Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Ta sooritas Apollo programmi viienda mehitatud lennu, sealhulgas kolmanda mehitatud lennu Kuu orbiidile. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Berliini müüri langemine Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Oktoobrirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis5. - 8. novembril (vkj 23.26.
Weimari Vabariik – 1919-1933. See on Saksamaa esimene demokraatlikVabariik. Riigi elu lõpetas Hitleri võimule tulek. 4) Hitler tuli võimule Saksamaale väga raskel ajal – olles keset suur ja rasket majanduskriisi. Riigikantleriks sai ta 1933. jaanuaris. Tema valmis kampaania oli kergelt öeldes ideaalne. Seal oli kõike, mida kriisis olev rahvas kuulda tahtis või vajas. Hitler nõudis Versaille' lepingu tühistamist, et see läbi saada sakslastele kõigiga samad õigused ja rahvaarmee loomist – palgaarmee eemaldamist. Nõudis riigilt, et kantaks hoolt peamiselt ikka oma rahva ja nende heaolu ning tööhõive osas. Enne Hitleri võimule tulekut oli Saksa sisepoliitika üpris rahutu. Oli tekkinud eriseisusi: VASAKPOOLSED – rahulikud ja tasased. Moodustasid esimese valitusese peale Rahvakogu kokkukukkumist. PAREMPOOLSED – nii mässulised, et nende poliitikat nimetati ''katastroogi poliitikaks''. Kasutasid isegi terrorit
Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 pgenes Lne-Saksamale vhemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt le Berliini mri pgeneda ainult 5000
Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter. Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa demokraatliku vabariigi Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Mõisted: Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
metallimaake. Eksport: Venemaa 15%; Saksamaa7%; Kreeka 6% ; Itaalia 6% ; Rumeenia 2 % ; ja muud. Import: Venemaa 30%; Saksamaa 12 %; Itaalia 5 %; Austria 3 % ; Suurbritannia 3% ja muud 47 %. Tugevad küljed: kvisüsi ja maagaas. Põllumajandus, eriti viinamarjakasvatus , veivi tootmine ja tubakakasvatus. Nõrgad küljed: võlad. Aegunud seadmed. Asend raskendab hõlpsat ligipääsu ülejäänud Euroopasse. Relvajõud Bulgaaria rahvaarmee koosneb maa-, õhu-, õhukaitse-, ja merejõududest ning piirivalvest. Relva jõud moodustati 1944 fasismivastase võitluses. Neid juhib kaitseminister, kellele alluvad kindral staap ja tööd juhib Peavalitsus. Väed komplekteeritakse üldise sõjaväekohustuse alusel, teenistus aeg 2 aastat. Rahvaarmee võttis osa Saksa fasistlike vägede purustamisel Jogoslaavias, Ungaris ja Austrias. Nüüdis ajal osalevad Bulgaaria väed Varssavi lepingu Organisatsiooni ühendatud
Sõjad pärast II maailmasõda 1. Korea sõda 1950-1953 Vene-Jaapani sõja ajal okupeeris Jaapan Korea ja kuulutas selle oma protektoraadiks, 1910 annekteeris Korea. II maailmasõja ajal otsustasid Jaapani vastu võitlevad suurrigid taastada Korea sõltumatuse. Augustis 1945 vabastas Korea rahvaarmee koos Nõukogude armeega Põhja-Korea, Lõuna-Korea (38. paralleelini) hõivasid septembris 1945 USA dessantväed. 1950 juunis tungis Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa selle territooriumist USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Kuna Nõukogude liidu esindajale oli antud korraldus julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida, õnnestus Ühendriikidel oma ettepanek läbi suruda
õpetamist. ( Tuntakse selle peamise õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse järgi) 21. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad) Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? Karl XI osutus edukaks ja pragmaatiliseks reformijaks, kes suutis päästa nii majanduse, sõjaväe kui ka impeeriumi. Oma ümberkorraldustes tugines ta peamiselt talupoegkonnale: nendest moodustati seniste palgasõdurite asemele rahvaarmee. Talupojad pidid sõjaväge ülal pidama, vastutasuks suurendati nende õigusi ja haritavat maad. Viimast teostati peamiselt maade taasriigistamise ehk reduktsiooni teel, mis kõige teravamalt puudutas Rootsi emamaad, ent jõudis ka Käkisalmi lääni, Ingerimaa, Eestimaa ja Liivimaa kubermangudesse.
600 000 inimese suurune serblaste kogukond muidugi hakkas autonoomiat nõudma. Kui Horvaatia kuulutas 25. juunil 1991 välja iseseisvuse, nõudis ka serbia Kraijna piiriäärne kogukond iseseisvust Horvaatiast. Puhkes suur vastasseis, võitlemine (Kraijna asub Splitist natuke põhja pool) Krajinas, Baranjas (OsijekiDrava jõel) ja Slavoonias (Doonaust läänes). 180 000-liikmeline, 2000 tankiga Jugoslaavia Rahvaarmee, mida juhtisid Serbia kommunistid, hakkas ise nõudma õigusi ja vabadusi serbia rahvale ning etnilise diskrimineerimise lõpetamist. Nende kolme kuu jooksul, mis järgnesid 25. juunile, langes veerand horvaatidest Serbia sõjaväe ja föderaalvägede kätte. Septembrikuus käskis Horvaadi Vabariigi valitsus luua blokaaad 32-st föderaalsõjaväe üksusest see tõstis üldist moraali ja tõi kohale selle sõjalise varustuse, mida selles situatsioonis tarvis oli. Vastukäiguks blokeeris
Erinevalt dantonistidest, vasakpoolsed jakobiinid, Klootz ja teised põhimõtteliselt välistasid igasuguse diplomaatia ja läbirääkimised. J. Hebert ja Klootz ei pidanud vajalikuks isegi kaubandus-ja diplomaatiliste suhete pidamist neutraalsete riikidega. Toitu pidi saama terrori ja rekvireerimise teel. 9. termidoori (1794-1795) riigipööre tõi muutusi välispoliitikasse ja diplomaatiasse. Selleks ajaks oli Prantsusmaa loonud üldisel sõjaväekohustusel toimiva rahvaarmee . Sõjaline üleolek nõudis ka uut diplomaatiat. Prantsusmaa sõjalised võidud kutsusid esile lahkhelid koalitsioonis. Nüüd oli diplomaatia ülesandeks nende vastuolude süvendamine. Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks. Baselis kirjutati 2 aprillil 1795 alla rahulepingule Preisimaaga, sama aasta mais sõlmiti rahu Hollandiga, juulis Hispaaniaga.
Kontrastina ütles Ida- Saksamaa lahti kõikidest seostest natsi minevikuga, pidades ennast ,,antifasistlikuks kindluseks" ja kutsudes ennast esimeseks sotsialistlikuks riigiks Saksa mulla peal. Ta keeldus tunnistamast antisemitismi ja Iiisraeli ning keeldus hüvitamast Holokausti ohvreid. Berliini müür Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Inimeste üleminek oli põhjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida- Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 põgenes Lääne-Saksamale vähemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt üle Berliini müüri põgeneda ainult 5000 inimest ja üldse
· Tagajärjed: Vastuhakkajate poolt üle võetud alad vallutati tagasi. Hukkus tuhatkond inimest. NSVL siiski ei õnnestunud olukorda Kesk- ja Ida-EU-s muuta. Rahulolematus suurenes. III Berliini kriis - Berliini müür · 1961 · Põhjus: Ida-Saksamaal valitses tugev kommunism negat mõju majandusele. Kuna Ida- Berliinist põgeneti läände (2.6 milj oli juba põgenenud), rajati Saksa DV Rahvaarmee poolt peaaegu ühe ööga Berliini müür, sest kardeti inimestest tühjaks jooksmist · Väljendused: Müür · Osalenud riigid: NSVL (Hrustsov) · Olulisemad sündmused: Berliini müüri rajamine · Tagajärjed: Berliini müür oli betoonist. Lääne- ja Ida-Berliini ning Saksa DV vaheline piir oli 166 km pikk. Müür oli umbes nelja meetri kõrgune. Piiri ületamist takistasid okastraadid, mida oli kokku 155 km. Müüri valvasid ka kurjad koerad
Venemaa loodeosas tegutsesid Vene valgekaartlikud väed, mida tuntakse loodearmee nime all. Nende juhiks oli kindral Judenits. 1919 aasta kevadel tegid loodearmee ja Eesti sõjaväge koostööd. Seda mitte Eesti Vabariigi tõttu, vaid vastuhakuga Nõukogude võimule. See oli sunniud koostöö ja kevadise pealetungi käigus 1919 võeti mõneks ajaks oma kontrolli alla üsna suure ala Petrogradini ja Pihkva jõe taha. Varsti ilmnesid vastuolud loodearmee ja Eesti rahvaarmee vahel ja Laidoner tõmbas väed tagasi etnilistesse piiridesse. 1919 toimus vabadussõja sees teine sõda, mille nimi on Landeswehr'i sõda. Landeswehr oli väeüksus, mis tegutses Läti pinnal ja koosnes sakslastest ja baltisakslastest. Lätis oli iseseisvus välja kuulutatud 1918, kuid neil ei olnud algselt oma sõjaväge. Nii lepiti kokku, et seal olnud sakslased aitavad Lätist Vene vägesid välja tõrjuda. Peagi ühinesid ka baltisakslased. Nad algselt aitasidki ja
süsteemi ega Dalai-laama staatust, funktsioone ega võimu ja erineva astme ametnikud jäävad ametisse; et (7) kaitstakse usuvabadust ja ei toimu mingit muutust kloostrite sissetulekutes; et (8) Tiibeti armee muutub RVA osaks; et (9) tiibeti keelt ja haridust edendatakse, vastavalt Tiibeti tingimustele ja samuti (10) arendatakse järk-järgult selle majandust; et (11) reformide vallas ei ole mingit keskvõimudepoolset survet, et (13) Hiina rahvaarmee on ostmisel ja müümisel aus ning ei võta Tiibeti elanikelt vägivaldselt isegi mitte ühte nõela; et (14) keskvalitsus tegeleb Tiibeti välisküsimustega ning naabermaadega saab olema rahumeelne kooseksisteerimine. Kuna selle lepingu sõlmimisele eelnes 40 tuhande Hiina sõduri rünnak Tiibeti vastu, Tiibeti delegatsioon oli olnud surve all ning seda ähvardatud, Tiibeti delegatsioonil polnud
Hrustsov nõudis USAlt vabandust ja et ta tulevikus sellised luurelennud lõpetaks ning, et süüdlast tuleb karistada. Eisenhower keeldus sellest piloot mõisteti 10 aastaks vangi ning 1962 vahetati ta moskva spiooni vastu välja. Selle indsidendi käigus nägid inimesed, et ka USA valetab. Moskva suur propaganda saatis edu. Berliini müüri rajamine Berliini müür ehitati 13.augustil 1961. Alguses tehti see okastraadist, pärast rajati kivimüür. Müüri ehitasid Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused. Läbirääkimised lääne ja ida vahel peatati. Müür ehitati sellepärast, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Ida- Saksamaal valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et Läänes on hea elu ja põgenesid. 1961.aastaks oli Läände põgenenud juba 2,6 miljonit inimest Lääne-Berliini kaudu. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Müüri pikkuseks oli 166 km
MATKIMIST VÄÄRIVAKS KUJUNES EDUKAS, ENNAST TEOSTAV NAINE 8. Berliini müür kui külma sõja sümbol. a) Berliini müüri eellugu. ● ehitati, sest inimesed Põgenesid Lääne-Berliini parema elu peale ○ erialaspetsialistide ja töötajate massiline emigratsioon Ida-Berliinist ● Saksa DV juurutati kommunismi, halb mõju majandusele b) Berliini müüri püstitamine (tehnilised andmed) ● püstitati 13. augustil 1961 ● püstitati Saksa DV Rahvaarmee poolt ● püstitati peaaegu ühe ööga c) mis pärast müüri püstitamist muutus; ● perekonnad lagunesid, kaotasid kontakti ● inimesed kaotasid töö ● Ida-Berliin isoleeritud d) Berliini müüri langemine – millal ja milliste tagajärgedega. ● 9. november 1989 ● avati piir Austriaga- võimalus pageda Läände ● päevakorrale tekkis kahe Saksamaa ühinemise küsimus 9. Glasnost ja perestroika NSV Liidus. a) vajadus uuenduste järele NSV Liidus
kohaselt. Nimelt pidi Saksa ise otsustama ja omavahel kokkuleppele jõudma ning kooskõlastama otsuse siis võtjatega. Läbirääkimised kestsid maist septembrini. Saksamaa jäi NATO-sse ning Nõukogude väed võisid olla Saksamaal 1994. aastani. Kokkuleppele kirjutati ametlikult alla 12. septembril 1990 ja Saksamaa ühendati 3. septembril 1990. Saksamaal hakkas kehtima ainult SLV konstitutsioon. Rahvakoda lõpetas tegutsemise ja ühines Bundestagiga. Rahvaarmee ühendati Bundeswehriga. Ühinemine võeti vastu uute valimiste ning suurte pidustustega. Saksa DV lakkas olemast. Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud juhtiva rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanisse, Afganistani ja Iraaki ning on pidanud ka luuresõda Talibani vastu. Kasutatud kirjandus · Üldajalugu 1938-1991, Õpik XII klassile, Kaido Jaanson, 1994, Tallinn
kiriku läänistused ja piiskopitoolid (mh. Bremen ja Lübeck) kuulusid tagastamisele (sisuliselt vasturef. sunniviisiline teostamine P.Saksamaal) - Wallensteini vallandamine (1630), kat. armee Tilly kätte (vale otsus) III Rootsi sõda Saksamaal (1630-35) - Sõjaõnn pöördub Prot. poolele ! - Rootsi kuningas Gustav II Adolf (langes 1632): südamelt protestant ja Suur-Rootsi ehitaja - Üliefektiivne ja ainulaadne Rootsi-Soome Talupoegadest koosnev rahvaarmee ( 50 000 meest, kellest 60 % Rootslased ja 40 % Soomlased) randub Pommeris 1630, regionaalsed rügemendid. Liikuv lahingukord, mida toetasid tulirelvad. Ratsavägi - Lisaks veel Rootsi palgaarmee (umbes 50 000 meest), mida rahastab Prantsusmaa. - 1631 Breitenfeldi lahing Saksimaal - Lech-jõe lahing (Tilly langeb, asemele Wallenstein) - Lützeni lahing Saksimaal (1632): Vastamisi Gustav II Adolf ja Wallensteini armee.Rootslased võidavad ja G II A langeb (6.11)
1. Maa oli laostunud 2. Polnud relvi, et ennast kaitsata 3. Polnud oma sõjaväge Punaarmee oli samal alaj edukas nov-dets 1918 vallutas punaarmee 2/3 Eestist (Tallinani jäi 40 km) Eesti päästjaiks osutasid, kes vastupanu organiseerisid: Kaitseliit, endised tsaariohvitserid ja kooliõpilastest vanatahtlikud. Eesti vabariiki toetasid Inglise laevastik ja Sooe vabatahtlikud 5.01.1919a. Algas Eesti vastupealetung 14.jaan. 1919 vabastas Eesti rahvaarmee Tartu 19.01 Narva 01.02 Võru ja Valga 03.02 Petseri Vabastamislahinkutes paistis silma Julius Kuperjanovi partisjonide pataljon jaan 1919. a. Paju lahing oli eestlaste jaoks veriseim lahing vabadussõjas Kevadel 1919 toimusid lahingud juba Vene territooriumil. Punaarmee tegi 3 suuremat pealetungi Lõuna-Eestis ja mais 1919 oldi 1,5 km kaugusel Võru linnast. Hiliskevadel oli Vene vägedel jõud otsas, Eesti rahvavägi oli samal ajal tõusnud
esimene generatsiooniks peavad mehi, kes olid võüimul koos mao zedungiga 1949- teine gen. olid mao zedungi aeglsed tegeleased, Deng Xiao-ping, kes oli üks neist, kes kultuurirevolutsiooni käigus maha võeti. ta suri 1997, tema viis hiina kapitalistlikule teele, ta mõtles välja kaadri kujundamise ja paigutamise süsteemi ja need kes jõudsid pensioniikka ei pidanud võimult lahkuma, kes olid võimelised, läksid vanurite komiteesse, tema ise oli kuni 1993 hiina rahvaarmee sõjalise nõukogu esimees, tema võim algas 1979/81- Kolmas gener. juht oli Jiang Zemin, kes tuli võimule -2003 neljas gener. Hu Jintao2003-13 on praegu järgmise aastani riigipea. viies gener. Xi Jilpin 2013- võttis üle sõjalise komitee juhtimise kavandanud etteteadlikult kaadrivahetust, süsteme töötab 80-ndate algus kui hiinlased läksid normaalsele välis ja sisepoliitikale. Taoguang yanghui - tuleb oma eesmärke varjata
Rahvusriikide formeerumine algas keskajal Lääne-Euroopa aladelt (Prantsusmaa ja Inglismaa). Võim hakkab koonduma kuninga kätte Uusaja tsentralism = Kuningale/Riigile allutatud efektiivne riigihaldus, bürokraatia algus. (Võimas areng 16-17saj, riik tugevneb ja tungib alamate ellu) (Riigi-) Maksude kogumine muutub efektiivsemaks ja talupoegade maksukoormus kasvab. Tekkis maksude abil kuningale allutatud sõjavägi: palgaarmeed, talupoegade rahvaarmee (Suur-Rootsi riigis). Uusaja rahvusmonarhide käes on raha, tsentraliseeritud riigihaldus ja sõjavägi (Valitsejad suudavad end maksma panna ja kiriku konkurents oluliselt väheneb, võidi riigistada kiriku vara ja seda kasutada). Uusajal tugeva riiklusega riigid / tsentraliseeritud riigid on eelkõige Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Venemaa. Tsentraliseerimist ei viidud läbi Poolas ja 18saj ta kadus.
osalevatele mustadele. Oli ka vägivalda pooldavaid ning radikaalseid äärmusorganisatsioone nagu Black Power , Black Muslims (juhiks Malcom X (1925-1965)) mustade poolt ning valgetel kurikuulus Ku- Klux-Klan. 8. Berliini müür kui külma sõja sümbol. a) Berliini müüri eellugu. Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSV Liidu juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. b) Berliini müüri püstitamine (tehnilised andmed) Berliini müüri püstitamine algas 13. augustil 1961 kell 1.11 öösel. 13 km pikkune müür ehitati valmis peaaegu ühe ööga. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, lisati lai tõkkeriba, okastraat, vahitornid jms.
Alustades sissetungi Prantsusmaale deklareeris Austria-Preisi vägede juht Brunswicki hertsog juulis 1792 (Brunswicki deklaratsioon), et sõja eesmärgiks pole mitte Prantsusmaa vallutamine või kahjustamine, vaid kuninga õiguste taastamine. Samuti deklareeris revolutsiooniline Prantsusmaa novembris 1792, et abistab kõiki rahvaid, kes nagu prantslasedki soovivad kehtestada vabaduse. Austria-Preisi interventsiooni vastu astus peamiselt vabatahtlikest koosnev rahvaarmee – tollal tekkis prantslaste hümn marseljees. 11. juuli kuulutas Seadusandlik kogu isamaa hädaohus olevaks. Rahvaarmee osutus edukaks. Septembris võideti intervente Valmy ja novembris Jemappes’ lahingus. Samal ajal kuulutas vastvalitud Rahvuskonvent Prantsusmaa 21. septembril 1792 vabariigiks. Kodanik Louis Capet (endine kuningas Louis XVI) üle algas kohus ja 21 jaanuari 1793 ta hukati. Kuninga hukkamine halvendas suhteid ka teiste Euroopa riikidega
nendega olid ühinenud kõik enamlaste-vastased jõud kogu Siberi ulatuses, seal tekkis üksteise järel piirkondlikke valitsusasutusi, kujundati 19 kohalikku AV-d. Omskis, Siberis, tekkis nn Siberi AV, mis järk-järgult allutas endale teised kohalikud valitsused. Teine Volga-äärses Samaras, Komutši (Asutava Kogu Liikmete Komiteed) valitsus. Koosnes vaid vasakpoolsetest, juhtkohal esseerid, juhiks sai Viktor Tšernov. Komutši valitsus formeeris oma relvajõud, Komutši rahvaarmee, võitles ka punaste lippude all, aga enamlaste vastu. 1918 kujunes Uuralitest Kaug-Ida piirkonnani valgete keskus. Välisriikide väidetav sekkumine- NL ajal oli Vene kodusõja ametlikuks nimetuseks „Kodusõda ja välisriikide interventsioon“. Palju räägiti 14 Antandi riigi kombineeritud sõjakäikudest jne. Interventsiooni mõiste on käibel ka tänastestki ajalooõpikutes meil ja Lääne-Euroopas. Kõige