alusena. "KALEVIPOEG" Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma 1850. Ta oli juba 1840. aastate teisel poolel tegelnud rahvalaulude kirjandusliku töötlemisega , millised
annaabi.ee 
