Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahanduse alused I - kodutöö nr.2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diana, 2200, 0042, 1400, 3255, 6300, 5500, hulgikaubandus2009. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud laekumistega seotud laekumistega seotud lae
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
Muutuvkulud peale hinnatõusu: 2,75 + 1,605 = 4,355 Uus müügihind: X x 420 4,355 x 420 900 = 360 X = 7,355 ehk siis müügihinda võiks tõusta 0,36 Ülesanne 5 Ettevõte tootis raamaturiiuleid, mida müüdi aastas 150 tk hinnaga 70/tk. Kulud aasta kohta olid: - puitmaterjal 2000 - lakk, kruvid 500 - töötasu 1500 - elekter (ei ole jaotatud tootele) 2200 - hoone remont ja korrashoid 1600 - seadmete amortisatsioon ja hooldus 1400 Juhtkond polnud rahul kasumiga ja otsustati tootma hakata riidekappe, mille müügihind oleks 110 /tk. Müügikogus planeeritakse sama, mis riiulite puhul ja kulud aastas oleksid: - puitmaterjal 4800 - lakk, kruvid, nupud 1200 - töötasu 2700 - elekter (ei ole jaotatud tootele) 3200
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese 12 kuu kohta.
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Rahavood( tuh. EUR) Nõutav tulumäär on kõigi projektide puhul 5% Millist projekti eelistada ja miks? aasta/projekt 1 2 3 0 -2000 -2000 -2000 1 600 1200 200 2 800 -400 400 3 600 1800 400 4 800 -400 300 5 600 1400 800 3. Forma Inc tegeleb koduelektroonoka tootmisega ja müüb oma toodangus 3-l turul: Saksamaal, Suurbr Rootsis. Ettevõtte on kõikide riikides tulumaksukohustuslane. Ettevõtte andmed 201(1): Saksamaa Suurbrit Rootsi EUR GBP SEK Kasum enne makse (tuh.) 9000 8000 5000 Ettevõtte t/m määr % 40% 15% 45%
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Kinnisvara, Logistika ja Ettevõtluse õppetool Iseseisev töö õppeaines ,,Ettevõtte majandusõpetus" Äriplaan Äri definitsioon: Kaevandamiseinfo OÜ Koostajad: Fred Rusanov Juhendaja: Rünno Lumiste Esitatud: Kaitstud: Hinne: (punkti) Tallinn Sisukord 2.Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ .........................................................................4 2.1.Ettevõtte eesmärk ...............................................................................................................4 2.2.Ettevõtte loomine ...............................................................................................................4 2.3.SWOT analüüs ...............
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 24
Kihi h E1 E2 E3 R C F0 cm MPa MPa MPa MPa MPa 1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 4 2400 1200 3600 2,4 I 2. Kompleks stab. freesipuru 5 1400 800 2200 1,6 TS32 3. Kompleks st. Pinnas 12 600 4. Killustik alus 20 400 5. Keskliiv 20 120 0,006 40 6. Muldepinnas (tolmliiv) 20 66 0.012 35 7. Looduslik pinnas (raske 27 0,008 11 tolmune saviliiv)
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve on riigi ühe aasta raha j
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . , .. : ()
10.11.2006 22 22 100% apangast Eesti panga rea alt. USD SEK Harjutus 11 Loo korrutustabel Korrutustabel 10 12 14 16 18 20 22 24 26 65 650 780 910 1040 1170 1300 1430 1560 1690 70 700 840 980 1120 1260 1400 1540 1680 1820 75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 200
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 7 Kuva punaselt arvud, mis jääva
1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala ÄRIPLAAN FAMILY PETS OÜ Koostaja: Ingrid Koitla Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK.................................................................
raketti Kuulipilduja(d) 2/ 13,2 mm arv/kaliiber/ 1/7,9 mm 2× STWC-3 (Pratt & 2× Daimler-Benz DB Mootor/ võimsus Whitney Twin 605B / kumbki 1 475/ 1 hobujõuduses/ kW Wasp)/kumbki 1,065/795 085 Max kiirus km/h 465 575 Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Reisikiirus km/h 400 Lennukaugus km 2200 Lennulagi m 8000 9500 Meeskond 3 3 Aero L-39 meeskond: 2 pikkus: 12,13 m tiivaulatus: 9,46 m kõrgus: 4,77 m tiivapindala: 18,8 m² tühikaal: 3459 kg maksimaalne kaal: 4700 kg maksimaalne kiirus: 750 km/h mootor (reaktiiv): Progress/Ivtsenko AI-25TL mootoreid: 1 tõukejõud: 16.9 kN relvastust kuni 1290 kg neljal kinnituspüloonil. Aero L-39 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Müügiprognoos tabel 1 Hind, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 72 72 72 72 72 Pearoad 105 105 105 105 105 Dessert 16 16 16 16 16 Kogused Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 299 813 Dessert 25 910 51
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv Cu 2...3]
väljamaksed KOKKU 22 965 29 965 31 465 24 465 108 860 12 3. TOOTMISE ÜLDKULUDE PLAAN JA ÜLDKULUDE VÄLJAMAKSETE PROGNOOS OÜ Õunakese muutuvate üldkulude norm on 1,5 kr/h. Püsivad üldkulud on 13000 kr/kvartalis, sealhulgas tootmisseadmete amortisatsioon on 5500 kr/kvartalis. Tööaja kulu ehk tööjõu vajadus tundides saadakse toodangu ja tööaja kulu ühikule korrutisena. (vt. Tab 12). 12. Tootmise üldkulude plaan I kv II kv III kv IV kv Aasta tööaja kulu e.tööjõu vajadus(h) 1 050 1 800 1 750 850 5 450 muutuvad üldkulud normi
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1. Pannjärve karjäär, kaugus 18 km..............................................................................................6 2.2. Viru karjäär, kaugus 17 km...................................................................................................... 7 2.3. Objekti asendiplaan......
Tiitelleht Õppeasutus Aine Töö Teostaja: Matrikli nr Rühm Kuupäev Page 1 Tiitelleht Tallinna Tehnikaülikool Informaatika II 14.3.14 Page 2 Leida pühade kuupäevad ja nende nädalapäevad; pühade arv kuude ja nädalapäevade kaupa. Valemid peavad kehtima suvalise aastaarvuga. Pühad aastal 2017 Püha Kuu # Päeva #Kuupäev antud aasNädalapäeva # Kuu # uus aasta 1 1 1.01.2017 7 1 vabariigi aastapäev 2 24 24.02.2017 5 2 kevadpüha 5 1 1.05.2017 1 3 võidupüha 6 23 23.06.2017 5 4 jaanipäev 6 24 24.06.2017 6 5 taasiseseisvumispäev 8
PALGALEHT 1200 1000 800 Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010 4 Käsk 800 50 80 165,06 15.12.1944 23.02.2010 5 Kali 500 40 50 93,66
Sääst -10 0 10 20 30 Leida: a) MPC- b) APC kasutatava tulu tasemel 100 c) Säästujoone tõus Ülesanne 2.2.3 Punkte 8 Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbiimisfunktsiooni kohta: Käsutatav tulu Y 900 1000 1100 1200 1300 1400 Tarbimiskulutused C 750 800 850 900 950 1000 Oletame, et plaanitud investeerimiskulutused on 400 ja avaliku sektori kulutused on 200 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga a) joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon b) arvuta tasakaalutulu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve................................................................
h. Kaubad Kaup Tootmishind Müük kuus Müügihind Kulu kuus Tulu kuus Pajapüürid 45*45 6 50 35 300 1750 50*60 9 65 40 585 2600 55*70 11 60 45 660 2700 60*60 11 70 50 770 3500 70*70 15 40 55 600 2200 60*80 15 30 60 450 1800 80*80 20 30 65 600 1950 Tekikotid 150*210 98 25 260 2450 6500 180*210 118 30 300 3540 9000 200*210 132 20 340 2640 6800 220*210 144 30 360 4320 10800
1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40- jalasess
- EEKi eest kuus. Kõnede tasule lisandub abonenttasu 100.-EEK/kuus. Tabel 3. Energia- ja sidekulude arvestus Tarbimine Ühiku hind, EEK Summa, EEK Elekter 3600 kWh 1,25 4500.- Vesi, kanalisatsioon 60 m² 33,50 2010.- Küte 140 m² 10.- 1400.- Side 500.- Seega on energia- ja sidekulud kuus 4500 + 2010 + 1400 + 500 = 8410.- EEK kuus 12.3. Valvekulud Hoonet valvab turvafirma Falck, rendiandja on nõus lülitama firma valve alla 1000.- EEKi eest kuus. Liitumine 2000.- (ühekordne kulu) 20 Vargused Teenindajate kätest käib läbi kogu firma sularaha, köögis on kokkade käsutuses
2002 109 0,5 60 120 2001 109 0,5 80 160 2001 110 2 130 65 2002 110 2,3 250 108,6957 1999 114 9 830 92,22222 1999 116 15 2000 133,3333 2002 116 15 2000 133,3333 2001 116 11 2150 195,4545 2000 116 14 2200 157,1429 2001 118 1 160 160 2002 123 0,1 23 230 2001 123 0,2 44 220 2001 126 0,4 80 200 2001 131 0,4 62 155 1999 134 51,8 4055 78,28185 2000 134 46,3 5538 119,6112 2002 142 1 140 140
T V e) Kui leidis aset väljaminek, siis omakapital väheneb. T V 43. Ettevõtte käibevara hulka kuulub: a) põhikapital; b) kasum; c) ostjate ettemakse; d) ettemakse tarnijatele (hankijatele). 44. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 8500 kr ja kaubavaru lõppjääk 6000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: a) 3000 kr; b) 5500 kr; c) 6500 kr; d) 8500 kr. 45. Konto Tulevaste perioodide rendikulu saldo (enne korrigeerimiskannet) oli aasta lõpul 2700 kr (novembri, detsembri ja jaanuari rent, mis maksti ära 1. novembril). Korrigeerimiskanne, mis tuleb teha 31. detsembril, on järgmine: a) D: Renditulu 900 K: Tulevaste perioodide renditulu 900 b) D: Tulevaste perioodide rendikulu 1800
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv Cu 2...3]
270 85 300 300 100 300 270 40 300 350 70 400 350 90 450 250 70 250 320 70 350 2020. aasta 1600 1600 1000 1000 1200 1200 800 1300 1100 1100 1100 1000 1400 1400 1000 1500 Juuni (tk) Juuli (tk) August (tk) September (tk) Oktoober (tk) 45 30 45 90 105 5 4 10 92 93 10 8 28 84 100 45 15 35 90 93
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
annaabi.ee 
