Clothing of 18th in England (0)

Clothing of 18th century in England
1750
The middle of the century marked what is perhaps the highest point of rococo style. The stiffness of the earlier years had been abandoned, and the extravagances of the seventies and the neo- classical negligence of the nineties were alike unthought of. The most typical characteristics of the century were at their most charming stage. The wig was neat and becoming. The three-cornered hat was of medium size - it had been ridiculously large in Marlborough's time, and became ridiculously small in 1790; coats and waistcoats were both dignified and graceful, the cut was good and the embroidery elegant. There was a tasteful moderation in the use of lace .
Women 's dress was marked by a peculiarly charming form of the side panier, and was made of bright stuffs not too rich and heavy , for one result of the large panier had been to lead to the introduction of lighter and more flexible materials for dresses. In the late seventeenth and early eighteenth centuries very heavy stuffs had been worn, as these lent themselves to the somewhat rigid silhouettes of fashionable costume. The feminine frame, while capable of much in deference to fashion , cannot support an unlimited quantity of heavy brocade interwoven with metal strands. Some women managed to support damask, which is a heavy material , but looked well, with its bold patterns, when stretched over hoops; but for the majority the result of the new modes was the introduction of lawn, muslin, and dimity, of simple texture but lively pattern, little bouquets or scattered flowers being the most frequent. The universal crinoline of a century later was to have a very similar effect .
Riietus Inglismaal 18. sajandil
1750
18. sajandi keskpaik on märgitud rokokoo stiili kõrgajaks Inglismaal. Varasemate aastate jäikus oli maha jäetud, 70-ndate ekstravagantsus ja 90-ndate uusklassikaline hooletus oli sarnaselt kujuteldamatu. Kõige tüüpilisem iseloomujoon sel sajandil oli kõige võluvamas staadiumis . Parukas oli puhas ja sobiv. Kolmnurkne kübar oli keskmise suurusega – see oli olnud naeruväärselt suur Marlboroughi aegadel ja sai naeruväärselt väikseks 1790. aastal; mantlid ja vestid olid mõlemad väärikad ja elegantsed, lõige oli hea ja tikand oli elegantne. Seal oli ka maitsekalt mõõdukas nöör.
Naiste kleit oli märgatavaks tehtud kummaliselt võluva seljas kantava korvi abil, ja mis oli tehtud heledatest materjalidest , mis ei olnud liiga rikas ega liiga raske. Üheks tulemuseks olid suurtemate korvide puhul riiete muutumine kergemateks ja rohkem painduvamaks kleitide puhul. Hilisel 17. sajandil ja varasel 18. sajandil olid kantud rasked riietusesemed – need muutsid riietuse mõnevõrra jäigamaks siluettideks. Naiselik raam oli samal ajal suuteline esindama lugupidavust moes. Naiselik raam ei suutnud toetada piiramatul hulgal raskeid brokaade koos metall trossidega. Mõned naised suutsid toetada damaste, mis oli tugev materjal, aga mis nägi välja hästi koos selgete mustritega, mil venitades üle rõngaste. Aga uute moodide suureks mõjuks oli muru, marli ja kardinariiete leiutamine, mis olid lihtsate tekstuuridega aga elavate mustritega, väikeste bukettidega või hajutatud lilledega, mis olid esindatud kõige tihedamini. Universaalsel krinoliinil sajand hiljem oli sarnane efekt.