1811. aastal alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi. Napoleon mobiliseeris talle alluva Euroopa inimressursid ja koondas Venemaa vastu Suure Armee üle 650 000 mehe. Prantsusmaa jaoks lõppes sõjakäik katastroofiga. VIII Sõda Euroopas (lk 90) Suure Armee purustamine ei tähendanud veel Napoleoni sõjalist purustamist. 1813. aastaks suutis Napoleon kokku kutsuda äärmiselt tugeva armee ning saavutas mitu hiilgavat võitu. Kuid 1813. aasta oktoobris peetud Rahvastelahingus sai ta lüüa. Reini jõest ida poole jäävad alad vabastati Prantsusmaa võimu alt ning sõjategevus kandus üle Prantsusmaale. 1814. aastal vallutasid liitlasväed Pariisi. IX Napoleoni 100 päeva (lk 91) 1815. aastal maabus Napoleon oma lähikondlaste ja sõduritega Prantsusmaal. Talle vastu saadetud väeosad läksid kõik tema poolele üle. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Inglismaa,
Ajaloo kt pt 17-20 1. Prantsusmaa sõjakäik venemaale - üle piiri tuli 450000 meest, venemaal oli vastu 300000 meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vana armee piirilahingus, vallutada moskva ning esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku
Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada, vastast ühendusteedest ära lõigata. Ülihea vähejuht, massiarmee looja. 12) Millised kaks sõjaretke põhjustasid Napoleoni allakäigu? Põhjenda! [lk 126] Sõjaretk Venemaale. Borodino lahing. 1813 Leipzigi all peetud nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ja Napoleoni armee vahel. 13) Millal ja kelle vahel toimus Borodino lahing ning milline oli selle tulemus? Borodinos, Venemaal. Prantsusmaa ja Venemaa vaheline sõda. Kuigi Napoleonil õnnestus lahinguta hõivata Moskva, siis taandumisel kaotati külma, toidupuuduse ning pidevate Vene regulaararmee ja partisanide rünnakute tulemusena suurem osa armeest. Borodino lahingu võitja puhul
troonist. Ta saadeti kaugel Atlandi Ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu asustamata Püha Helena saarele. 1821. aastal suri Napoleon sellel saarel. 1840. aastal toodi ta surnukeha Pariisi, kus see pandi Pariisi I nvaliidide kirikusse sarkofaagi. Napoleonit ja tema vägesid saatis edu Majandussõjas Inglismaa vastu, Tilsiti rahu sõlmimisel ja teistes väiksemates sõdades. Ning kaotusega tuli leppida Suure Armee hävingul, Meresõjas ja Rahvastelahingus. Napoleon Bonaparte osa ajaloos on väga tähtis. Tänu tema valitsemisele sai konsulaadist keisririik, ning ta võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi," mis võrdsustas kõik inimesed seaduse ees, sätestas eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist. Ta lõi Reini Liidu, mis oli vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Enne sõdasid kutsus Bonaparte alati kokku suure armee, mis suutis alistada enamiku sõdadest. Prantsusmaa, eesotsas Napoleoni ja tema
A detsembru lõpuks oli napoleoni armee häving ilmselge. Sõda Euroopas 1813-1814- 1813. Ületasid vene väed impeeriumi piiri. Ida-Preisimaal vallandus sõda Prantsuse ülemvõimu vastu. 1813. Kevadel suutis napoleon kokku kutsuda uue äärmislet tugeva armee. Prantsusmaa vastu moodustati järjekornde koalitsioon,(preisimaa, hispaania, portugal, rootsi,austria) Napoleon saavutas mitmeid võite, ent kokkuvõttes jäi ta siiski alla. Rahvastelahingus sai ta lüüa. Ta loobus troonist ning läks elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Ta säilitas keisri-tiitili ning iga-aastane pension. Ta ei rahuldunud sellega. Sada päeva-Napoleon jälgis huviga kõike toimuvat. Ta nägi selles kõiges enda jaoks uut võimalust. Ta lahkus koos lähikondlaste ja sõduritega(1100 meest) Elba saarelt ja maabus 1815a märtsi algul Prantsuse rannikul. Väeosad läksid tema poolele üle. 20
2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, vastuolude süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene sõprus´´ oli ajutise iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meelt mööda mõlemale valitsejale. 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega. Sõda Euroopas(1813-1814) Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aastal vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas aadli tiitli ja talle määrati iga-aastane pension. Waterloo lahing Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud täpselt sada päeva. Napoleon saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas 1
edu. Peale Preisimaa purustamist 1806. a algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807. a Napoleoni hiilgava võiduga. Nende vahel sõlmiti lõpuks Tilsiti rahu; kuid vastuolude suurenedes riikide vahel, alustati uuesti sõjategevust; kahjuks Prantsuse väed said lüüa. 1813. a kevadel algas uuesti sõda Euroopa riikide vahel; sõja algul saavutas Napoleon mitmeid hiilgavaid võite, kuid Leipzigi linna all peetud suures Rahvastelahingus sai Napoleon kaotuse osaliseks. 1815. a peetud Waterloo lahingus sai Napoleon lõplikult lüüa sitsmendalt Prantsusmaa- vastaselt koalitsioonilt. Peale 1814. aastal troonist loobumist pagendati Napoloen Elba saarele ning anti see talle eluaegseks valduseks valitsemiseks, see aga ei rahuldanud teda. Ta jälgis huviga Pariisis toimuvat ning 1815.aasta märtsi algul maabus ta Prantsusmaal ning asus Louis XVIII kohal valitsema
· Liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani · Sõltumatud riigid Inglismaa, Rootsi, Portugal, Türgi f) Napoleoni langus: · 1812 hävitav lüüasaamine Venemaal Sõja venimine Külm talv + nälg + Vene vägede ja partisanide löögid Prantslaste taganemine muutus paaniliseks põgenemiseks 450 000 suurest armeest suutsid eluga pääseda armetud riismed. · 1813 lüüasaamine Euroopa riikide koalitsioonivägedelt Rahvastelahingus (Leipzigi lähedal) · 1814 loobus Napoleon troonist ja saadeti asumisele Elba saarele. · 1815 Bourbonide restauratsioon (Louis XVIII) ja sada päeva Napoleoni tagasipöördumine Elbalt ja uus võimuletulek. · 1815 Waterloo lahing (Brüsseli lähedal) Napoleoni viimane ja lõplik lüüasaamine koalitsioonivägedelt. · Napoleon saadetakse asumisele kaugele Helena saarele, kus ta 1821 suri. Kes olid, mida tegid?
Milliste sündmuste tulemusena ta tagandati 2x troonilt? 3p See, et ta polnud arvestanud talvise sõjapidamise ja toidupuudusega. Kuna algas kiire taganemine läbi laastatud piirkondade, siis põrkasid prantslased pidevalt kokku venelastega, kes neid tuuseldasid. Lõpuks muutus prantslaste taandumine paaniliseks põgenemine. 1812. aasta detsembri lõpuks oli Napoleoni armee häving ilmsegle: tagasi üle piiri suutis end võidelda vaid väike osa. · Sai Rahvastelahingus lüüa · Sai Waterloo lahingus lüüa Selgita mõisteid ja isikute ajaloolist tähtsust! Versailles linn Prantsusmaal, kus asub Versailles' loss, mis oli 16821789 Prantsusmaa kuningaloss. Kontinentaalblokaad oli 21. Novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale. Rahvuskogu Rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada
taganemist ja suundusid Moskvast lõuna poole. Lõpuks tuli talv , kui Prantsuse armee polnud selleks valmistunud ning seejärel hakkasid prantslased taanduma . 1812. a detsembri lõpuks Napoleoni armee hävis ja üle piiri suutsid võidelda vähesed. 5.Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97) 1812. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa ja Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülevõimu alt. 1814. aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi, seejärel loobus Napoleon troonist ja ta saadeti Elba saarele. 1815. aastal lahkus Napoleon Elbalt, et tagasi võimule tulla. Pariisi jõudes tegi ta Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud . Alustati uut sõda. 1815. aastal purustasidki liitlased Napoleoni väed, mis olid kordades väiksemad kui liitlaste oma.
Vene tsaar Aleksander I keeldub rahuettepanekutest. • Oktoobris alustab Napoleon taandumist, Vene väed suruvad prantslased laastatud piirkondadesse. Prantslasi kimbutab nälg, külm ja Vene sõjaväe ning kohalike talupoegade rünnakud. • Detsembris ületasid vähesed Venemaa piiri. 1813-1814. • 1813.aasta kevadeks suutis Napoleon lühikese ajaga koguda kokku suure armee ja saavutas mitu otsustavat võitu. • 1813.aasta Rahvastelahingus Leipzigi all olid koalitsiooniväed tugevamad (Venemaa, Inglismaa, Preisimaa, Austria) • 1814 vallutasid liitlased Pariisi. • Napoleon loobus troonist ja saadeti asumisele Elba saarele. Ta säilitas keisri tiitli ja talle määrati ka iga- aastane pension. • Prantsusmaal taastati kuninga võim- Bourbonide Sada päeva. Napoleoni lõpp • 1815.a.märtsi algul lahkus Napoleon Elbalt 1100 mehega ja alustas marssi Pariisile
/ 1805.2.12 Austerlitzi lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel, Prantsusmaa võiduga / 1806 Sisenes Berliini / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / 1812 Venemaa I Isamaa sõda Prantsusmaa vastu ja samal aastal Moskva all Borodinos hävitavalt lüüa said vene väed prantsuse vägedelt / 1812.18.10. Prantslased Lahkuvad Moskvast / 1813 Lepizgi lahingus / rahvastelahingus lüüa / 1815 Waterloo lahingus lüüa *SELTSILIIKUMINE SAKSAMAAL / Võimlemisseltsid e. turniseltsid / Meestelaulu seltsid - August Heinrich Hoffmann 1841 (saksa hümn) ,,Saksamaa laul" - 1845 Esimene saksa laulupidu Würzburgis *RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED SAKSAMAAL / Tööstusareng - Ruhri piirkond / Raudteede rajamine / Kodanluse teke / 1832 nõuti ühtset Saksa riiki / 1834 Saksa tolliliit 1848. AASTA REVOLUTSIOONI PÕHJUSED SAKSAMAAL
deklaratsioon". Samas oli taaskord tagasi Prantsusmaal Monarhia, kuid levima hakkasid valgustusideed, kasutusele võeti meetermõõdustik ja raskusühikusk kg. Samas sai sealt alguse ka terror. 17. Napoleoni sõjad: aeg, põhjused, osalejad, tähtsamad isikud ja lahingud, tulemused. 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Lõpuks sai Napoleon otsustavalt lüüa Waterloo lahingus, kuid varem ka Rahvastelahingus. Tähtsamad isikud olid Mihhail Kutzov ja Aleksander I. Loomulikult olid tähtsad ka kõik teised Euroop riigid kes osalesid koalitsioonides Prantsusmaa vastu. 18. Millal oli Napoleon oma võimsuse tipul? Napoleon oli oma võimsuse tipul 1810. aastal, sest siis sõltusid kõik Euroop riigid peale Inglismaa, Portugali, Rootsi ja Türgi Prantsusmaast. Põhiliselt oligi kogu Euroopa Prantsusmaa valudes. 19. Milliste meetoditega kehtestati Prantsusmaa ülemvõim Euroopas?
olid sel ajal Euroopas ühed sõjaliselt võimsamaid riigid. Vastutasuks, Reini Liiduga koostöötamisest, andis Napoleon mõnele riigipeale kõrgema staatuse. Kõik Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Pühast Rooma riigist. Kui Napoleon esitas Austria keiser Franz II-le ultimaatumi, loobus too oma keisritiitlist, mille tagajärjel lakkas olemast ka Püha Rooma keisririik. Reini Liit kukkus kokku aastal 1813 kui Napoleon sai lüüa Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus. Kõik Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsusmaa võimu alt. Edasi kandus sõjategevus Prantsusmaa territooriumile, mille tagajärjel loobus Napoleon troonist. Minu arvates oli Reini Liit edukas kuna see andis Napoleonile tugeva eelise olemaks edukas teiste alade vallutamisel. Kuid nõrgaks küljeks jääb see, et liikmesriigid polnud tugevalt kindlustatud vaid lahkusid kohe kui nägid, et Napoleon hakkab nõrgestuma. Austerlitzi lahing Austerlitzi lahing peeti 2
1813.aasta kevadeks suutis Napoleon lühikese ajaga kokku kutsuda uue sõjaliselt äärmiselt tugeva armee. Ühiseks võitluseks Prantsusmaa vastu moodustasid Euroopa riigid järjekordse koalitsiooni, kuhu kuulusid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria. Napoleon saavutas küll hiiglavaid sõjalisi võite kuid kokkuvõttes osutusid koalitsioonipartnerite jõud siiski tugevamaks. 1813.aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt, sõjategevus kandus Prantsusmaa territooriumile. 1814.a varakevadel kirjutasid liitlased alla kokkuleppele, kooskõlastamaks ühist sõjategevust Napoleoni vastu kuni Prantsusmaa lõpliku purustamiseni. Kui märtsis Pariis vallutati loobus Napoleon troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks.
armeega kampaaniat Venemaa purustamiseks. Vene pool kasutas suurlahingutest hoidumise taktikat. Kaks armeed kohtusid 7.septembril 1812 Borodino lahingus, ent venelasi purustada Napoleonil ei õnnestunud. Kuigi Napoleonil õnnestus lahinguta hõivata Moskva, siis taandumisel kaotati külma, toidupuuduse ning pidevate Vene regulaararmee ja partisanide rünnakute tulemusena suurem osa armeest. Kuigi Napoleonil õnnestus lühikese ajaga armee taastada, sai ta 1813 aastal Leipzigi all peetud nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ühendväelt lüüa. Reini jõest idasse jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimust ning peagi kandusid lahingud juba Prantsusmaa territooriumile. 1814 märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi ning Napoleon sunniti troonilt lahkuma. Napoleon saadeti asumisele Itaalia rannikul olevale Elba saarele, kuid ta säilitas keisri tiitli. Pärast Napoleoni kukutamist toimus Prantsusmaal Bourbonide restauratsioon – kuningaks tõusis
300 000 meest.Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 9) Sõda Euroopas ja Napoleoni 100 Päeva. Suure Armee purustamine ei tähendanud siiski veel Napoleoni sõjalist purustamist.Ühiseks võitluseks Prantsusmaa vastu moodustasid Euroopa riigid järjekordsed koalitsioonid.Sinna kuulusid Venemaa ning Preisimaa kõrval veel inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria.1813 a. oktoobris Leipzingi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa.Sõjategevus aga kandus Prantsusmaa territooriumile.1814 vallutasid liitlasväed Pariisi.Napoleon loobus troonist.Ta saadeti Itaalia ranniku lähedale Elba saarele.Pagentatud Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal.Ta lahkus koos oma lähikondlastega ja sõduritega (1100meest) Elba saarelt ja maabus 1815 Prantsuse rannikul. 10) Viini kongress ja selle 3 põhimõtet.
Rahvusliku liikumise üheks juhtivaks keskuseks kujunes 1810. Aastal asutatud Berliini ülikool, kuhu koondusid oma aja eesrindlikud teadlased, kellest mõned olid alustanud avalike loengute pidamist juba enne õppeasutuse ametlikku avamist. Napoleoni sõdade lõppjärgus osalesid sakslased esialgu sõjakäigus Moskvasse. Pärast Suure armee hukkumist võitlesid Preisi jt Saksa riikide väed Prantsuse keisririigi vastu, sealhulgas ka Leipzigi lähistel peetud Rahvastelahingus (1813) ning sõja lõpetanud Waterloo lahingus (1815). Viimaseks kujunes otsustavaks just Preisi vägede juhataja kindral-feldmarssal Gebhard Leberecht Blücheri kohalejõudmine enne Prantsuse lisavägesid. Üliõpilasliikumine Pärast Viini kongressi (1815) Saksamaa killustatus püsis, kuigi Saksa riikide arv vähenes 34- le, millele lisandus neli vabalinna (Lübeck, Hamburg, Bremen, Mainiäärne Frankfurt). Viini
Prantsusmaal revolutsioon. Robespierre oli jakobiinide juht ja diktatuuri ainuvalitseja. Tappis palju inimesi. 8. NAPOLEONI AEG (lk 90-99) 1804 aastal sai Napoleonist keiser. Võttis vastu Tsiviil koodeksi ja tegi kontinentaalplokaadi. Napoleon tahtis laiendada Prantsusmaa piire, mistõttu ta vallutas palju riike. Tegi ka paljude riikidega liitlasi ja paljud ka sõltusid Prantsusmaa riigist. Oli vallutanud osa Euroopast, aga Venemaa ja Inglismaa ei olnud Napoleoni võimu all. Rahvastelahingus Napoleon kaotas, kus ta loobus esimest korda troonist. Elba saarele viidi esialgu, kus ta ka põgenes. Waterloo lahingu kaotas Napoleon ka, kus ta loobus troonist uuesti ja ta viidi Püha Helena saarele. Viini kongress toimus 1814-1815 aastal. Euroopat taheti korrastada. Austria, Inglismaa, Venemaa, Preisimaa võtsid osa. Euroopa riigid taastati, tehti võrdseks. Napoleon saavutas palju sõjalisi võite, reformidest võeti eeskuju, sõjalised uuendused, pärisorjus kadu, kirikuvõim
ja nad ei mõelnudki sõjaväest lahkumise peale (ainult lakuks!). Sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremateks. Veel kiiremalt võõrandus ühiskonnast ohvitserkond, kellel oli vaid soov teha karjääri, kirg naudingute järele ja soov sulada uusrikaste seltskonda. Napoleon taastas ka aadlitiitlid ja lõi nende jagamisega ka uue, keisririigi aadli. Esimene keisririik hävis sõdades Euroopa koalitsioonide vastu. Prantsuse väed said oktoobris 1813 lüüa Leipzigi ehk Rahvastelahingus. 6. aprillil 1814 loobus Napoleon I troonist ja ta saadeti Vahemeres asuvale Elba saarele (shit happens). 1815 pöördus ta troonile tagasi, kuid sai valitseda vaid 100 päeva. 18. juunil 1815 tuli võtta vastu kaotus Waterloo lahingus. Keiser pidi uuesti troonist loobuma (shit happens again) ja ta saadeti üksildasele St. Helena saarele, kus ta ka 1821 suri. 4
vaprusele (ka Venemaa ridades oli meeletu häving). Suurepärane logistika vedas suurt väejuhti alt maal, kus selle sõna tähendustki ilmselt üheselt ei mõistetudki. Kogu Prantsue armee hiilgus uppus lõputusse mudamülkasse nimega Venemaa. Saanud julgustust Prantsuse kestvast fiaskost hakkasid pead tõstama ka seni annekteeritud riigid. Prantuse armee oli ühtäkki kahanenud 100 000 mehele. Prantsuse väed said oktoobris 1813. a. lüüa Leipzigi ehk rahvastelahingus. 6. aprillil 1814 loobus Napoleon I troonist oma poja kasuks, kuid liitlased ei võinud seda lubada. Väsinud suurmees pagendati Vahemeres asuvale Elba saarele, kus tal lubati vaikival nõusolekul moodustada oma pisike armee koos laevastikuga. Liiga kuulus oli endine väejuht omal maal, et teda lihtlabaselt hukata. Ärevusega jälgis Napoleon oma koduarestis peadpööritavaid sündmusi Euroopas, Viini Kongressi ja loomulikult sisepoliitilist pöörist. Rojalistid lõpetasid soodustuste
Nüüd võitles Prantsusmaa vastu terve Euroopa. Kuid Napoleon ei lasknud pead norgu, vaid võitles edasi. Ta moodustas kiirelt uue suure armee ja pidas oma uute vaenlastega 1813. ja 1814. aastal mitu suurt lahingut. Kuid nüüd nõudsid kaotustega vaheldumisi tulevad võidud suuri kaotusi ja jõupingutusi, mida pidevatest revolutsioonilisitest ja vallutussõdadest kurnatud Prantsusmaa enam korvata ei suutnud. 16-19. oktoobril 1813 Leipzigi all toimunud nn rahvastelahingus sai keisri 185 000 mehest ja 600 suurtükist koosnev armee hävitava kaotuse osaliseks. Vastane oli suures ülekaalus. Vastaste vägi koosnes 160 000 venelasest ja 60 000 mehelisest preisi armeest. Lahingu vältel said mõlemad väed täiendavat lisajõude. 17. oktoobri hommikuks oli Bonaparte käsutuses 150 000 tääki ja liitlaväed olid oma arvukust suurendanud 300 000 meheni. Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed, keda juhtis endine
Preisimaal kaotati aadlieesõigused, juutidele anti kodanikuõigused, tehti sõjaväereform. · Konflikt venemaa ja Prantsusmaa vahel venemaa tundis end halvasti, oli sunnitud osa võtma blokaadist, mis kahjsutas majandust, tunti lüüasaamist; prantsusmaa ei olnud rahul venelaste tõstetud tollitariifidega ega rikkumistega blokaadis. · Suur Armee purustamine Venemaal. Häving: 1812 detsember. · Viimane Napoleoni lüüasaamine toimus Rahvastelahingus, mis peeti Leipzigi linna all. Napoleon loobus troonist ning asus Elba saarele. Algas Bourbonide restauratsioon. · 7. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Inglismaa, Preisimaa, Austria, Venemaa. Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. 12. Viini kongress · Uued suurriigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa. Otsiti kooskõla Euoopas ning sõlmiti riikidevahelisi kokkuleppeid. Esindatud oli ka Pranstusmaa. Peeti õigeks
Nüüd võitles Prantsusmaa vastu terve Euroopa. Kuid Napoleon ei lasknud pead norgu, vaid võitles edasi. Ta moodustas kiirelt uue suure armee ja pidas oma uute vaenlastega 1813. ja 1814. aastal mitu suurt lahingut. Kuid nüüd nõudsid kaotustega vaheldumisi tulevad võidud suuri kaotusi ja jõupingutusi, mida pidevatest revolutsioonilisitest ja vallutussõdadest kurnatud Prantsusmaa enam korvata ei suutnud. 16-19. oktoobril 1813 Leipzigi all toimunud nn rahvastelahingus sai keisri 185 000 mehest ja 600 suurtükist koosnev armee hävitava kaotuse osaliseks12. Vastane oli suures ülekaalus. Vastaste vägi koosnes 160 000 venelasest ja 60 000 mehelisest preisi armeest. Lahingu vältel said mõlemad väed täiendavat lisajõude. 17. oktoobri hommikuks oli Bonaparte käsutuses 150 000 tääki ja liitlaväed olid oma arvukust suurendanud 300 000 meheni. Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed,
turumajandusele. Kehtestati kaitsetollid ja Srb vastu kuulutati kontinentaalblokaad. Kodanlus tugevnes, uusrikkad olid ühiskonna tipus. Oluline roll oli sõjaväel. Seal oli nii vabatahtlikke kui ka sunniviisiliselt värbatuid (enamik taluopojad). Sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremaks. Rahvast võõrandus ohvitserkond. Nap I taastas aadlitiitli ja lõi lisaks kesririigi aadli tiitli. Esimene kesririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsiooni vastu. Pr väed said lüüa Rahvastelahingus, Nap loobus troonist, pöördus aasta pärast tagasi, toimus Waterloo lahing (kaotus) ja Nap oli sunnitud uuesti troonist loobuma.
jagu ei saanud. 18. Prantsusmaa oma võimu tipul Napoleoni juhitud Prantsusmaast sõltusid 1810. aastaks enamik Euroopa riike. Prantsusmaa ja Venemaa otsustasid minna sõtta, kuna Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzis lüüasaamist. Lahingud olid tasavägised, Moskva peaaegu, et hävitati, kuni lõpuks jõudis kätte oktoober ja Napoleon alustas taandumist, kuna Prantsuse armee ei olnud talviseks sõjapidamiseks valmistunud. 1813. aastal sai Napoleon Rahvastelahingus lüüa ja kui ta pärast troonist loobus, saadeti ta Elba saarele, mille valitsemisega ta ei rahuldunud.... Kui Napoleon salaja Prantsusmaale tagasi tuli, peeti maha Waterloo lahing, kus Napoleoni väed said lüüa ja mis tagajärjel loobus Napoleon jälle troonist ja suri 1821. aastal Püha Helena saarel , kuhu ta saadeti. 19. Monarhistlik reaktsioon Euroopas Viinis kutsuti kokku rahvusvaheline kongress selleks, et korrastada Euroopa poliitiline kaart.
Napoleoni väed taganesid jätkuvalt. V koalitsioon ja Napoleoni purustamine 1813 suveks oli IV koalitsioon kuju võtnud: Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Rootsi, Hispaania, Portugal. Austria jäi esialgu kõrvale (Metternich oli ettevaatlik). Napoleoni olukorda halvendas sõda kahel rindel. Augustis kuulutas Napoleonile sõja ka Austria. Suvel 1813 oleks Napoleon võinud üsna soodsatel tingimustel rahu sõlmida, kuid ta keeldus. 16-18 oktoobril toimunud Leipzigi- ehk rahvastelahingus sai Napoleon hävitavalt lüüa. 1814 alul tungisid liitlased Prantsusmaale. Märtsi alul sõlmiti nende vahel Chaumont’i leping ( selle peaarhitektiks oli Castelreagh), mis kohustas neid mitte Napoleoniga separaatrahu sõlmima. Napoleon võitis veel mõned väiksemad lahingud, kuid tegelikult oli ta kaotanud. Märtsi lõpus 1814 hõivasid liitlased (ennekõike vene väed eesotsas Aleksander I-ga) Pariisi. 6 aprillil 1914 loobus Napoleon troonist
annaabi.ee 
