Eesti 19. sajandil - ärkamisaeg (0)

ÄRKAMISAEG EESTI 19. SAJANDIL  Rahvusliku liikumise kujunemine o Eestlaste majandusliku jõukuse kasv o Eestlaste haridustaseme tõus o Eestlaste otsustusõiguse kasv o Baltisaksa ja vene haritlaste vaidlused eestlaste rahvusküsimuse  ümber o Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 19.sajandi alguses  Rahvuslik liikumine I o 1857 – „Perno Postimees“ – Jannsen o Jannsen võttis kasutusele „eestlased“ o 1863 – „Kalevipoja“ rahvaväljaanne o 1864 – „Eesti Postimees“ o 1865 – laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ o 1869 – Üldlaulupidu Tartus  Juhid – Jannsen; Vanemuise Selts  Eesti hümni esmaettekanne  Rahvuslik liikumine II o 1870 -  esimene raudteeliin Eestis o 1870 – „Kolm isamaakõnet“ – C.R. Jakobson o 1871 – Eesti Aleksandrikool  Sellest pidi saama poiste gümnaasium  Eesti keelne


 Põltsamaa lähedal  Peakommitee juhtis tegevust  Juht – J. Hunt  Kriis rahvuslikus liikumises o 1878 – „Sakala“ – C.R. Jakobson  Ütles kõik välja mis arvas  Suur lõhe o 1882- suri Jakobson o 1884 – Otepääl õnnistati sini-must-valge  Üliõpilasseltsi lipp  Venestus o 1885 – Vene kubernerid ametis o Ametnikud venelased; vene keel o 1887 – koolides mindi üle vene keele o 1893 – Tartu Ülikool vene keelne  Rahvuslik liikumine sajandi lõpul o Loodi erinevaid seltse (mittepoliitteemadel)  Tuletõrjeselts; karskusselts jne KIRJANDUS ÄRKAMISAJAL  Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) o Vabavärsiline kaasaegne luule o Päevaraamat


o Lähtus antiigist  Oodid – „Laulja“; „Kuu“ (ülistab eesti keelt)  Pastoraalid o Esimene eesti luuletaja  Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) o „Kalevipoja“ idee autor (saksa keelne) o Lõpetas TÜs arstiteaduse o 1838 - Eesti Õpetatud Seltsi (EÕS) üks looja o Hakkas koguma muistendeid (8)  „Keelte keetmine“  „Koit ja Hämarik“  Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) o Õppis/töötas arstina o Kirjutas valmis „Kalevipoja“  Vabaduse motiiv olulisel kohal o „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ o „Kilplased“ o „Reinuvader“ o Kirjavahetus Koidulaga  Johan Voldemar Jannsen (1819-1890) o 1857 - „Pärnu Postimees“ o 1864 – „Eesti Postimees“ (Tartus) o Koolivõrgu laienemine – eestikeelne haridus


o 1865 – Vanemuise selts  Lydia  Koidula (1842-1886) o Romantism o Abistas Jannseni ajalehtedega o 1863.aastast Tartus: Vanemuine, laulupidu, Eesti Postimees o Luuletaja – 2 luulekogu  „Meil aja äärne tänavas“  „Mu isamaa on minu arm“  „Eesti muld ja Eesti süda“  „Emasüda“  „Säärane mulk“ – näidend  Juhan Liiv (1864-1913) o Realism o Valuline isamaa luule o Luuletab läbi enda (minakeskne) o Loodusluule; armastusluule o Lõpetab luule filosoofilise mõttega (mõtteluule) o Sügav; kaasaegne  Ärkamisaja mõju: o Trüki- ja kirjastustegevuse areng o Teaduse areng o Rahvuslik helilooming o Kujutav kunst


MUUSIKA ÄRKAMISAJAL  I üldlaulupidu ja esimesed asjaarmastajad heliloojad  1832 asutas Jüri Sommer Laiusel Eesti esimese laulukoori  1848 asutas Adam Jakobson Tormas pasunakoori  1865 asutati Estonia ja Vanemuise seltsid  I üldlaulupidu o  toimus 1869 Tartus,  o organiseerijad olid J.V.Jannsen ja C.R.Jakobson,  o osa võtsid ainult meeskoorid, o  lauljaid oli ca 800,  o lauldi ainult eesti keeles, o  oli kaks Eesti autorite laulu (A.Kunileid – Sind surmani ja Mu isamaa on minu arm, sõnad L.Koidula),  o esitati kokku 27 laulu,  o pidu kestis kolm päeva – esimesel päeval oli vaimulike laulude  kontsert, teisel päeval ilmalike laulude kontsert ja kolmandal päeval 
võistulaulmine ja –puhumine (osales ka viis pillikoori),  o kõne pidas Jakob Hurt,  o pidu oli pühendatud pärisorjusest vabastamise 50. aastapäevaks. Esimesed asjaarmastajad heliloojad said hariduse Valga Seminarist – 
juhataja lätlane Janis Cimze.  Eduard Thomson  Friedrich Saebelmann -  MK Kaunimad laulud  Karl August Hermann – MK Oh laula ja hõiska ja Kungla rahvas o Oli keeleteadlane, 


o Tartu Ülikooli lektor,  o ajakirjanik,  o andis välja Eesti esimest muusikaajakirja „Laulu ja mängu leht“, o  kirjastaja, helilooja, koorijuht, kirjanik, luuletaja, rahvaviiside koguja. o Tahtis kirjutada Eesti esimest ooperit, aga kuna see ei andnud ooperi  mõõtu välja, siis nimetas selle laulelduseks.   Pealkiri – Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. Eesti teisel ärkamisajal (1988) kasutas Alo Mattiisen oma isamaalistes lauludes 
esimese ärkamisaja heliloojate (Kunileid, Saebelmann, Hermann) laulukatkeid, 
tekitades tugeva sideme kahe ajastu vahel. RAHVALAULUD, RAHVAPILLID Rahvalaul jaguneb – vanem rahvalaul e regilaul (kuni 19.sajandini) ja uuem 
rahvalaul (19.saj.)  Regilaul: o koosneb regivärssidest, o  igas värsis 8 silpi,  o lihtsa rütmiga,  o lihtsa viisiga (2-5 nooti),  o laulsid naised,  o eeslaulja ja koor, o  ühehäälne (va setu laulud),  o ilma saateta,  o 2/4 taktimõõdus (va kiige- ja hällilaulud, ¾ ). o Kasutati – algriimi, mõttekordust, skandeerimist, refrääni. On üherealised ja kaherealised regilaulud. Üherealine – eeslaulja ja koor laulavad 
sama viisi. Kaherealine – eeslaulja ja koor laulavad erinevat viisi.  Regilaulu liigid – 


o töölaulud,  o tavandilaulud, o  lüürilised laulud.  Uuem rahvalaul –  o algriim asendus lõppriimiga,  o värsid moodustasid salmid ja refrääni,  o laulsid mehed,  o mitmehäälne,  o pillisaatega. Rahvapillid – torupill, kannel, hiiu kannel, vilepillid, sarvepillid, karjapasun, 
parmupill, tuhapill ehk pingipill, lokulaud, jauram, lõõtspill, viiul, suupill. KUNST ÄRKAMISAJAL KUNST EESTIS (19.saj)  Baltisaksa kunst Eestis o pühapäevane; lilleline; romantiline o idealiseeriv ja detailirohke o maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete  kontuuridega, põhineb joonistusel o maastikud, natüürmordid, lillemaalid, portreed, kompositsioonid Piibli  või antiikmütoloogia ainetel o Gustav Adolf Hippius  „Eesti pruut“ (1852) o Oskar Hoffmann  „Eesti taat“  „Kolm talumeest kõrtsis“


 kujutas talu elu  Johann Köler (1826-1899) o Eestlane o Õppis Peterburis o „Herakles toob Kerberose põrguväravast“ (1855)  Valmistas Peterburi Kunstide akadeemia lõputööna o Ema ja isa portreed (1857) – realistlikud o Portree FR.R. Kreutzwaldist o Tsaar Aleksander II tütre joonistus  Oli tema õpetaja o Toimetas palvekirja keisrile o „Kodutalu“ (1863) o „Tulge minu juurde…“  1872  Kaarli kiriku apsiidimaal o Elatus paraadifotodest  August Weizenberg (1837-1921) o Skulptor  o Skulptuurid/portreed tegi „ilusamaks“; siledamaks o „Kalevipoeg“ o „Koidula“ o „Koit ja Hämarik“ o Tegi Eesti kultuuriinimeste portreid raha eest


 Amandus Adamson (1855-1920) o Õppid Peterburis o „Koit ja hämarik“ o Armastab kasutada puitu   Skulptuurid  o „Tšempion“ – Lurich o „Russalka“ o „Kalevipoeg põrgu väravas“ o Vabadussõja monument Rakveres