Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Sama kehtib ka sooliste erinevuste kohta Aitäh kuulamast.
Lähemalt : Somaalia Piraadid - Somaalia ranniku lähistele ilmusid piraadid, kes nii nagu vanasti võtavad võimu mere peal. Rüüstades laevu ja pantvange võttes loodetakse saada omale noosi. Teadaolevalt on mereröövlid kaaperdanud juba 38 laeva, pantvangis on arvatavasti ligi 300 meest. Kaaperdatud laevade ja pantvangide eest nõutakse lunaraha. Selle olukorra parandamiseks ja nooside röövimise lõpetamiseks pooldavad mõned neist mõõdukamat taandumist, samas kui radikaalsemalt meelestatud röövlid ei taha kedagi kuulata. Majandus ehk Finantskriis - Rahaturgude kriis, kõrged kütuse- ja toiduhinnad ning suurenev inflatsioon on viimasel ajal pidevalt maailma juhtivate ajalehtede esikülgedel st. kogu maailmas on võimu võtmas majanduskriis. Üha rohkem vabastatakse inimesi töökohtadest, hinnad alanevad ja elu tingimused halvenevad. Venemaa presidendi valimised - Uute presidendi valimiste käigus selgus,
Kui ma seda aga suutma ei peaks, olen sunnitud tunnistama, et olen eksinud ning asun otsima seda õiget teed. Kas ka kõik inimesed iseenese mätta otsast sellest aru saavad? Üks küsimus tekib veel siit mätta otsast vaadates. Mis on armastus? Tihti ringi piiludes justkui näeks seda kõikjal, aga ise seda sellisena kogeda ei suuda, nagu ma seda näen. Kaks inimest koos tunduvad nii õnnelikud- miks mina seda nii suure õnnena ei tunne? Tekib küsimus et äkki on asi selles, et ma vaatan radikaalsemalt siit mätta otsast seda kõike? Kas ka mina olen seda armastust tundnud? Kui ei siis miks?
kaasa pop-kukst? 7. Kuidas põimusid hilissotsialistlikus keskkonnas nn nõukogude popkunst ja IIMM järgne sürrealism? 8. Kuidas erines toona siin loodud kunst Lääne sõjajärgsest modernismist? Popkunst kui populaarkultuurilise maailma osa, kuulub kokku uue, kuuekümnendate aastate lõpus õppima asunud noorte põlvkonnaga. Abstraktsed tööd seoti tihedalt tolleaegsete kollazidega Abstraktne kunst erines ametlikult lubatud kunstist radikaalsemalt kui popkunst näituse üldpildist, kuid kokkuvõttes jäi abstraktsionism popkunstist oluliselt marginaalsemaks näituseks. Suuremas osas jäid abstraktsed tööd ka kunstnike endi jaoks pigem katsetuslikuks perioodiks. Eesti abstraktne kunst polnud koolkondlikuks tegevuseks piisavalt mahukas ega jõuline, ta jäi pigem katsetuseks ja enesekinnituseks. Popkunst suutis kehtestada end just nimelt noorte loomingu kaudu, mõjutades
pool ja alati, lubades tal hüpata ühest paigast ja ajastust teise, ühendada ühendamatuid aegu ja ruume. Tema filosoofia aluseks oli mõistus. Maailma vaadati kõrvalt "Mikromegas"- seob erinevad ajad ja ruumid. 18. Saj. nimetati Voltaire ajastuks, tema ideedest lähtuvalt. ( Narrid andsid läbi narruse abi ja nõu) 4. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja. Kirjutas traktaate. Ühiskonnas kõige kõlbelisemaks ja terviklikumaks osaks pidas lihtrahvast. Tal oli nii pooldajaid, aga ka ägedaid vastaseid. "Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?"- tsivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudeolek viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni.
ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser Nikolai II oktoobrimanifestis kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revoolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga. * 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi
Selle teooria järgi tuleb kurjategijale põhjustada sama palju kannatusi, kui põhjustatud ohvrile. Karistust võib tõlgendada kättemaksuna. 66. sotsialism Tekkis 19. sajandi esimesel poolel. Esindajateks Owen,Fourier, Saint-Simon. Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdsust seaduse ees ja samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone,kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. 67. anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stiriner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid
· Suurbritannia sotsiaalmajandusliku olukorra üldine halvenemine 1960-ndatel aastatel. Põhja-Iirimaa oli riigi üks mahajäänum osa. · Iirlaste poliitiline diskrimineerimine - Põhja-Iirimaal kuulusid omavalitsusse ainult protestandid. · 1968.a. alustas IRA kampaaniat Põhja-Iirmaa ühendamiseks. IRA (Iiri Vabariiklik Armee) jaguneb: · IRA poliitiline tiib Sinn Fein · IRA sõjaline tiib (NB! hiljem eraldus IRA-st radikaalsemalt meelestatud võitlejate rühmitus, kes hakkas ennast nimetama "tõeline IRA") IRA võitlusmeetodid · pommiplahvatused · atendaadid · näljastreigid vanglates protestiks inglaste tegevuse vastu (1981.a. hukkus selle tagajärhel 10 inimest) · tänavalahingud (1970-1973; 1988). Iga-aastased rahutused Põhja-Iirimaal on seotud Oranje ordu paraadiga - protestantide
või Jumala tekitatud probleem? Põhjendage? Kurjuse olemasolu on fakt, mida kõik tunnustavad, kuid selle põhjus ja otstarve on ilmselt suurele enamikule tundmata. Maailmas ilmselge reaalse kurjuse olemasolu tekitab kristluses palju kahtlusi ja erinevaid küsimusi. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, siis miks on olemas see kurjus, millega inimesed iga päev peavad silmitsi seisma? Kurjuse tõus on maailmas aina süvenenud, inimkond on tänu sõjatehnika arengule muutunud metsikumaks. Aina radikaalsemalt esitatakse küsimust: kas saab Jumal eksisteerida, kui ta nii palju kurja sallib oma loodud maailmas ? Kurja probleem ehk kurjuse probleem on religioonifilosoofias ja teoloogias küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Kuidas võib püha, kõikvõimsa ja hea Jumala loodud universumis olla ruumi veel kurjusele? Tekib küsimus, kas kurjus on inimese või Jumala tekitatud. Peab tunnistama, et selle
Küsimused Miks on olulised: Voltaire - Voltaire oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme (teravalt pilkeline lühiluuletus), ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Rousseau - Rousseau oli kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja. Kuulsus tuli talle ootamatult: nimelt esitas ta ajalehekuulutuse põhjal ühele konkursile filosoofilise traktaadi (arutlev uurimus, mingi üksikküsimuse arutlev käsitlus), milles seadis kahtluse alla eaduse ja kunstide osa inimese kõlbelisel harimisel, ning pälvis sellega Dijoni akadeemia auhinna. Rousseau propageeris mõistuseülistuse ja peene salongikultuuri ajajärgul elu looduse rüpes ning soovitas inimestel kuulda võtta
Praegust hetke ei peaks kinkima tulevikule. Antipedagoogid püüavad ehitada kasvataja ja lapse vahele võrdset inimsuhet. Sõprus lastega on samuti antipedagoogide juhtivaid loosungeid. Lapsed peavad ise olema võimelised oma väärtussüsteemi moodustama. Lapsed moodustavad mõistliku väärtustesse suhtumise ja nad õpivad väärtusküsimusi käsitlema. Lapsekeskne kasvatus 2012 12. Koolikohustuste kriitika. Illich versus Dearden Kõige radikaalsemalt on kohustuslikku kooli siiski kritiseerinud Ivan Illich. Illich kritiseeris oma kirjutistes nimelt seda arusaama, mille kohaselt õppimine on vaid ratsionaalselt ja bürokraatlikult korraldatud protsess. Illich vaidlustab kooli ja õppimise vahelise seose. Kool on Illichile laste elu manipuleeriv institutsioon. Illich kritiseerib koolisüsteemi ka ühiskondlikust vaatenurgast. Illichile on kohustuslik kool tarbimiseühiskonna ja kommertslikkuse teenistusse alistatud intitutsioon. Ta
et huvitav valdkond, kasumid kasvavad, nad tahaks ka sellega tegeleda. Ettevõtjad üritava ka luua värve, aga probleem on selles, et patentimise seadsuandlsu on oluliselt nõrgem, ehk ka siis kui mõni Saksa ettevõtja suutis mõne värviga välja tulla oli tal seda keeruline või suht võimatu patendeerida, kui ta ei saa toodet patendeerida, ei saa ta kaitsta ennast selle eest, et keegi ta toodet järele tegema ei hakka. Oli kaks võimalus, kas minna Inglismaale või üritada olla radikaalsemalt innovaatiline. Saksa keemiatööstus läks üle juhuslikust eksperimenteerimisest täpsele leitamisele. Poliitika roll on väga oluline, aga ka poliitika muutub. Nt. tööjõuturu regulatsioon, kas meil on ametiühingud või mitte. Ida-Aasia riikide tõus: Kui vaadata aastat 1950, sii Korea oli sama vaene või riaks kui Somaalia, ehk siis tegemist oli maailma ühe vaesema riigiga. Väga palju ei erinenud sellest ka Jaapan, kes alustas natukene varem oma arenemist
kultuuri- ja hariduspoliitika, mille kaugem eesmärk oli eesti rahvusliku identiteedi aluse, lasteaiast ülikoolini ulatunud omakeelse haridussüsteemi lõhkumine. Mõistagi tõi see kaasa proteste ja varjatud vastupanu, seda eelkõige kultuurivallas, kuhu oli pärast metsavendluse lämmatamisest 1950. aastatel kandunud Nõukogude võimu vastase tegevuse raskuspunkt. Venestamise ja eestlaste diskrimineerimise vastu protesteerisid peale eesti intellektuaalide ka radikaalsemalt meelestatud noored. 1970. aastate lõpus aktiviseerus Eestis dissidentlik liikumine, milles osalejad saatsid kirju ÜROle ja lääneriikide valitsustele, juhtides tähelepanu inimõiguste rikkumisele ja Balti riikide okupeeritud staatusele. 13 Vastukaaluks võimude survele ja idast tulevatele mõjutustele, püüdsid eestlased hankida võimalikult palju ja võimalikult vahetut teavet Lääne
uskumuste ja traditsioonide alt. eesmärgiks oli leida erinevad arenguteed Läänemaade ja Idamaade kultuuris, aga neid mitte hukkamõistes ega hinnates. Weberi arvates võisid tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat, mis aitas inimestel säilida minevikus. Whorf, Benjamin Lee ameerika keeleteadlane indiaani keelte uurija, Sapir-Whorfhüpoteesi üks autor, väidab radikaalsemalt et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Tuletõrjuja näide: kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab, erinev grammatiline struktuur tingib erineva arusaama maailmast Wittgenstein, Ludwig - Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus erititähendusest ja keele piiridest. Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise
sõda kõikide vastu. ühiskondliku lepingu teooria ei ole ajaloolisele tõele pretendeeriv lugu, vaid normatiivne ettepanek, kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Sellise käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim ratsionaalsusele ja juurutada võrdsust.Sotsialism- Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdust seaduse ees ning samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes
tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser Nikolai II oktoobrimanifestis kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revoolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks, arvates, et edasisi muutusi saab läbi viia rahumeelsete reformidena. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga juba selle algul, kui ei suudetud kokku leppida koosoleku juhatuse valimistes. Tõnissoni pooldajad jäid algsesse koosoleku toimumispaika "Bürgermusse" majja, radikaalid eesotsas Jaan Teemantiga pidasid oma koosoleku aga Tartu Ülikooli aulas ("aulakoosolek"). Tagantjärele on arvatud, et mõlemal koosolekul oli umbes sama
Kati, Riina. Kõige vähem nimesid oli 18.saj venestusajal. rahvusvahelised mugandamata nimed (alates 19.saj keskpaigast) Koos haridustaseme kasvuga jõudsid eestlased arusaamani, et peab kandma Euroopas levinud nimesid. Dokumentidesse hakkasid ilmuma keerulised saksa nimed, mida rahvasuus kindlasti mugandati. eesti nimed (1880–…) 1892 võeti Isamaa Kalendrisse Linda, Salme, Sulev ja soome nimedest Hilja, Helmi, Kullervo. Radikaalsemalt võttis selle käsile Mats Tõnisson, kes sõdis otseselt saksa nimede vastu. Tema kalendrist pärineb hulk tänapäevalgi tavalisi nimesid: Aade, Heldi, Laine, Luule, Meeli, Koidu, Õie. Kuigi ta väidab, et ta võttis need rahvasuust, oli keegi Sõggel need talle saatnud ja on ise välja mõelnud hoopis: Enne, Kulla, Linnu, Rahu, Säde, Rahuleid, Tõeleid. Eesti nimede kasutus kalendrites kasvas hoogsalt. Suur osa ei leidnud tegelikult kasutust, vaid paarkümmend
infokadude vastu (vt tähenduse polüseemia). Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. ...Lõikame loodust, organiseerime ta kontseptideks ja kirjeldame tähendusi kuna me oleme oma keelekollektiivi liikmed ja meil on kokkulepe, mis ei ole kuidagi selgelt väljendatud, kuid on kohustuslik; ilma selleta me ei saaks millestki rääkida. Benjamin Lee Whorf väidab radikaalsemalt et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumiseli. Tuletõrjuja näide: kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab. /Reklaamis kasutatakse/ Grammatiline struktuur mõjutab eriti. Hope indiaanlastel ei ole mingit probleemi relatiivsusteooria mõistmisega. Puudub objektiivse aja mõiste, ei erista minevikku, olevikku ja tulevikku, üks sõna -
silmas kogu kohalik kultuuri- ja hariduspoliitika, mille kaugem eesmärk oli eesti rahvusliku identiteedi aluse, lasteaiast ülikoolini ulatunud omakeelse haridussüsteemi lõhkumine. Mõistagi tõi see kaasa proteste ja varjatud vastupanu, seda eelkõige kultuurivallas, kuhu oli pärast metsavendluse lämmatamisest 1950. aastatel kandunud Nõukogude võimu vastase tegevuse raskuspunkt. Venestamise ja eestlaste diskrimineerimise vastu protesteerisid peale eesti intellektuaalide ka radikaalsemalt meelestatud noored. 1970. aastate lõpus aktiviseerus Eestis dissidentlik liikumine, milles osalejad saatsid kirju ÜROle ja lääneriikide valitsustele, juhtides tähelepanu inimõiguste rikkumisele ja Balti riikide okupeeritud staatusele. Vastukaaluks võimude survele ja idast tulevatele mõjutustele, püüdsid eestlased hankida võimalikult palju ja võimalikult vahetut teavet Lääne kultuurist ja ühiskonnaelust -- infoallikatena olid tähtsal kohal
tööstus oli ennekõike välistööstus. 1914 aastal tegutses läti aladel 11 suurt kommertspanka, ka venemaal tegutsevad kommertspangad ei suutnud ennas sisse süüa siia, kaubandus oli ka baltisakslaste käes, neile kuulusid suuremad import ja eksport ärid. 30,04 Läti ajalugu. 30.04 Jaunas Strava. Aluspanija J. Veiderbaum, TÜ õppinud. Riia lätlaste selts. 1860a hakatai välja andma Diena lapa, Uus ajaleht, uue voolu peamine häälekandja. Moodustasid ennekõike nooremad haritlased. Radikaalsemalt meelestatud. Nende orientatsioon suunatud Lääne-Eu. Poliitilises eesmärgiks. Demokr, kodanikuõigused, parlament, põhiseadus. Tegemist ei olnud ainult poliitilise suunitlusega. Tuleb vabaneda varakapitalistlikust stiihiast, tuleb luua korrastatud kapitalistlik ühiskond, vaestemate kihtide teadlik järelaitamine. Oluline kultuuriline mõõde, lääne-eu kultuuri sissetoomine. Eriti olulisesk 1895a, saab ue toimetaja Janis Pliekšans, tuntuim lätlane lätlaste hulgas. Peterburi
Midagi jääb ka tsensuuri tõttu ilmumata. 1977 Neljakuningapäev - läheb tsensuurist mingis mõttes läbi. Tegemist on näidendiga. 1984 Tule tagasi helmemänd 1985 Õhtu toob tagasi kõik - "Õhtu toob..." teeb teisiti midagi. Aga ei jäta vanasid kombeid maha. Pöördepunkti märkimine ei tähenda väärtustamist, et kindlasti on parem üks või teine. "Õhtu toon tagasi kõik" teatud pöördepunkt. Pöördumine. Selle laadiga, mis on "Valge joon...". Mingid tunnused tulevad radikaalsemalt välja. Raamatus näeme, kuidas üldistus taandub, päris ei puudu. Üldistavaid asju poleks nagu näha. Taandub metafoorsus. Domineerib kirjeldus. Kirjeldavad välismaailma, kirjutaja lihtsalt paneb kirja, mida ta kuuleb, näeb. Kirjutamine kirjutamisest. Toob metatasandi teksti sisse ja siis hakkame all või lisakihte nägema. Päris puhas kirjeldus siiski pole. Võiks meenutada ka laadi, milleni jõudis Rummo, tema on nurgelisem, selgemalt võtab seisukohti.
omavoli ees, kuid rahval on seejuures õigus taastada varem kehtinud kord, kogu süsteemi muuta rahval õigust ei ole. Prantsuse Revolutsiooni puhul oli Burke arvates tegemist ühiskonna hävitamisega, mitte parandamise ega seadusliku korra taastamisega. Burke oli väljendanud selliseid ideid ka oma varasemates teostes, kuid radikaalne revolutsioon (esimene täiemahuline ajalooline revolutsioon, mis muutis nii ühiskondliku ülesehituse, valitsemiskorra, kogu süsteemi) tõi Burke ideed ka radikaalsemalt esile. Prantsuse Revolutsioon ei olnud õigustatud Burke arvates, sest revolutsiooni endaga tehti palju suuremat ülekohut võrreldes revolutsiooni õigustuseks toodud ülekohtuga. Burke leiab, et nn puhas demokraatia (otsedemokraatia, rahvavõim või rahva enamuse võim) võib olla sama despootlik, sama rõhuv kui absoluutne monarhia. Prantsuse Revolutsioonist levib mööda Euroopat katk, mille vastu tuleb rakendada kõik võimalikke meetmeid. Oma retoorikas pingutab
Selline suur võit vabadussõjalastele indu juurde, veelgi enam innustas jätkama KL sees toimunud oluline muutus. 1932 märtsis III kongress, mis tähistas keskliidu politiseerumist-radikaliseerumist. Selleks ajaks tekkinud põhjendatud mulje, et VS liikumiste näos tegemist poliitilise liikumisega. Keelati tegevteenistuses olevate sõjaväeliste osalemine vabadussõjalaste hulgast. III k-l keskjuhatuse ümbervalimised. Valiti nooremad ja radikaalsemalt meelestatud mehed. Paul Telg, Podrätsik (?). III k-l võeti vastu ptsus luua VSKL toetaja liikmestaatus. Seni vaid VS veteranid, nüüd võisid nendega ühineda ka vabadussõjas mitteosalenud, kuid kes pidasid nende poliitikat endale sobivaks. VSKL nüüdsest selgelt poliitiline liikumine. 1932 sai Vslaste japoks oluliseks: sajad rahvakoosolekud, kihtuskirjandus, nn Vslaste päevad, mida kasutati 'ra oma poliitiliseks propagandaks. Tapal toimus esimene poliitiline kokkup]rge
totaalselt uueks muuta) rahval õigust ei ole. Burke'i nägemus Prantsuse revolutsioonist Prantsuse Revolutsiooni puhul oli Burke arvates tegemist ühiskonna hävitamisega, mitte parandamise ega seadusliku korra taastamisega. Burke oli väljendanud selliseid ideid ka oma varasemates teostes, kuid radikaalne revolutsioon - esimene täiemahuline ajalooline revolutsioon, mis muutis nii ühiskondliku ülesehituse, valitsemiskorra, kogu süsteemi - tõi Burke ideed ka radikaalsemalt esile. Prantsuse Revolutsioon ei olnud Burke arvates õigustatud, sest revolutsiooni endaga tehti palju suuremat ülekohut võrreldes revolutsiooni õigustuseks toodud ülekohtuga. Burke leiab, et nn puhas demokraatia (otsedemokraatia, rahvavõim või rahva enamuse võim) võib olla sama despootlik, sama rõhuv kui absoluutne monarhia. Burke: Prantsuse Revolutsioonist alates levib mööda Euroopat katk, mille vastu tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid. Oma
annaabi.ee 
