R-tähega algavaid sõnu. Kuidas seda tulemust seletada? Keerulisem on meenutada sõnu, kus r on kolmandal kohal kui neid sõnu, mis algab r tähega. 7. Mis on raamistamine? Kuidas mõjutab probleemi raamistamine valikute tegemist? Kus kasutatakse raamistamise efekti teadlikult enda huvides? Raamistus - valikuotsuste sõnastamise või valikuvariantide kirjeldamise viis. Näiliselt kõrvalised raamistuse elemendid võivad otsuseid mõjutada, sest muudavad võrdluse tausta. Näiteks kui antakse inimesele valida, kas päästetaks 200 inimest 600-st vs 600-st inimesest sureks 400. Antud juhul on ainuke erinevus variantide sõnastuses ning sellisel raamistuse muutmisel on tohutu mõju. Kusjuures kumbki neist raamistustest pole teisest parem, sest mõlemad esitavad lõppude lõpuks sama informatsiooni. Erinevad raamistused segavad
paberi ühel poolel, (6.-7. klass võib õpetajaga kokkuleppel esitada retsensiooni ka käsikirjaliselt); * lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ja paremal 1,5 - 2 cm. * töö kirjutamiseks kasutatakse püstkirja sriftiga Times New Roman või Arial suurusega 12, reavahega 1,5; * teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse reavahega (nn. plokkstiil) taandrida kasutamata; * ühtse raamistuse saamiseks kasutatakse vasak-parem joondumist (Justify ikoon); * kõik tööd algavad tiitellehega, millele märgitakse kooli nimi, töö autori ees- ja perekonnanimi, klass, töö pealkiri, töö üldnimetus (essee, referaat, retsensioon jne), õppeaine, õpetaja ees- ja perekonnanimi, töö tegemise koht ja aasta; * kirjaliku töö kõik lehed nummerdatakse läbiva numeratsiooniga lehekülje all paremas nurgas ja seda alates tiitellehele järgmisest lehest, mis kannab seega lehenumbrit 2;
ning sotsiaalpsühholoogia meetoditega kogutud rakenduslikke teadmisi pedagoogilise protsessi olemusest ja seaduspärasustest. Need teadmised esinevad enamasti üksikfaktide, sõltuvusseoste kirjelduste, õppe-kasvatusprotsessi ühte või teist tahku kirjeldavate mudelitena. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid on õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadud teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilaste arengut ja arengupotentsiaali, õppimise seaduspärasusi ning õppimiseks vajalike väliste tingimuste kujundamise võimalusi (õppemeetodite ja vormide kasutamine, õppetööks soodsa õhkkonna ja distsipliini loomine jne). 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus. Õpetajatööks vajalikke teadmisi ja oskusi ei paku mitte ainult pedagoogiline psühholoogia,
kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega näidatakse maastiku ilu tervikuna või eksponeeritakse siis selle silmapaistvamaid komponente. Vaate võib jaotada osadeks järgnevalt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks valitakse koht, kust eksponeeritav ruumiosa või teatud kindel objekt on kõige paremini vaadeldav. Vaatepunkt ja fookus peaksid asuma ühel sirgel. Keskplaaniks vaates on raamistuse ning fookuse vaheline ruum. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu järk-järguline juhtimine esitletavale. Fookus e vaate lõpetus võib olla suvaline objekt, mis on piisavalt tähelepanuväärne. Fookuse asukohaks valitakse vaatekohast lähtuvalt perspektiivi näiv koondumispunkt. Raamistuse ülesannet vaate konstrueerimisel võib võrrelda maali raamistusega - mõlemal juhul aitab raamistus nö viimistleda esitetava pildi. Raamistus aitab suunata tähelepanu ning
Seda templit vaadates on väga tunda aja vahet, kui vaadata tervet Akropoli, sest selle ajajooksul oli paljugi muutunud.Selleks, et õigesti hinnata Erechteioni ehituse arhitektuuri peensusi on vaja seda lähedalt ja hoolikalt vaadata. Sellel on kõik väga peenelt välja joonistatud ja sellist peensust ei kohta muudel Akropoli ehitistel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, aga lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid. 3 Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr
vaadete seeriatena. Ajaline järgnevus oli selles väikeses ehitises veel tugevamini tajutav kui vaates tervele Akropolile. Erechteionit tuleb vaadata võimalikult lähedalt, ainult siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornamentikat. Viimane on nii peenelt välja joonistatud, nagu seda ei kohta ühelgi varasemal kreeka ehitisel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, kuid lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid. Nike tempel- Kallikrates Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas. Vaheldusrikas kompositsioon mõjus kogu vabadusele vaatamata siiski tervikuna. Akropoli üksikuid osi sidus üksteisega ehitiste tõus suunaga keskkoha poole, kuid iga osa, eriti aga Nike tempel, oli terviklik nagu iseseisev organism. Juba ainuüksi selle poolest erineb Akropol põhiliselt kõigist
Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid üritati seletada ratsionaalselt. Euroopas aga üritati müütide kaudu mõtestada inimkonna arengut ning neid võeti tõe pähe, olenemata sellest, kas nende sisu oli loogiline või ilmselge väljamõeldis
Müüdi sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; Müüdi ülesanne on algupära seletamine; Müüdid on valesti mõistetud või „primitiivne“ teadus; Müüdid muudavad universaalse konkreetseks või arusaadavaks; Müüdid väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; Müüdid on inimese „vaimsed“ ja „psüühilised“ väljendused; Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod,
parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; inimese "vaimsed" või "psüühilised" väljendused; annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. MÜTOLOOGIA ajaloolises ja kultuurilises kontekstis tekkinud müütide kogum 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Vana-Kreeka: mythos jutt, kõne (pläralära), mütoloogia jutulugu; Homeros, Hesiodos, Theagenes (lisandus "mõistukõne" tähendus), Herodotus (lisanuds "riknenud ajaloo", "udujutu" vms tähendus
Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ning õppimiseks vajalike väliste timiguste kujundamise võimalusi (õppetööks soodne õhkkond, distsipliin). 3) Õppe- ja kasvatustöö käsitlemine õpetajatöö kolme järjestikuse otsustamisetapina. Planeerimine – tunniks valmistumine eeldab põhijoontes üldtausta tundmist, eesmärkide püstitamist ja tunnistsenaariumi koostamist. See hõlmab
baas. Nõukogude ajal sellist mõistet ei kasutatud ja see valdkond hääbus. Termin tuli uuesti kasutusse 90ndatel. Hämäläineni sotsiaalpedagoogika definitsioon: Sotsiaalpedagoogika on eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine ning võrdse stardikapitali andmine. Oluline on ka ennetustöö, et probleemi üldse ei tekikski. Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiaid nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Teadusalana omab sotsiaalpedagoogika põhimõisteid, uurimisobjekte, probleeme, kasutab teaduslikke uurimismeetodeid jne. Sotsiaalpedagoogika algusaastatel iseloomustas seda idealism, mitte teaduslikkus.
mõtlemist; kiired ja tõhusad, kuid mõnikord ekslikud strateegiad ning aeglasemad ja töömahukamad, kuid vähem riskantsed strateegiad. ← parim tulemus saadakse kahe kombinatsioonil. Arutlusoskus sõltub sellest, millest arutleme = oluline on probleemi sisu. Kaks võimalikku seletust – evolutsiooniline ja kogemuslik. Inimesed eksivad arutlustel 80-90% ajast. Teadlased arvavad, et kõiki valikuotsuseid langetatakse samal viisil, kasutades samu protsesse. Raamistuse mõju. ● Selle teooria kohaselt tuleb kaaluda iga valikuvõimaluse tagajärgi ning valida soovitud variant. ● Valiku tegemisel tuleb kaaluda ka riske, et lõpuks valikut tehes saades seda, mida väärtustatakse. ● Mõjutab: sõnastus või valiku kirjeldamise viis ● Üldjuhul valitakse võimalus kus kaotus oleks võimalikult väike Afektiivne ennustamine. ● See, kui ennustatakse oma emotsionaalset reaktsiooni tulevastele sündmustele.
Sotsiaalpedagoogika eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001) Preventatsioon e ennetamine kas mahub siia definitsiooni sisse? Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks. Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne): Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. (Hämaläinen) Sotspedag algusaastaid iseloomustas idealism ja vähene tähelepanu teaduslikkusele. (Lorenz, 2008) Igapäevane praktika ja teadus peavad olema pidevas ühenduses. (Mikser, 2006) Hämäläinen käsitleb sotsiaalpedagoogilist praktikat tegevusena, mille eesmärgiks on: Vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust Toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevate indiviidide ühiskonda
inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ● ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah’ osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. ● CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo „sisse pakkinud“ kümneid looduslikke objekte. Robert Smithson (1938 - 1973): Spiraalpoolsaar (1971), Utah
Tulemustest pandi kokku ka 12-köiteline raamat. [9] Võttes kokku Koolhaasi loomingut, on tähtsateks märksõnadeks vorm, idee ja teooria (see on minu arvamus!). Vormi kohta on Robert Somol kirjutanud CCTV tornile viidates (,,12 Reasons to Get Back into Shape, 2004"): ,,OMA kujundikesksed projektid ei toimi mitte logo graafilise, identiteeti loova vastena, vaid need on ka augud siluetis, mis annavad linnale uue raamistuse. Me mitte niivõrd ei vaata neid endid, kuivõrd nendest läbi või nendest välja." [10] Nende kahe lausega on kokku võetud kõik kolm märksõna. Rem Koolhaasi kirjeldatakse enamasti kui vastuolulist isiksust. Minu jaoks seisneb Rem Koolhaasi vastuolulisus loobumises, kuid samas edasi võitlemises. Juba oma esimese raamatu jaoks uuringut tehes mõistis Koolhaas, et arhitektuur ei saa enam kunagi olema sama, mis ta olnud on ning selle põhjal ongi kogu Koolhaasi looming valminud. [6]
Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo ,,sisse pakkinud" kümneid looduslikke objekte. PROTSESSIKUNST Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega.
Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo ,,sisse pakkinud" kümneid looduslikke objekte. PROTSESSIKUNST Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Protsessikunstis
tunnetuslike muutujatega koos toimides kõrgetele saavutustele viib. Saavutusmotivatsiooni õpitud komponent Sotsiaalse õppimise teooria Selle teooria kohaselt õpivad lapsed vanemailt, et üheks viisiks saada elus seda, mida tahad on omandada teadmisi ja kujundada oskusi. Eeskujude jäljendamine aitab lapsel välja selgitada, mida ta elult saada tahab. Edasist teadmiste ja oskuste omandamist motiveerivad raha, sotsiaalne hekaskiit ja teised hüvitused. Sotsiaalse õppimise teooria annab laia raamistuse selle mõistmiseks, miks inimesed konkreetseid eesmärke valivad ja kuidas nad endale vajalikke oskusi omandavad. See teooria ei seleta aga ära, miks inimestel kujuneb üldistunud vajadusseisundina saavutusvajadus või meisterlikkusevajadus. Miks inimesed enda jaoks saavutusi ja meisterlikkust hindavad? McClellandi arvates me internaliseerime teatud väärtusi ja see protsess tekitab meis eelsoodumuse saavutusteks. Sõltumatuse ja meisterlikkuse arendamine lapsel
Kuigi Ledoux uuenduslikud arhitektuuriideed jäid enamasti eskiisidele ja valmisehitatud hoonete kujunduses domineerisid klassitsismile omased arhitektuurimotiivid, oli tema arhitektooniline väljenduslaad vastavuses revolutsiooniaastatele omase ranguse ja jõulisusega. La Villete`i vahtkonnahoone ( kokku pidi Ledoux plaani kohaselt Pariisi ümbritsema 80 vahtkonnahoonet, mis oleksid linnale andnud ajastule iseloomuliku klassitsistliku raamistuse ) hiigelrotund kõrgub madalama, portikusega 86 alakorruse kohal, sambad asetsevad tumedal foonil, alistudes seinte geomeetrilsele siledusele ( ehit. 1784 - 89 ). Kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse elementidesse, lakoonolise selgusega väljendatud monumentaalsus iseloomustab ka teise Suure Prantsuse revolutsiooni ajal töötanud arhitekti E. L. Boullée loomingut
" [Kohal on eeldusi, vaja ainult siin-seal natuke parandada.] Blenheim (Brown 1765), Oxford. Browni parimaid, kuid ka enam kritiseeritumaid saavutusi, kuna ta hävitas oma muudatustega peaaegu täielikult suurejoonelise barokiaegse kujunduse. Kolossaalne lossi ümbert kadusid parterid ning asemele tuli sile murupind puuderühmadega. Paisjärv toodi lossi ette välja. Säilis siiski monumentaalne alleedega ääristatud telg. Brown kujundas mõisatele väärika raamistuse, hoolitses selle eest, et häärberi omanikul oleks, mida aknast vaadata ja et külalistel oleks uhke teed mööda häärberisse sõita. Nn "maastikuparandused" à la Brown läksid moodi ja nõudlus tema teenete järgi oli väga suur. Brown'i käe läbi said põhjalikult ümber kujundatud pea kõik tolleaegsed Inglismaa suuremad pargid ja aiad. Brown'i hiilgeaastad: 1750-1783. Uhkelt olla ta öelnud, kui teda Iirimaale tööle kutsuti, et "Ma pole veel Inglismaaga valmis"
Esimeses kooliastmes on mulle abiks küsimus: „Mida me peame tegema, kui oma kohale kutsuda (lk 152). klassi siseneme?“ ning seejärel täita vajadusel need lüngad, mis neil on ununenud (mütside, Loomulikult ei suuda me ette kavandada käitumist igaks vahejuhtumiks. Need põhiprintsiibid veepudelite, kottide kohta... jne). loovad raamistuse sellele, kuidas me end nii õpetamisel kui juhtimisel väljendame ja kuidas Selline koridoris ettevalmistamine ei võta kaua aega, kuid see on sissejuhatuseks õpetaja/õpilase me suhtleme (lk 83-84). ootustele eesmärgipäraseks käitumiseks teisel pool klassiruumi ust. Aja jooksul peaks klassiväline
annaabi.ee 
