Parimates lüürilistes lauludes (,,Nõmm", ,,Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist tundeväljendust: ,,Ühest vaiksest pühast hiiest", ,,Mets" , ,,Põlismetsa järv". Lüdig jälgib neis lauludes üksikasjalikult teksti ning loob muusikaga tugevaid kontraste ja dramaatilist pinget. Sageli pöördus ta ka rahvaluuletekstide poole ning populaarses ,,Kiigelaulus" , ,,Vaeslapselaulus" jm kasutab ta ka rahvalaulude viisikäände ning vormivõtteid. Lüdigi muusika on meloodiline ja lihtsa kõlaga. Ta oli tuttav Tobiase ja Kapi loominguga ning taotles samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Lüdigi laulud kõlavad hästi, on jõukohased ka väiksematele ning tagasihoidlikumate võimetega kooridele ning levisid omal ajal nii Peterburi kui eesti kooride seas
Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? 16. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Kolm geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet: 1. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; 2. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; 3. Eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed. Selle uurimissuuna esindajad on näiteks Kaarle Krohn, Walter Anderson 18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks).
kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von
kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von
Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või -jutuga lühike. Kõige sagedasemad on Eestis 48-sõnalised vanasõnad. Leidub ka üle 50-sõnalisi vanasõnu. Eesti vanasõnade kohta on otsesed andmed hilised (16.17. sajandist alates), mistõttu ei saa kuigi hästi jälgida nende teket ja arengut. Rahvaluuletekstide kõrvutamisel sugulasrahvaste omadega võib siiski aru saada, et mõne üldläänemeresoomelise vanasõna vanus ulatub vähemalt läänemeresoome ühisaega. Ent Anton thor Helle vanasõnaüleskirjutuste (1732) ja 1900. aastate vanasõnade võrdlemisel on näha, et sajandi jooksul kaob käibelt kolmandik vanasõnu. See-eest lisandub pidevalt uusi ütlusi. Kõige varasem teadaolev üleskirjutus eesti vanasõnadest pärineb 1587. aastast Hiiumaalt, kus
16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid *Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist *Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn 18. Kuidas toimib W. Andresoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Iga jutustaja on kuulnud mõnda muinasjuttu või naljandit või legendi oma eelkäijalt mitte üks, vaid mitu korda, ta on kuulnud seda mitte
Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku
Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt
17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus – jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see
17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead
Folkloristika kui teadusharu kujunemine: rahvusvaheline taust The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folkloe USA-s ja Kanadas (1888) Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivistmist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn Folklore Fellows Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows Asutajad 1907. a, Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm
17. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus? O. Kallas tegi 1893. ja 1901. aastal välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumisaktsiooni; üks ERM(Eesti Rahvusmuuseum)'i asutajatest. 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetodi(e. Soome meetod) põhimõtted on nt: uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid, eesmärk on selgitada välja tekstide algupära, genees ja levikuteed, väärtustab suuri rahvaluulekogusid, on mõjutatud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast. Selle meetodi esindajad: Kaarle Krohn, Axel Olrik 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? See toimus 20.sajandi alguses; Toimus teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine. Eraldi hakkasid seisma rahvaluule/folkloor, muinasteadus
Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavadiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3. Rahvaluuleallikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) 10
Folkloristika kui teadusharu kujunemine: rahvusvaheline taust The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878); American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888); Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898); Meetodid ja koolkonnad Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn. Loodi ka rahvusvaheline uurijavõrgustik: Folklore Fellows. Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika
lk rahvaluulekirjapanekuid (vt Kivike); • Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel; 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; – Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; – Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn – vt Die Folkloris2sche Arbeitsmethode (1926); Esindajad: Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 20
folkloristikas; • 1893 ja 1901 tegi välitöid keelesaartel; • 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumise aktsiooni; üks ERM-i asutajatest; • 1922-1934 EV suursaadik Suurbritannias ja Hollandis; 20. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. • Soome meetod ehk ajaloolisgeograafiline meetod; o – Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; o – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson 21. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Folkloristika kui teadusharu kujunemine: distsipliinide iseseisvumine • Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine;
18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk geograafilis-ajalooline meetod: Geograafilis-ajaloolise meetodi abil uuriti tekstide levikut, arvestamata inimeste jm. pärimuse levikutingimusi mõjutavate tegurite osalust. Eesmärk on välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid. Võrreldakse erinevaid rahvaluule pala variatsioone, et selgitada välja algupärane tekst ja selle asukoht. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid. Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson. Julius Krohn. 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Iseseisvus Herderi ideedega 1770ndatel aastatel. Välitöödega alustati 19. sajandil. Huvi folkloori lugude vastu: vennad Grimmid.
luule (tema isikupäraga sobisid eriti A. Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). Parimates lüürilistes lauludes ("Nõmm", "Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist tundeväljendust: "Ühest vaiksest pühast hiiest", "Mets", "Põlismetsa järv". Lüdig jälgib neis lauludes detailselt teksti ning loob muusikaga tugevaid kontraste ja dramaatilist pinget. Sageli pöördus ta ka rahvaluuletekstide poole ning populaarses "Kiigelaulus", "Vaeslapselaulus" jm kasutab ta ka rahvalaulude viisikäände ning vormivõtteid. Lüdigi muusika on meloodiline ja lihtsa harmooniaga. Ta oli tuttav Tobiase ja Kapi loominguga ning taotles samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Lüdigi laulud kõlavad hästi, on jõukohased ka väiksematele ning tagasihoidlikumate võimetega kooridele ning levisid omal ajal nii Peterburi kui eesti kooride seas.
ERA arendab välja etnoloogilise suuna. Välitööd muutuvad tähtsamaks. Teaduslikud suunad: · rahvaluule e folkloor õppetoolist arenenud 19401980ndad. Iseloomulik tekstikriitika. · muinasteadus e arheoloogia · rahvateadus e etnograafia/etnoloogia ERAst arenenud 1930ndatel. Suuna esindajad: Sydow, Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist seotust, suured rahvaluulekogud, range meetod (st välistab sarnaste tekstide juhusliku kokkulangemise), tuleb üles kirjutada kogumise aeg ja koht, tekkisid levikukaardid, laenuteooria. · Võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Johannes Semper) · kirjandusteaduslikud meetodid (August Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid (Herbert Tampere) Peamised uurimisküsimused: · lauliku tähtsus laulu esitamisel
- eestikeelse terminoloogia ja fraseoloogia kujundamine (eriti Kreutzwald) - diskussioonid rahvaluule üle (kuidas seda kasutada kirjakultuuris, mis seosed on pärimusel ajaloo või kirjandusega) kujundasid eeldusi rahvaluule teaduslikuks käsitluseks 13. september Eesti rahvaluuleteaduse kujunemine. 20. sajand. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod/koolkond: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelist seotust - Eesmärk näidata tekstide geneesi ja levikuteid - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Range meetodina välistab sarnaste tekstide juhuslikud ja meelevaldsed seostamised Uurimismeetod ei arvestanud inimese kohalolekut ning uuris vaid kirja pandud tekstse. Folklore Fellows (1910): www.folklorefellows.fi - FFC-FF Commumications www.folklorefellows.fi/comm/comm.html - ATU Igal muinasjutul on oma tüübinumber
1610. aastal on kirja pandud esimene tantsulise liikumise kirjeldus Dionysius Fabriciuse teoses "Liivimaa asukate tavad, usund ja eluviis", kust selgub, et pulmades mängisid eestlased ringmänge, hüpates sealjuures üles mõlema jalaga korraga. Mõnevõrra täpsemaid kirjeldusi leidub juba 18. ja 19. sajandi vahetusest, kus kirjeldatakse ka tantsijate liikumist. Rahvatantsude teadlik kogumine algas Eestis hiljem kui rahvaluuletekstide kirjapanek. Esimesena kirjutas tantsude kogumise vajadusest ajakirjanik Georg Eduard Luiga ajalehes "Olevik" 1892. aastal. Materjali kogunes esialgu napilt, sest tantse oli keeruline üles märkida. Rahvatantsude asjatundlikku kogumist alustas 20. sajandi alguses Anna Raudkats (18861965), kes oli saanud Soomes vastava hariduse. Väärtuslikku materjali on ta jäädvustanud oma retkedel Setu alalt ja Põhja-Eestist 1913. aastal, Saaremaalt 1924. aastal. 1930
annaabi.ee 
