20. Stagflatsioon- majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb stagnatsioon e. Kogutoodangu vähenemine ja tööpuuduse kasv. 21. Maksukoormus- riiklike maksude suhe SKPsse. Näitab, kui suure osa sissetulekust jaotub riik maksude abil ümber. 22. Maksumäär- tähistab %, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksiku sissetulekult. 23. Intress- raha hind. Raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasututatavast rahasummast. 24. Tänapäeva pangasüsteemis kaks tasandit- 1)Riigi kekspank 2) Erapangandus MAKSUD: Riiklikud maskud: Otsesed: · FIE tulumaks 21% · Ettevõtte tulumaks · Sotsiaalmaks 33% (13%ravi, 20% pension) · Maamaks (vallaeelarvesse) Kaudsed: · Käibemaks 20% · Aktsiad · Hasatrmängumaks · Tollimaks · Raskeveokimaks Kohalikud maksud: · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõidukimaks
valmistuda. Ollakse tõepoolest valmis tarbimist kokku tõmbama. Primitiivseim moodus laenuringist väljumiseks on raha kogumine. Natukene väiksem tarbimine ei muuda pere elukvaliteedis oluliselt midagi. Pankurite klassikaliseks soovituseks on, et iga kuu peaks suutma säästa kümnendiku sissetulekutest. Lihtne näide raha kõrvalepanekust on järgmine: inimene maksab iga kuu arveid, alati võiks esimese arve ehk kümnendiku oma laekunud rahasummast maksta iseendale ja seejärel kanda teised kohustused. Isik peab ise piiranguid seadma. Tekib reserv, mis osutub vajalikuks näiteks töökoha kaotamisel. Inimene ei peagi meeleheitlikult minema laenu võtma, vaid suudab elada mõnda aega tagavaradest. Siis kui rahaline puhver on olemas, tuleb langetada otsus, kas säästud investeerida või maksta tagasi eluasemelaenu ja liisingut. Kui persoon ei ole valmis teenima senisest kõrgemaid intresse, siis võib laenu tagasi maksta.
paljudele saatuslikuks saada. Looduse ja õhu saastatus on suureks probleemiks kogu maailmas,nõnda ka Eestis.Eel- kõige on selle põhjusteks inimeste hoolimatus ja ükskõiksus.Ma ei saa aru inimestest,kes oma prügi kusagile loodusesse viskavad.Sellejaoks on ju rajatud prügilad,kuhu inimesed oma jäät- med saavad viia.Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti absurdseks seda,et mõnel inimesel on sellest väikesest rahasummast sedavõrd kahju,et ta peab oma jäätmetest illegaalselt vabanema ning seeläbi loodust reostama.Kui on ressurssi prügi toota,siis peab olema ka ressurssi,et prügist legaalselt vabaneda.Meele teevad rõõmsaks selli- sed aktsioonid nagu näiteks ,,Teeme ära 2008",kus väga paljud inimesed üle Eesti tulid kokku ning koristasid vabatahtlikult metsasi prügist.Sellised ettevõtmised on küll väga tõhusad ja
Protsendid © T. Lepikult 2010 Protsendi mõiste (1) Protsent (tähis %) on üks sajandik vaadeldavast tervikust (arvust, rahasummast, toodanguhulgast jne.): 1 1% = = 0,01. 100 Näide 1 Leiame, kui palju on 1% 150-st kilost. Lahendus Kuna 1% on üks sajandik, siis tuleb selleks, et leida 1% arvust, jagada see arv sajaga ehk korrutada ühe sajandikuga: 150 1% = 150 0,01 = 1,5. Vastus: 1% 150-st kilost on 1,5 kilo. Protsendi mõiste (2)
vabatahtlikuks ning luua Eesti Vabariigis palgaarmee. Leo Kunnas, reservkolonelleitnant, vitis hes htulehe artiklis , et eestlased on ilmselgelt palgaarmee loomise vastu. Ta ti oma artiklis vlja he olulise argumendi: "Seni kuni iga vaimselt ja fsiliselt terve noormees kaitseveteenistust ei lbi, jb meie sjalise riigikaitse raskuskese rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta ohustatuks." Inimesed, kes liituvad armeega on eelkige motiveeritud rahasummast, mitte aga sellest, et nad saaksid oma riiki kaitsta. Minu arvates nendes riikides, kus on palgaarmee ( nt Ameerika hendriigid) on sdurite motivatsioon ning tekspodamised ksimusi tekitavad. Palgaarmee kehtestamisel liituvad sjavega palju inimesi, kes nii-elda naudivad julmust. Usutakse ka, et palgaarmee annaks hea vimaluse patriootidel elatist teenida ning samal ajal teha seda, mida nad armastavad - kaitsta oma kodumaad.
on hetkeks peatunud, sest üks tagakiusajaist kahetseb oma tegu ja on heitnud end pühamehe jalge ette, paludes õnnistust. Pühamees on vaikselt ümber pöördunud, et meest õnnistada. Rooma sõdurid seisavad kõrvalt ja vaatavad pealt, üks neist passiivselt , teine on tõstnud käe, 6 mis näitab täiendavalt, et ka tema on liigutatud. Võlvkaare kumerus raamib stseeni ja eraldab selle pealtvaatavast rahasummast, mida valvurid tagasi tõrjuvad. 2.2 HILISEM KUNST (KUNST MANTOVAS) 2.2.1 CASTELLO DI CORTE Aastal 1460 asub Mantegna Mantovasse, kuhu ta jääb oma elu lõpuni. Mantovas tegutseb ta peamiselt hertsog Conzaga ülesandel ja siin loob ta kuulsad freskod Castello di Cortes ; neist on eriti huvitav kuplimaal, milles Mantegna kujutas figuure nii, nagu ad tõepoolest paistavad alt vaatajale. Sama põhimõtet rakendas ka Melozzo. Tema laemaal annab edasi illusiooni
-Võimaldab siduda organisatsioonisiseselt koolitustegevust karjääri arendamisega (näiteks mentorlus) -Võib tekitada liiga ühekülgset mõtlemisviisi ja konformsust -Oluline koolituskeskkonna loomisel tagada osalejate pühendumine koolitustegevusele 18. Koolituseelarve koostamise põhimõtted. Koolituseelarve alusel planeeritakse ja kontrollitakse koolituskulusid. Koolituseelarve koostamine on vajalik selleks, et teavitada organisatsiooni juhtkonda koolituse jaoks vajalikust rahasummast. Enne koolituse jaoks summade planeerimist on vaja välja selgitada, kas koolitusturu pakkumine vastab organisatsiooni nõudlusele. 19. Arenguvestlus- mis see on ja milleks? Kuidas läbi viia? Arenguvestlus toimub töötaja ja üldjuhul tema otsese ülemuse vahel vähemalt kord aastas. Arenguvestlus on peamiselt kokkuvõte tehtust ja uute sammude seadmine tuleviku tarbeks. See võimaldab luua paremad töötulemused töötaja ja juhi vahel. 20. Töötasu ja palgapoliitika.
1. Defineerige ühe muutuja funktsiooni ning tooge näited. Intuitiivselt võib funktsiooni all mõista ,,eeskirja", mis seab igale antud sisendile vastavusse üheselt määratud väljundi. Ringi pindala sõltub ringjoone raadiusest, st ( ) Ühtlase kiirusega liikuva keha poolt läbitu teepikkus sõltub ajast, st ( ) Tagasisaadav summa hoiustamisele antud rahasummast sõltub hoiustamise perioodist ehk ajast 2. Mida nimetatakse funktsiooni graafikuks? Kas ringjoon sobib mingi funktsiooni graafikus? Kui reaalarvude hulga X igale elemendile on mingi eeskirja f abil vastavusse seatud ainult üks reaalarv y, siis öeldakse, et hulgas X on määratud funktsioon f, ja kirjutatakse ( ) Funktsiooni ( )graafikuks nimetatakse punktide (x,y) hulka {( )} ( ) xy-tasandil. Funktsiooni graafik on joon võrrandiga ( ).
Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS, PUUDUJÄÄK DEEBETIS. T-7.5
pakutava sortimendi alusel pakutava teenindustaseme alusel müügikorralduse alusel iseseisvuse astme järgi asukoha alusel 8. Hinnakujundus Laiemas käsitluses (majandusteoorias) - hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas ja kaasaegses tähenduses mõeldakse hinna all teatud kindlat rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. Hind on turunduskompleksi ainuke element, mis mõjutab ettevõtte tulusid. Hinnakujundusotsuseid mõjutavad nii sise- kui välistegurid. Siseteguriteks on: turunduseesmärgid turundusstrateegiad toote omadused ja kulud Välisteguriteks on: turg ja nõudlus konkurents seadused Hinnakujunduse etapid: 1. hinnaeesmärkide valimine 2. hinda kujundavate mõjurite määramine 3. hinnakujundusmeetodi valik 4
(valitsus, riigiametid), järelevalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid) integratsioon ehk lõiming kooskõlastamine; ühiskonna või regiooni (nt Euroopa) kujundamine tervikuks, arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisust interventsionistlik riik riik, mis sekkub ulatuslikult majandustegevusse intress raha hind; raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasutatavast rahasummast jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve järelevalveasutus riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja ametnike või parlamendi tegevuse seaduslikkuse kontrollimine: riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsman, inspektsioon kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujuvuse ning
eest (teemantivarud). Puhas monopol ei jää kestma, sest monopoli suur kasum motiveerib teisi firmasid looma toodetavale hüvisele lähedast asendustoodet ning samuti mõjutab puhta monopoli püsivust tehnoloogia pidev areng. Monopoli tulu- ja kulukõverad Monopoli nõudluskõver on ühtlasi tema keskmise tulu kõver. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem. Et leida ühe täiendava tooteühiku müügist saadud piirtulu, tuleb rahasummast, mis monopol sai selle lisaühiku müügist, lahutama kaotatud rahasumma, mille põhjuseks oli asjaolu, et monopol pidi müüma madalama hinnaga ka kõik eelnevad ühikud. Summa, mis saadakse täiendava ühiku müügist väheneb, kuna hind alaneb. Tulu, millest jäädakse ilma kõigi tooteühikute müümise tõttu madalama hinnaga, aga suureneb, kuna kogus mida oleks võinud müüa kõrgema hinnaga kasvab. Kui nõutava koguse suhteline kasv on
· sidusettevõtjate aktsiad või osad; · pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu; · muud aktsiad ja väärtpaberid finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul; · mitmesugused pikaajalised nõuded pikaajalised laenud, kapitalirendid ja muud nõuded [1 : 130]. Pikaajalised finantsinvesteeringud kajastatakse algselt soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb makstavast rahasummast ning soetamisega otseslt seotud väljaminekutest [20 : 95]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · äriühenduste arvele võtmise kord; · pikaajaliste finantsinvesteeringute kajastamine, liigitamine ja arvestuse pidamise kord; · soetusmaksumuse ja õigalse väärtuse määramise kord; · mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 133-134]. 6.2
müüjaid d)laost-e.riiuliltmüüjaid Piiratud teenustevalikuga hulgikaupleja tagab ainult osa normaalse hulgiettevõtte teenustest. a)selve-hulgimüüja b)otsekaubanduse hulgiettevõte c)laialiveofirmad d)postimüügi hulgifirma e)laostmüüja 31. Hinna mõiste: maj. teoorias on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas tähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: *) hind tarbija seisukohalt; *) hind tootja seisukohalt; *) hind ühiskonna seisukohalt. Hinnakujunduse tähtsus turunduses: 1) kuludest lähtuv. Peamine kuludest lähtuv hinnapoliitika on kululiidri positsiooni taotlemine (odava hinnaga masstoodang). Peamised probleemid millist kasuminormi võimaldab antud hinnatase? Mis on piirkulud iga kauba, projekti, protsessi ja kaupluse kohta? Kas
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv
Väärtpaberite emissioon on nende välja- ·maksekorraldused ·tsekid ·elektroonilised maksed; 2)keerulisemad laskmine väljaandja otsuse alusel. Em. on kinnised ja lahtised. pank võib oodatud rahasummast ilma jääda; 3)neg. pangaoperatsioonid ja tehingud: ·valuuta- ja rahaturutehingud korrspondendtkonto saldo e. overdrafti risk- päeva jooksul võib saldo Kuldesd käerauad- aktsiate väljaandmine väljavalitud grupile. Em. ·väärtpaberitehingud ·invest. vahendam. ·tuletislepingud. minna miinustesse. Makset teost. ei saa; 4)süsteemirisk- tuleneb algab em.prospekti väljatöötamisega. Em. prospekti ül
Investor’le laekub tehtud investeeringult kolme aasta jooksul igakuuselt 100 eurot, mis kasvab igakuuselt 0,1% ning investeeringu nominaalne aastane tulumäär on 6%, arvutatud igakuuselt. Palun hinnake: 1) investeerimisperioodi lõpuks ehk 3. aasta lõpuks kogunenud rahavoo tulevane väärtus eeldusel, et kogu laekunud rahasumma reinvesteeritakse; 2) investeerimisperioodi lõpuks ehk 3. aasta lõpuks kogunenud rahavoo tulevane väärtus eeldusel, et Mr. Investor võtab laekunud rahasummast välja 50 eurot igakuuseks tarbimiseks. Kuna siin eriloomuline (12 kuud) siis nii: (1+0,6/12)’36 - (1+0,001)’36 40 / x 100 = 4001€ 0,06/12 - 0,001 2) sama aga 100 asemel 50, ehk 1967 Finantskaasus 7 (ebaühtlase rahavoojada nüüdisväärtus, PV) Oletame, et Te kaalute investeeringut, millest tulenevad rahavood esimesel aastal
pärimise kaudu, kuulub PKS § 27 lg 2 p 2 järgi selle abikaasa lahusvarasse, kes vara eseme omandas. Järgnevalt tuleb analüüsida, milline nõutavast varast oli omandatud ühiselt PKS § 27 lg 2 p 2 alusel. Kuna Mari võitis loosis 1 miljon eurot pärast lahutust, kuulub see auhind ta lahusvarasse ning ei ole Jaanusega ühisvaraks. Siit tuleneb, et Jaanus ei saa ühisvara jagamisel nõuda endale 50% sellest rahasummast. Samas, Jaanus ostis endale Mustangi enne tema ja Mari vahel abielu sõlmimist, mis tähendab, et see vallasvara kuulub ta lahusvara hulka. Kaasuse asjaoludes on kirjas, et Kakumäe korter oli Mari vanaema Marju oma ning viimane pärandas selle oma lapselapsele. Järelikult Kakumäe korter ja selle müügist saadud tulu 130 000€ ulatuses kuulub Mari lahusvarasse ja pole endiste abikaasade ühisvaraks.
Tootejuht arvab, et reklaamile on vaja eraldada 500000EEK, kuid firma direktori arvates aitab 100000EEK- st). Reklaamkukud tuletatakse möödunud või eeldatava läbimüügi järgi. Kui müügimaht väheneb, kahanevad ka reklaamisummad, ehhki just siis oleks vaja teha rohkem reklaami. 3) Konkurentsivõrdluse meetod Reklaamieelarve koostamisel lähtutakse: tootmisharu keskmisest tootmiskulude ´ja käibe suhtest; tähtsaima konkurendi tootmiskulude ja käibe suhtest; rahasummast, mida konkurendid kulutavad reklaamile.Ettevõte peab selgitama, kes on tema konkurendid, kui palju neid on, kuidas nad täna reklaamivad ja mida kavatsevad tulevikus. Hea turundaja elab konkurendi rolli sisse ning suudab näha oma reklaamitöö tugevust ja nõrkust läbi võistlejate silmade. 4) Võimaluste meetod Seda rakendatakse harilikult väikefirmades, kus reklaamiraha eraldatakse pärast muude kulutuste tegemist Ka
Kaupade hinnad määratakse nõudmise ja pakkumise vahekorraga. Nõudmishinnad e ostjate hinnad, kogunõudmine on individuaalsete nõudmiste mehhaaniline summa. Rahaühikutes väljendatud piirkasulikkused on turul ostjate maksimaalhinnad. A.Marshall tõi nõudmise käsitlusse elastsuse mõiste, mis tema arvates oli tagavarade kasvu ja langevate hindade suhe (või vastupidi). Tarbijarendi käsitlus, mis tähendab üldise kasulikkuse ülejääki tegelikult tarbija poolt makstud rahasummast. Iseloomulikumaid Marshalli kontseptsioone on tarbija hinnavaru mõiste. See tähendab rahuldust lisaväärtusest kui tarbija maksab soovitud toote eest madalamat hinda kui ta oleks nõuks olnud maksma, et mitte sellest kaubast ilma jääda. Marshalli on muidugi kritiseeritud sellepärast, et tarbija lisaväärtust ei ole kunagi võimalik täpselt mõõta, sest see on individuaalne. Lisaks nõudmishindadele on Marshalli käsitluses ka pakkumishinnad e müüjate hinnad. Kaupade
arveldamiseks, va kui võlausaldaja on sellise kohustuse täitmise selgelt välistanud. Ülekandega rahalise kohustuse täitmise korral loetakse kohustus täidetuks alates raha laekumisest võlausaldaja arvele, posti teel maksmise korral aga raha võlausaldajale väljamaksmisest. Ülekandmisega seotud riski kannab võlgnik. (VÕS § 90 lg 3, 4) Intress Rahalised kohustised võivad olla intressiga või ilma. Intressiks nimetatakse rahasummast arvestatud tulu, mida võlgnik on kohustatud rahasumma kasutamise eest maksma kreeditorile. Intressi väljendatakse protsentides. VÕS § 94 on sätestatud intressi seaduslik määr, mida tuleb maksta kõikide kohustiste puhul, kui kokkuleppes või seaduses on intressi määr fikseerimata. Intressimäärade aritmeetilise keskmise peab Eesti Pank perioodiliselt avaldama väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlasuhte vormistamine täitmisel (VÕS §d 95, 96)
2 Laen (loan) ehk krediit on võlgu võetud raha (või ka muu vara), mille laenu saaja (ehk võlgnik) peab kokkulepitud tingimustel ja tähtajal laenu andjale (ehk võlausaldajale) koos teatava lisasummaga tagasi maksma. Nimetatud lisasummat nimetatakse intressiks. Intress (interest) ehk kasvik on tasu laenatud raha või muu vara kasutamise eest laenuperioodi jooksul. Intressi suurust väljendatakse protsentides laenatud rahasummast teatava ajavahemiku kohta. Tavaliselt on ajavahemikuks ehk intresside arvestamise perioodiks üks aasta. Laenu intressi suurust määravat protsenti nimetatakse laenu intressimääraks (internest rate) ehk laenuprotsendiks. Antud juhul laenu summa (võlgnikule antud raha) laenu saamise hetkel on rahaliselt ekvivalentne laenu andjale tagasi makstud kogusummaga (laenu nimiväärtus + intress) laenutähtaja lõpul.
teada, milleks ta on võimeline, siis lugege tema minevikku tema vasakult õlalt.» «See on suurepärane,» tähendas Athos. «Teil on riigisekretäri sulg, mu kallis Aramis. Lord Winter valvab teda nüüd hästi, kui teade temani peaks jõudma. Ja kui kiri ka satuks Tema Eminentsi kätte, ei oleks me siiski kompromiteeritud. Kuid kuna saadetav teener võib ka lihtsalt peatuma jääda Chatellerault's, meile aga kinnitada, et ta oli Londonis, anname talle koos kirjaga poole lubatavast rahasummast ja tõotame ülejäänud raha anda vastuse eest. Kas teil on teemant?» küsis Athos d'Artagnanilt. «Mul on midagi paremat kui teemant -- mul on raha.» Ja d'Artagnan viskas rahakoti lauale. Kulla kõlina peale tõstis Aramis silmad. Porthos võpatas. Athos jäi ükskõikseks. «Kui palju on selles väikeses kotis?» küsis ta. «Seitse tuhat liivrit kaheteistkümnefrangistes luidoorides.» «Seitse tuhat liivrit!» hüüdis Porthos. «Kas see väike kivike maksis tõesti seitse tuhat liivrit
annaabi.ee 
