Rahvarõivad ja Muhu tikand
Nii seelikus kui ka
kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati
kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut
ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest
jalanõusid-pätte.
Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi
ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu.
- Selgita mõisted
ai - seeliku äärispael
pätid - riidest suss
vatt - lühike meestekuub
kapetad - mustriga villased põlvikud
- Mis on ornament, missugused neid kasutati Muhu rahvarõivastel ?
Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende
osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise
tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja
mujal.
Muhu rõivastele iseloomulik männamotiividega geomeetriline ornament
asendus algul geomeetriliste-taimeliste segakirjadega, seejärel naturalistliku
lillkirjaga