Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatu \"Libahunt\" kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
marguseus, peremees, tammaru, arvab, jooksis, jookseb, püss, küsis, libahunt, kitzberg, perenaine, märt, hääled, välisuks, hirmul, uksel, koputus, vaikselt, mindi, magada, usin, korjas, juttu, kuulasipäeva, jäta, tuhat, koguaeg, sulane, voodis, lausu, teeks, pulmad, kargab, istuda, jumalaga, vanaks, oodatakse, tulema, kuuleb, saadab· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees
) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm
peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas
Miks Tiina hukkus? Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega . Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge. Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi
Tammaru perenaine ja peremees, sulane Jaanus, perepoeg Margus, perre võetud kasulaps Mann (Mari), vanaema. Peremees ja sulane Jaanus on läinud kiriku käsul vaatama, kuidas pekstakse ja hukatakse sealtkandi nõida-libahunti. Ilm oli väga külm ja tuisune, teised ootasid neid ärevusega koju. Kui tulid, siis jutustasid, mis nad näinud olid. Hukkamise juures oli ka väike laps, kes ema peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut
Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Kord elas tore perekond nimega Tammaru. Tammaru peremehel ja perenaisel oli poeg Margus, sulased Jaanus ja Märt ning kasutütar Mari, peres elab ka Marguse vanaema. Ühel külmal õhtul kui Mari luges ja perenaine ketras, saabusid õuest külma tuule käest Jaanus ja peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde.
Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama
Libahunt August Kitzberg Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada,
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, nende poeg Tiina, kasutütar Mari, kasutütar Vanaema Jaanus, sulane Märt, sulane Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde.
võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma. Märt: Noor sulane Märt aitas perekonda ja puges Marile, sest kartis, et võidakse ta majast välja heita. Tegevuspaik Tegevuspaigaks oli väike vana talu. Tegevus Tegevus toimus 19. sajandi alguses, kui oli Eestis orjapõlv. Teoses oli kujutatud tavaliste inimeste elu. 3 tähtsamat mõtet 1) Inimesed muutuvad aja jooksul 2) Teos oli realismi loomingutüübis 3) Tiina oli kui üksik hunt, kes oli eraldatud teistest.
võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma. Märt: Noor sulane Märt aitas perekonda ja puges Marile, sest kartis, et võidakse ta majast välja heita. Tegevuspaik Tegevuspaigaks oli väike vana talu. Tegevus Tegevus toimus 19. sajandi alguses, kui oli Eestis orjapõlv. Teoses oli kujutatud tavaliste inimeste elu. 3 tähtsamat mõtet 1) Inimesed muutuvad aja jooksul 2) Teos oli realismi loomingutüübis 3) Tiina oli kui üksik hunt, kes oli eraldatud teistest.
Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks
Autor- August Kitzberg See oli komöödia/ draama/ tragöödia- tragöödia__________________________________________ Tegelased Nimi: Tiina Nimi: Margus Nimi: Mari Välimus Tiina oli väga ilus. Margus pidas teda Marist ilusamaks. Tõekspidamised Uskus, et tema ema Tahtis muuta Arvas, et Tammaru polnud nõid. Arvas, et traditsioonilist järglaste suguvõsas peab jätkuma libahundid on saamist. Ei tahtnud vereline järglaste samaväärsed kui uskuda, et Tiina on soetamine. Uskus inimesed. libahunt, sest ta oli tema libahuntidesse ning ei
Libahunt Ükskord õppis Mari piiblit ja perenaine ketras. Õues oli külm talveõhtu ning peremees ja sulane olid kutsutud kirikusse vaatama, kuidas ühte nõida pekstakse. Peremmes ja sulane jõudsid koju. Perenaine oli väga rõõmus, et ikka elusalt koju jõuti ja kutsus ruttu mehed tuppa, et külma uksevahelt sisse ei tuleks. “Nõial olnud ka laps,” ütles peremees “ aga see olla kirikust ära jooksnud ja keegi polnud kätte saanud.”. Järsku kostus päris lähedalt huntide hulgumist ja kraapimist ukse peale. Peremees haaras püssi ja läks uksepeale vaatama. Sealt aga leidis väikse lapse. Laps toodi tuppa ja anti süüa ning pere otsustas et jätavad lapse enda hoolede, sest: “ Kus vaeseke ikka külma ilmaga läheb, hundid söövad veel ära.”. Nii jäetigi lapsuke enda juurde ja pandi nimeks Tiina. Möödus kümme aastat. Kõik lapsed
Libahunt Tammaru rahvas 1. Tammarulasi esindavad : Tammaru peremees, kes on 50-aastane, tugeva kehaehituse, habeme ja hallide juustega mees. Tammaru perenaine, kes on 40-aastane, lühikeseks lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2. Esimese vaatuse alguses on tammaru peremees ja naine väga töökad, hoolivad ja julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama.
Keegi ei sallinud eriti Tiinat ning kutsusid teda libahundiks ja nõiaks, sest levisid jutud, et ta nüüdseks surnud ema olevat nõid ja sellepärast ta ka tapetud. Tiina oli mitu korda suure viha ja pettumuse pärast metsa ära jooksnud ning ühel päeval kui ta tagasi tuli, ei võtnud pere enam teda vastu. Möödusid aastad ning Tiina jäigi kadunuks, Mari ja Margus aga abielus, kuid lapsi nad ei saanud. Ühel õhtul ei läinud Mari, Jaanus ja vanaema magama, sest nad ootasid Margust koju, kes oli juba kaua ära olnud,. Kui Margus koju jõudis, siis mõne aja pärast oli väljas kuulda hundi ulgumist, Mari tahtis, et Margus hunte ehmataks. Margus läks välja ning tegi ühe lasu püssist, mis tabas juhuslikult Tiinat. Tiina suri, kuid oli tänulik, et Margus ta piinad lõpetas.
Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapsed kohe vana naise jutu peale midagi vastu kosta ei osta, avaldab arvamust üks keskealine mees. ,,Puhas ebausk!" (lk 30) kommenteerib ta. Sellega nõustub üks poiss. Vana naine ei taha aga alla anda ning üritab inimesi ikkagi mõjutada ning enda juttu uskuma panna, püüdes oma
Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga kahekesi põllul kündes oli Juhan näinud, kuidas peremees hobuse seisma jätnud, võsikusse läinud, salasõnu pomisedes esiti kolm korda käpakil ümber suure kivi käinud ja siis alles tüki aja pärast lambaga tagasi tulnud; peale seda hakkas Juhan Märdit luurama; kuulas salasõnu ja proovis ka seda ise järgi; asi läks vaid poolenisti korda- väliselt muutus küll hundiks, aga inimese meel jäi pähe (ta ei jaksanud murda, ega ei oskanud ka ennast enam inimeseks tagasi
August Kitzberg on tuntud kirjanik, kelle sulest on ilmunud kaks näidendit, "Libahunt" ja "Kauka jumal", millest juttu tuleb. Palju on räägitud sellest, et kunagi valisid taluperemehed ise oma poegadele ja tütardele kosilasi. Enamasti tabas kurvem saatus tütreid, kes läksidki armastuseta mehele, kuid ka oli poegi, kes vanematele vastu hakata ei suutnud.Kitzberg on mõlemas näidendis kasutanud peateemana just antud probleemi. "Libahunt" räägib Tammarude perest, kuhu kuulusid peremees, perenaine, vanaema, poeg Margus ja kasutütar Mari. Ühel päeval, kui Margus ja Mari veel väikesed olid, ilmus Tammarude ukse taha väike tõmmu tüdruk, Tiina, kelle ema oli äsja nõiaks tembeldatud ja tuleriidal põletatud. Perekond võttis Tiina haletsusest enda juurde. Kui Margus juba naisevõtuealine oli hakkas talle Tiina meeldima. Kahjuks oli nende abielu vastu peremees, Marguse isa. Nende suguvõsas oli nimelt
Kolmanda isiku ilmumine paneb paari proovile. Aga kui üksteist tõeliselt armastada, siis võidab see kõik. Kuid ,,Libahundis" see kahjuks päris ei läinud. Kindlasti olid ühetedeks olulisteks teguriteks seal ka ajastu, uskumuste ja traditsioonide erinevus. Margus oli noor poiss, kellel oli kasuõde Mari ning veel üks kasuõde Tiina. Suurt rolli mängis Tiina ja tema ema minevik. Kuna Tiina ema peeti nõiaks ja ta põletati tuleriidal. Tammaru pere võttis Tiina lahkesti oma perre ja nad kasvatasid teda nagu oma last. Aja möödudes muutusid tunded tugevamaks. Tiina ja Mari hakkasid mõlemad Margust armastama. Aga Margusel jätkus silmi vaid Tiina jaoks. Kui Mari teada sai, et Margus armastab vaid Tiinat, hakkas Marguse ja Tiina jaoks kõik allamäge minema. Mari pööras nende vastu algul oma pere ja siis terve küla. Tiina ei suutnud seda enam taluda ja põgenes metsa ja jäi sinna väga pikaks ajaks. Muidugi pärast seda oli
5 Kitzbergi ,,Libahundi" peamised konfliktid "Libahunt" kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: massi ja indiviidi vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest ning jääda truuks endale, kartmata eristuda teistest. Tammaru perekond leiab ühel päeval oma ukse tagant ära külmunud ja nälginud lapse Tiina, kes on hukatud "nõia" tütar. Sellest hoolimata otsustas Tammaru perekond Tiina enda juurde võtta ja ta ülesse kasvatada. Tiina ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Tiina ihkas vabadust
loobib. See on suureks proovikiviks armastajatele, kuid kui tunne on suur ja tugev, siis jäetakse ka see halb kogemus koos seljataha. ,,Libahundis" kahjuks nii ei läinud. Margus oli kõigest 14-aastane, kui talle noore kasuõe Mari kõrvale tuli veel teinegi. Tema oli Tiina. Eks selles loos mängis suurt rolli ka neiu ja tema ema ,,must" minevik. Nimelt põletati Tiina ema tuleriidal, sest usuti, et ta oli nõid. Tammaru pere võttis aga nooriku oma kasulapseks ja teda kasvatati võrdväärselt Mari ja Margusega. Aja möödudes nad sirgusid ja nõnda ka nende tunded. Tiina ja Mari armastasid Margust, poiss aga ainult Tiinat. Kui Mann noorte suurest armastusest ja õnnest teada sai, hakkas kõik allamäge minema. Vähemalt Tiina ja Marguse jaoks. Mari suutis nende vastu pöörata kõigepealt terve pere ja lõpuks ka kogu külarahva. Oh seda rõõmu
Kas Tiina oli libahunt? A.Kitsbergi tragöödias ,,Libahunt" kus Tiina ühel õhtul Tammaru pere uksetaha läks kuna Tiina ema tapeti. Tammarud otsustasid ta endajuurde elama võtta. Kümne aastat huiljem pidi Margus (Tammarude poeg) omale naise võtma. Kaks tüdrukut, kes armastasid Margust olid Tiina ja Mari. Kuna Tiina oli teist verd siis pere tahtis, et nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus
1. Näidendi autor, pealkiri, ilmumisaeg. August Kitzberg „Libahunt“, 1911a 2. Mis on Sinu arvates näidendi põhiprobleem? Näidendi põhiprobleemiks on see, et Margusel ja Tiinal ei lubata koos olla, sest Marguse perekonnas on traditsiooniks abielluda omasugustega, heledaverelistega, nagu selleks on Mari, kuid Tiina on teistsugune ning teda arvatakse olevat libahunt. 3. Kes on tegelased? Iseloomusta kahte tegelast. Tegelased on Tammaru peremees, Tammaru perenaine, vanaema, Margus, Mari, Tiina, Jaanus, Märt, külarahvas. Tiina oli ülejäänud rahvast teistsugune ning neile võõrapärane. Ta oli tõmmu, rõõmsameelne, särtsakas, tuline, emotsionaalne, heatahtlik. Tiina solvus kergesti ning põgenes tihti probleemide eest metsa. Arvatakse, et Tiina oli libahunt ning oma erinemise tõttu ei võetud teda kunagi omaks. Tiina oli niinimetatud vaba hing, mitte ori.
õpilane, kes truult temaga koos merel käis kuni ta vanemad selle Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss käiks kaasas nendega, kes Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt midagi püüavad ja keelasid vanamehega merel käimise. ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu Santiago käis ikka merel edasi, aga ei suutnud mitte midagi püüda. saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna. Üsna pea teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest püüdis ta kinni marliini, kes oli pikem kui tema paat. Mees püüdis arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit.
Andresest maha jääda, ehitavad võidu aeda. Pearu lõhub aia maha, nii et XXXI Noorele Andresele meeldisid Matu jutud tema karjapõlvest. Eespere sead tema rukisse pääsevad. Andres saab Pearu peale vihaseks. Andres ja Indrek ei saa omavehel läbi. Indrek oli selline mõtleja ja XI Elati teist aastat talus. "Ei põld meid toida, kui meie ta nälga unistaja tüüp, aga Andresele meeldis rabelda, nii et särk seljas liibus. jätame," arvas peremees (Andres). Juss üritas üle jõe ujuda, aga peaaegu Indrek viskas ema kiviga, nii et tollel külg aastateks haigeks jäi. Indreku uppus. Kraav sai valmis, aga Pearu lõhkus tammi enne, kui nad olid kokku ja Mari vahel on eriline hoolitsus, millest Andres kõrvale jääb. leppinud. Andrese hobused pääsevad koplist välja ja teevad Pearule kahju, XXXII Vanemad inimesed Vargamäel ja ka mujal ümbruskonnas mis on Pearu järjekordne temp. Sellest sündis tüli
Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Töötas ajalehe Virulane toimetuses, ajalehe Postimees toimetuses
ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb kyll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks
puusärgitegija . Indrek rassib peäv otsa ja öösel hakkab selg valutama ja peod veritsevad. Järgmisel hommikul on raske tõusa , kui ta kraavi juude jõuab leiab et keegi on seal käinud ja nendese mättaid sisse viskanud , mille indrek eile ol ivälja loopinud päev otsa rassib jälle tööd teha ja õhtul räägib selelst isale et kraave oli vaatams käidud selle peale Ütleb ise et see oli Eedi kes on lolliks jäänud kuna püssiga metsas paugutades oli püss korraga lõhki löönud ja Eedi viidi linna kus ta oli kaua aega ja epale seda on ta loll mis loll. Inreku valud aga suurenevad ta ei saa kolm peäva voodist välja . Lõpuks kui saab hakkab jälle kaevama kuna ol isanaud perest uue mättalabida , põõsas luurab eedi ja indrek räägib temaga , poiss õütleb et talle meeldib luurata ja ta isale ka ja tuleb jutuks vanaisa kargut, et eedi vahest võtab need et ta oleks nagu vanaisa moodi sama julge. IV
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat.
Tiina soovis siis Mareti juures abiks olla. Indrek esialgu arvas, et linnainimesena ei saa ta hakkama, kuid lubas tal siiski jääda. Tiina oli 25. aastane. Oskarile hakkas Tiina meeldima. Tiinat huvitas aga Indrek. Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas. Karla peastpõrunud poeg Eedi käis Tiinaga juttu räkimas. Tiina õpetas talle viisakust. Eedi rääkis, et Ott käib tema õe Juuli juures. Elli oli Tiina peale vihane, sest see Otile naeratas. Seda tegi Tiina aga hirmust. Elli ei uskunud, mis Tiina Oti ja Juuli kohta rääkis
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma
annaabi.ee 
