Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu kuulusid sotsialistid, kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu Rahvarindele suudeti majanduskriis ületada kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, mille põhjuseks oli Hitleri Saksamaa. 1938.aastal Rahvarinne lagunes. Käsitletud riikide poliitiline areng oli erinev. Saksamaal ja Venemaal valitses totalitaarne süsteem, mis oli julm ning viis vaid sõjani. Suurbritannias ning Prantsusmaal oli aga leebem riigikorraldus, demokraatia. Neis riikides polnud massilisi inimelude hävitamist. Saksamaa ja Venemaa tahtsid mõlemad ainuvõimu
12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine.
Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik-riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt.
Liidu vastu 1938-1939- nõukogude liidu ja jaapani vägede vahel Mongoolias kokkupõrked, NL võitis Dikatuure ühendas üks asi- vaenulikkus lääne demokraatia vastu, ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Rahvarinne(kommunistid) tuli võimule, arvati, et kehtestatakse proletariaadi dikatuur. 1936- ülestõus Hispaania koloniaanvägedes Marokos, juhtis Francis Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot varustuse poolest ja Rahvarindele andis abi NSV Liit, lõpuks kujunes Itaalia kohaks, kus erinevad pooled katsetasid oma uusi varustusi.(polügoon) 1939-Franco hõivas alasi, kuulutas kodusõja lõppenuks, Franco diktatuur Austria anšluss Hitleri maailmavallutuskava- Austria Hitler esitas Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi valitsuse eesotsa nimetamist, austria alistus 1938- marssisid Saksa väed Austriasse, ja sellega teatati Austria liitmisest Saksamaaga- anšluss
ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarindele osutas abi NSV Liit Rahvarindes algas puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid 1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ning Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Austria ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui mujal kindlustatud ja ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati
Baltiketi eesmärk oli nõuda baltikumile vabadust. Millist ajajärku kutsutakse laulvaks revolutsiooniks ja miks ? 1988 mai . tartu 10ndad levimuusikapäevad, kuhu tullakse sinimustvalgete lippudega. Juuni 1988 tehake tlna öölaulupidu ning rahvaseas levib kiirelt et õhtul lauluväljakule. Kokku tuli umbes 100 000 in, kes laulsid eesti lugusid. Ning antakse kontserte tuntud lauljate poolt ( nt ivo linna ) Paar kuud hiljem teeb rahvarinne oma korraldatud laulupeo, tänu rahvarindele julgesid inimesed interrindlastega kaaasa minna. 11sept 1988 "eestimaa laul " rahvarinde poolt korraldatud massiline meeleavaldus. Iseloomusta IME-projekti. 1 1987. septembri tullake välja IME ( ise majandav Eesti ) programmiga, Eesti tahtis olla isemajandav. Poodides oli niigi vähe kaupa ja sealt võeti veel kaupa ära. Eesti tahtis alustada eraettevõtluega. Taheti, et
Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik- riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli
Konservatiividele tõusis tõsiseks vastaseks Tööerakond. Valitsused vahetusid üsna tihti. Briti impeerium. Prantsuse majandus arenes 1920 soodsamates tingimustes kui UK oma. Riigil oli küll suur välisvõlg, aga rahulepinguga võideti tagasi varem saksamaale kaotatud alad. Majandust aitasid edendada ka Saksamaa pool makstavad reparatsioonimaksud. Keskmiselt kaks valitsust aastas. Kehtis vabariik. Kirev poliitiline elu. Üritati kehtestada diktatuuri, see aga kukkus läbi tänu Rahvarindele, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad. Edendati seaduseid. 4. Iseloomusta Ameerika Ühendriike kahe sõja vahel: parteid, demokraatia ohustajad USAs, Roosevelt ja Uus Kurss, isolatsioonipoliitika. USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane UK omaga  mõlemas toimis kahepartei süsteem , kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia. Seaduseid võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei
1936 tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Juhiks tõusis Franco. Algas julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul tegid 27riiki lepingu, et nad ei sekku sinna, aga loomulikult ignoreerisid seda Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit. Itaalia ja Sakamaa toetasid Francot varustusega ja sõduritega. Rahvarindele osutas abi NSV Liit, kes suurendas oma mõju Hispaanias ja võttis üle sealse julgeolekuteenistuse. Pmt katsetasid Saksamaa, Itaalia ja NSVL oma relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 aastaks oli Franco hõlmanud enamuse Hispaaniast ja kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur. Rahvusvahelised suhted 1933-1938 Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku
Gorbatsov kutsus juunis NLKP erakorralise konverentsi, millel ta lootis läbi suruda partei reformimist. Eestis pandi konverentsile suuri lootusi ning K. Vaino vanameelsete delegaatide valimised tekitasid meelepaha. Surve avaldamiseks kutsus Rahvarinne 17.juuniks kokku meeleavalduse. Meeleavalduse vältimiseks tagandati K. Vaino EKP KK esimese sekretäri kohalt ning asemele nimetati Vaino Väljas, kes soojalt vastu võeti. 1988 aasta suvel kujunes Rahvarindele Eestis vastane  Interliikumine, mis ühendas impeeriumimeelseid muulasi. EKP uus juhtkond üritas olla poliitiline tsenter Rahvarinde ja Interliikumise vahel. EKP võttis üle Rahvarinde nõudmised IME-st, kodakondsusseadusest ja keeleseadusest, mis andis eesti keelele Eestis riigikeele staatuse. 1989 aastal viidi NSV Liidus läbi esimesed mitmekandidaadiga valimised uue rahvaesinduse jaoks. Eelnevalt muudeti NSVL konstitutsiooni, mis vähendas liiduvabariikide õigusi
16. juunil K. Vaino vabastati EKP Keskkomitee kohalt ning asemele sai Vaino Väljas, mis tõi kaasa leevendusi ühiskonnas tekkinud pingete osas. Sinimustvalge sai eestlaste rahvuslipuks. Hakati ajaloomälu teadvustama, millega vabanes ajakirjandus ja televisioon. Lõpuks toimus Lauluväljakul massimiiting ,,Eestimaa laul". 1988- Esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mille juhiks Lagle Parek ning mille eesmärgiks oli omariikluse taastamine. Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (Interliikumine), kelle seas on mitte-eestlased ning eestlased, kes pooldasid suurriigi poliitikat. Oktoobris 1988 toimus I Rahvarinde kongress, kus arutati ühiskonna valuküsimusi ning arutati liidulepingu vastuvõtmist. Eesti taasiisesisvumise ettevalmistamine. Sündmused Eestis 1989-1990. Jaanuaris 1989 võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeeleks. 24
Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, juhiks tõusis kindral Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul keelasid Euroopa riigid (27 riiki ) relvade veo Hispaaniasse, võttes kasutusele mittevahelesegamispoliitika. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, toetasid nii Itaalia kui ka Saksamaa Francot nii varustuse kui sõduritega. Rahvarindele osutas abi NSV Liit,kes suurendas seal ka oma võimu. Tegelikult oli see kogu sõda nagu õppelahing, kus Saksamaa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 a kuulutas Franco sõja lõppenuks, Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. 1938.aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud,et ta võis maailma hakata vallutama. Esimene ohver oli Austria. Veebruaris esitas Austriale ultimaatumi- natside vabastamine ning nende juhti määramine valitsuse etteotsa
rahvusvärvideks, suitsupääsukese ning rukkilille eesti rahvussümboliteks. Kuressaare saab oma nime tagasi. 28.juuni Rahvarinde aktivistid kaevavad kaablikraavi Rahvusraamatukogu uue hoone ehitusel Tõnismäel. Paljude jaoks on see sümboolselt stalinismile viimse haua kaevamine. 1.juuli Trikolooridega nõutakse Tallinnas poliitvangide vabastamist. 19.juuli Rahvarindele vastukaaluks luuakse ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL). 10.august ,,Rahva Hääl" avaldab MRP salajase lisaprotokolli eestikeelse tõlke. 20.august asutatakse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga. 26.-28.august Lauluväljakul toimub ,,Rock-Summer '88". 9.-11.september Uus EKP peasekretär Vaino Väljas toetab esimest korda rahva nõudmisi ja EKP juhtkonda uuendatakse
1988 Rahvarinnete loomine Eestis, Lätis ja Leedus 1988 Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 1988 Algab Rahvarinde loomine 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse esimest korda avalikkuse ette sinimustvalged rahvusvävid juuni 1988 Lõpeb K. Vaino valitsemisaeg ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting juuli 1988 Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine 9.11. sept. 1988 Eestis toimub EKP Keskkomitee XI, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi 11. september 1988 Lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus ,,Eestimaa Laul" 1.2. oktoober 1988 Eestimaa Rahvarinde I kongress 16. november 1988 Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 24. veebruar 1989 Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp
mängijaks on kommunistlik partei. 1936- loodi Hispaania Rahvarinne pahempoolsete parteide poolt. See võidab ka parlamendivalimised. See ei meeldi Hispaania sõjaväele, selle juhtkonnale. Nemad taotlevad Hispaania vabastamist rahvarinde võimu alt, sest kardavad, et Hispaania muutub samasuguseks diktatuuririigiks, nagu NSVL. 1936. Juulis- puhkeb mäss Hisp. Koloniaalvägedes. Hisp Saharas ja Hisp Marokos. Kindral Francisco Franko saab juhiks. Luuakse rahvakaitsefunda vastukaitseks rahvarindele ja algab kodusõda. Vabariiklasi toetas NSV Liit, Franklasi toetasid Itaalia ja Saksamaa. Lääneriigid ei taha osaleda Hisp. Kodusõjas, sest katsetati uusi relvi, sõjatehnika oli muajlt sisse toodud. Ka see, et NSVL sõdis teljeriikide vastu, tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda. SAKSAMAA, HISPAANIA, ITAALIA ---- NSV LIIT 5 kolonn- vaenlase territooriumil paikneb sisemine jõud, mis aitab saboteerida võimulolijaid.
kuid ka rahvuslased. Kogu kriitika suunatud Karl Vaino vastu, kardeti plahvatusliku olukorra tekkimist. Sõideti Moskvasse, et veenda neid EKP juhtkonda väljavahetama. Korraldati EKP pleenum, kus K. Vaino eemaldati ja Vaino Väljas sai uueks Keskkomitee I sekretäriks. 1988 ka 'laulev revolutsioon' 17. juuni  Lauluväljaku miiting (NLKP konverentsi delegaatide ärasaatimiseks) 11.september  'Eestimaa laul', kus tekkis I korda ka omariikluse idee. Tekkis ka INTERRINNE vastukaaluks Rahvarindele. Koosseisult väga erinev, osalt vanameelsed, osad venelased, kes tundsid muret oma tuleviku pärast. Mure ja viha NLi lagundamise pärast. Ei jää passiivseks, omapoolsed miitingud ja kõned, korraldatakse streike. ENSV Ülemnõukogu - moodustati: Partei nimetas kandidaadid ja siis kas poolt või vastu. 90% valimistest osavõtmine - agitaatorid kontrollisid, kes valimas käib. 16.novembril võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, tähelepanu see, et tegu oli seadusliku organiga
-rahvasteliit: nimetas Itaalia agressoriks, Itaalia lahkus liidust ja teistel riikidel keelati kauplemine Itaaliaga. · Euroopa (ehk Hispaania 1936-39) -eesmärk: sõjaväelased soovisid kukutada Rahvarinde (vasakpoolsete) valitsuse -tegevus: kodusõna 1936-39 (RAHVARINNE (NSVL toetas) VS SÕJAVÄGI (Sm ja itaalia toetasid) -interbrigaadid  vabatahtlikud Euroopast, kes läksid Rahvarinde poolele sõdima -tagajärg: Franco diktatuur -Rahvasteliit: andis Rahvarindele toitu, ravimeid, riideid. · Majanduse arengu põhijooni 1920. Aastatel Sõjajärgne olukord. 1) sõjakahjustused ja nende likvideerimine 2) majandussidemed katkenud (saksamaa, Nõukogude Venemaa/NSVL) 3) üleminek rahuaja majandusele Saksamaa miinused: alate kaotus(maavarade kaotus) ja reparatsioonid ->inflatsioon 1924 Inglismaa miinused: laenu tagasimakse USAle, vanad tööstusharud. Prantsusmaa miinused: sõjakahjud, reparatisoonid, laen
väljendusvahendeid, et püüda ühiskonna tähelepanu ja rõhutada oma isikupära. Kahjuks aga kaotab aga moodsas kunstis oma tähenduse ajaloomaal, leidub vaid üksikuid töid. 6.1 Hispaania kodusõda ja Guernica pommitamine 1936. aastal puhkenud Hispaania kodusõjas nähakse tihti Euroopa küpsenud fašismi ja kommunismi konflikti ilmingut, samas aga peituvad kodusõja juurde ka Hispaania ühiskonnas ja selle ajaloos. 1936. aasta valimised tõid võidu Rahvarindele, mis ühendas liberaalsete vaadetega vabariiklasi, sotsialiste ja kommuniste. Kord riigis aga halvenes, sagenesid streigid. Ülemäära suur ja vabariigis algatatud sõjaväereformist häiritud armee nägi endas Hispaania rahva tõelist esindajat ning leidis, et just nüüd on õige aeg taastada kord ja peatada kommunistliku riigipöörde oht. Üha suurenev konflikt äratas tähelepanu ka Euroopas. Kodusõtta otsustas sekkuda Saksamaa, Hitler saatis Hispaaniasse oma ühe eliitvägedest,
13. aprill Populaarses telesaates "Mõtleme Veel" luuakse Rahvarinne muinsuskaitse päevad Tartus: esimest korda kasutatakse avalikult sini-must-valget lippu; esimese omavalitsusena lubab Tartu linn oma territoorimil sini-must-valget lippu kasutada rahvuslipuna Juuni NL-s algavad poliitilised reformid, NLKP XIX kongress Juuni lõpeb K. Vaino valitsemisaeg (asemele tuleb Vaino Väljas) ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting (150 tuhat inimest, laulev revolutsioon) Juuli vastukaaluks Rahvarindele luuakse ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine 9.-11. september Toimub EKP Keskkomitee XI pleenum, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi. 11. september Lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus "Eestimaa Laul" (300 tuhat inimest) 16. november Eestis võetakse vastu Suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL lagunemine Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomine: esimene alternatiivne erakond kommunistlikule parteile kogu NL-i alal sügis Gorbat
Hispaania kodusõda: · esimene pärast I ms puhkenud sõdadest · 1936  võitis valimised ja tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne--- >ühiskond polariseerus, levis kuuldus, et Hisp-s peagi proletariaadi diktatuur · 1936 juuli  Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp--->juhiks kindral Franco, algas eriti julm kodusõda, Pr ettepanekul teised Eur riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat · It ja Sm toetasid Francot sõjaliselt, Rahvarindele osutas abi NSVL, suurendas järjest oma mõju Hisp-s--->Rahvarindes puhastus  ohvrid eelkõige anarhistid; mõlemal poolel vabatahtlikke · 1937  Franco väed kontrollisid suuremat osa Hisp-st · 1939  hõivasid Madriidi · 1. apr 1939  kuulutas Franco kodusõja lõppenuks--->Franco diktatuur Austria ansluss: · Hitleri esimeseks ohvriks Austria: 1938 ultimaatum, nõudes vangistatud natside vabastamist ja
mängijaks on kommunistlik partei. 1936- loodi Hispaania rahvarinne pahempoolsete parteide poolt. See võidab ka parlamendivalimised. See ei meeldi Hispaania sõjaväele, selle juhtkonnale. Nemad taoltevad Hispaani vabastamist rahvarinde võimu alt,s est kardavad, et Hispaania muutub samasuguseks diktatuuririigiks, nagu nõukogude liit. 1936. Juulis- puhkeb mäss Hisp. Koloniaalvägedes. Hisp Saharas ja Hisp marokos. Kindral Franko saab juhiks. Luuakse rahvakaitsefunda vastukaitseks rahvarindele ja algab kodusõda. Vabariiklasi toetas NSV liit, Franklasi toetasid Itaalia ..., Lääneriigid ei taha osaleda Hisp. Kodusõjas, sest katsetati uusi relvi, sõjatehnika oli muajlt sisse toodud, ka see, et nõukogude liit sõdis teljeriikide vastu, see tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda. SAKSAMAA, HISPAANIA, ITAALIA-------NSV LIIT 5 kolonn- vaenlase territooriumil paikneb sisemine jõud, mis aitab saboteerida võimulolijaid.
 esimene pärast I ms puhkenud sõdadest  1936 – võitis valimised ja tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne--- >ühiskond polariseerus, levis kuuldus, et Hisp-s peagi proletariaadi diktatuur  1936 juuli – Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp--->juhiks kindral Franco, algas eriti julm kodusõda, Pr ettepanekul teised Eur riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat  It ja Sm toetasid Francot sõjaliselt, Rahvarindele osutas abi NSVL, suurendas järjest oma mõju Hisp-s--->Rahvarindes puhastus – ohvrid eelkõige anarhistid; mõlemal poolel vabatahtlikke  1937 – Franco väed kontrollisid suuremat osa Hisp-st  1939 – hõivasid Madriidi  1. apr 1939 – kuulutas Franco kodusõja lõppenuks--->Franco diktatuur Austria anšluss:  Hitleri esimeseks ohvriks Austria: 1938 ultimaatum, nõudes vangistatud natside vabastamist ja
ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu. Eenpalu rääkis vajadusest luua Rahvarinne uue põhiseaduse elluviimiseks (isamaaliselt mõtlevad, valitsusele ustavad inimesed ühiskonna kõigist kihtidest). Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis  valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu.
ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu. Eenpalu rääkis vajadusest luua Rahvarinne uue põhiseaduse elluviimiseks (isamaaliselt mõtlevad, valitsusele ustavad inimesed ühiskonna kõigist kihtidest). Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis – valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu.
annaabi.ee 
