esimesel sajandil kirjeldanud antiikkreeka matemaatik ja insener Heron. Tegemist oli kahe düüsiga varustatud õõnsa metallkeraga, millesse suunati vee keemisel tekkiv aur. Düüsidest suure kiirusega väljuva auru reaktiivjõud pani selle nn Heroni kera pöörlema. Tänapäeval on reaktiivmootorid väga levinud. Pöörlemishulga jäävus Kulgevat liikumist iseloomustab liikumishulk ehk impulss ja kehtib impulsi jäävuse seadus. Impulsiga analoogilise suuruse saab defineerida ka pöörlemise jaoks. Kui kulgliikumise hulka nimetatakse lihtsalt impulsiks, siis pöördliikumise hulka nimetatakse pöördimpulsiks ehk impulsimomendiks. Impulsimoment sõltub keha massist ja pöörlemise nurkkiirusest. Mida kaugemal paikneb mass pöörlemisteljest, seda suurem on pöörlemishulk, kuna raadiuse suurenemisel joonkiirus kasvab. Lihtsama kujuga pöördkehade impulsimoment L on võrdeline keha massi, raadiuse ruudu ja pöörlemise nurkkiirusega: Võrdetegur b sõltub keha kujust
arvatakse olevat 7000 Kuidas jõuab tehiskaaslane orbiidile? · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius Maa keskmest loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehiskaaslaste ülesanne? · Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Töölaadilt võivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed, kui maapinnal registreeritakse kaugseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust või nende endi soojuskiirgust või kui neile on
1. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi (orientatsiooni) muutust. Pöörleva keha erinevad osad liiguvad piki erinevaid trajektoore, kuid säilitavad oma vastastikuse asendi. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand: 2. Inertsimoment Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga. Sõltub keha massist ning sellest kuidas mass on seal jaotunud. Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. 3. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. Keha pöörlemine ümber liikumatu telje. Pöörelgu keha ümber liikumatu telje, mille nimetame teljeks z. Elementaarmass mi joonkiiruse võib esitada kujul vi= Ri , kus Ri on mi kaugus z- teljest. Järelikult on i- nda elementaarmassi kineetilin...
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; herts Pööret/s Hz Periood T sekund s Ringliikumine- Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Pöördliikumisel (pöörlemine) asub telg, mille ümber liikumine toimub kehas sees. Pöördenurk-Nurk mille võrra võrra pöördub ringjo...
magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel- kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga all väljasir pöial näitab juhtmele mõjuva F suunda.1tesla-selline magvälja tugevus, mille korral 1m juhtmele 1A tugevuse voolu korral mõjub jõud 1N Kruvi reegel-kui parempoolse kruvi kulgemise suunaks on elvoolu suund, siis kruvipea pöörlemise suunaks on magvälja suundInklinatsioon-näitab nurka maa tasapinna suhtesDeklinatsioon-näitab nurka geog põhjapooluse ja mag lõunapooluse vahelLorentzi jõud-kui vasak käsi asetada nii, et välja- sirutatud sõrmed näitavad pos. Osakesteliikumiskiirust, magnetväli B on suunatud peopessa, siis 90C all väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda F=qvBsin aAine mag läbitavus näitab mitu x on magjõud
keskmine kiirus nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega — Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Sellist liikumist, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Selline liikumine mille kiirus ei muutu on ühtlane kiirus — Kiirendus. Kiirendus a on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ajaühikus ehk kiiruse muutumise kiirust. — Pöörlemise kinemaatika. Jäikade kehade uurimisel tuleb nendele lisada veel jäiga keha pöörlemise nurkkiiruse ja nurkkiirenduse — Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Joonkiirus sõltub nurkkiirusest ja trajektoori raadiusest. v r — Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Kaal – Kaal on jõud, millega keha mõjub toele.
Pöörlemise periood: 3) Pöörelmisfaas, 4) äratõukefaas, 5) libisiemisfaas, 6) veealuste jalalöökide faas, 7) väljumistõmmete faas, 8) ujumine pärast pööret. ( R. Haljand 2007: 155) Üldised liigutustegevuste mõtestusülesanded: Tähtsuselt kõige olulisem on veealuste delfiinijalalöökide kiirus. Väitada tuleks liigseid liigutusi kõikides faasides. Säilitada lihaste lõdvestuse ja pingutuse hea vahekord Vähendada veetakistust pöörlemise, libisemise, jalalöökide ja väljumise ajal. Suurendada edasiviivaid jõude äratõukel jalalöökidega ja väljumistõmmetega. Ajastada õigesti jõudude ülekanded kehaosadelt kerele äratõukel, jalalöökidel ja väljumistõmmetel. Sooritada hinagmistegevuse õigeaegne kooskõlastamine pöördeliigutusega. Realiseerida iga faasi eesmärk, samaaegselt valmistude nendele järgnevatele faaside liigututegevuseks. ( R. Haljand 2007: 155)
tavalise aine tiheduse häiritused vaid umbes 10 -5 keskmisest tihedusest. Praeguses ajas saaksid nad kasvada umbes 1000 korda. Tumeda aine tsentraalne tihedus pole viimase 7 miljardi aastaga oluliselt muutunud. Tumedat ainet on igal pool, aga me teda ei näe ja ei tunne. Et määrata nähtava ja tumeda aine masse tuleb: 1. Mõõta galaktikate heleduse jaotust 2. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule 3. Arvutada nähtava osa massi jaotus 4. Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust 5. Lahutada kogumassist nähtava valguse mass Täpsem meetod oleks: 1. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule Tuleks vaadata: · Kuidas tähtede teke ajas muutub · Millise massiga tähed tekivad · Kuidas iga massiga täht areneb · Milline on nende üksikute tähtede spekter praegu · Liita kõik spektrid kokku
ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu ehk elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid. Faasirootoriga mootoris muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga
üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Joonis 2.9 on näidatud ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor, mille pooluspaaride arv on määratud staatori pooluspaaride arvuga. a b Joonis 2.10. Asünkroonmootorites kasutatavad rootorid. a lühisrootor; b faasirootor [24]. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid.
toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. ● Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. ● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. ● Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. ● Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks. ● Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja -võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. Puurpink Puurpingi ohutus ● Vertikaalpuurpingis peab toorik olema töölauale või rakisesse kindlalt kinnitatud. ● Kui puur tuleb pardunist lahti või kui toorik hakkab pöörlema, tuleb puurpink viivitamata peatada.
ristuvas magnetväljas. Ühik 1 T (tesla). B = F / I*l (1T on sellise välja magnet- induktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1m ja vooluga 1A mõjub jõud 1N) 5. Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi pöörlemise suund näitab pöörlemise suunda. b) paremakäe reegli järgi kui pöial näitab voolusuunda, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda. Ringvoolu korral määratakse jõujoonte suunda a) kruvireegliga, b) paremakäe rusikareegliga. Solenoid kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepooli korral on magnetvälja jõujooned sarnased ringvoolu magnetvälja omadega. Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s
3. Kiirendus. vektor, mis iseloomustab keha kiiruse muutumise kiirust aja jooksul. Hetkkiirendus d ⃗v dv ⃗a = ⃗a =⃗aτ + ⃗an a τ= dt on esitatav kujul , kus tangentsiaalkiirendus dt ja v2 a = normaalkiirendus n R . 4. Pöörlemise kinemaatika. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik. Kindel telg tähendab seda, et pöörlemistelg ei saa oma asendit muuta.
Ketaspidur Tööpõhimõte ● Piduriklotsid surutakse vastu ketast ● Ketas lõpetab pöörlemise Ajalugu ● Areng algas 1890. aastal Inglismaal ● Esimene patent 1902. aastal ● F. W. Lanchester Piduriketas ● Puuritud kettad ● Soontega kettad Kahjustused kettale ● Hõõrdumine ● Mõrenemine ● Roostetamine Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Disc_brake Tänan kuulamast!
ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor m i vi . Korrutades masspunkti liikumishulga mi vi raadiusega ri saame masspunkti mi liikumishulga momendi pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: Summeerime masspunktid m1 kuni mn 3. Maa pöörlemise komponendid. Maa pöörlemise kasulik komponent joon 7 Määramaks Maa pöörlemise rõht- ja püstkomponentide mõju vaba vurri pöörlemisele projitseerime need komponendid vaba vurri telgedele x ja y. Moodustagu vaba vurri peatelg x tõelise meridiaaniga nurga α. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω 1 projektsioon vurri peateljele x võrdub:. 4 1 cos
3.Freesi vahetamise ajaks tuleb eemaldada pistik pistikupesast. 4.Enne kui alustada freesimist peab kontrollima , et frees oleks korralikult kinnitatud . 5.Ei tohi käivitada ülafreesi kui l6iketera puutub vastu töödeldavat materjali. 6.Töötamisel tuleb hoida ülafreesi alati kahe käega. 7.Tööasend peab olema kindel. 8.Mida ühtlasem on ülafreesi liikumine , seda kvaliteetsem jääb freesitud pind. 9.Freesimise suund peab alati olema vastupidine freesi pöörlemise suunaga . 10.Freesi ei tohi suruda liiga tugevalt vastu tooriku serva, see v6ib tooriku serva rikkuda. 11.Kui ülafreesi liigutamiseks töötamise ajal tuleb tarvis rakendada j6udu , siis on ettenihe v6i l6ikesügaus liiga suur. Neid peab vähendama. Kui see ei aita on freesi tera nüri. 12.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud ülafreesidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades. Nurklihvija Nurklihvija p6hiosad on korpus kuhu on paigutatud
juhtmele jõud, mis on võrdeline voolutugevuse, magnetilise induktsiooni, juhtmelõigu pikkuse ja voolu suuna ning vektori B nurga vahelise sinusega (F = IBLsin). Lorentzi jõud on võrdeline magnetilise induktsiooni, voolu kiiruse, laengu ja voolu ning magnetilise induktsiooni nurga vahelise sinusega (F = qvBsin) ning on suunatud alati risti nii liikumise kui magnetvälja suunaga. Kruvireegel sirgvoolu puhul väidab, et magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund, ringvoolu puhul aga, et kui voolu suund ringjuhtmes ühtib parempoolse kruvi pea pöörlemise suunaga, siis selle voolu magnetvälja suunaks ringjuhtme teljel on kruvi kulgliikumise suund. Jõu suund määratakse vasaku käe reegli järgi. Vasak käsi asetatakse magnetvälja nii, et peopesa oleks põhjapooluse poole (jõujooned tulevad põhjapooluselt lõunapoolusele). Välja sirutatud sõrmed näitavad voolu suunda
Kvartskellade võnkesagedus on 32 768 Hz Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kvartskelladeks nimetatakse peamiselt osutitega elektromehaanilisi (käe)kellasid Kvartskella käiguviga on harilikult väiksem kui üks sekund ööpäevas Osutitega kvartskellades kasutatakse peamiselt samm-mootorit Samm-mootori ankur annab pöörlemise edasi hammasrataste süsteemi kaudu osutitele. Magnetsüdamiku silindrilises avas paikneb ankur Mootori pöörlemisvõime seisukohast on määrava tähtsusega staatoris olevad nuudid (õnarad) TÄNAN KUULAMAST!
kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise peale. Ülekande liigid · Mehaanilised jõuülekanded: Kogu ülekanne toimub mehaaniliselt, jagunevad astmelisteks (muutub kindla ülekande arvu võrra) ja astmeteta (muutub sujuvalt) ülekanneteks. · Hüdromehaanilised ülekanded: Koosneb hüdraulilisest ja mehaanilisest ülekandest, ehk on tegu astmeteta ülekandega. · Mahthüdraulilised ülekanded: Liikumine kantakse üle ühelt tööelemendilt teisele kindla mahu vedelikuga.
............... 18 8.1. Staatilise võimsuse Pst leidmine ......................................................................................... 18 8.2. Elektrimootori valimine ..................................................................................................... 18 9. TÕSTEMEHHANISMI ÜLEKANDEARVU JA STANDARDSE REDUKTORI MÄÄRAMINE ............................................................................................................................ 19 9.1. Trumli pöörlemise sageduse ntr leidmine........................................................................... 19 9.2. Reduktori ülekandearvu irad leidmine ................................................................................ 19 10. PIDURI VALIK ................................................................................................................... 20 10.1. Piduri tüübi valik...........................................................................................................
Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüplemine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike.
Peaülekanne suurendab pöördemomenti. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega, mis on vajalik auto liikumisel pööretel ja ebatasasel teel. Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2
efektiivselt koguda, ülejäägi korral seda akudesse salvestada ja kogutud energiat satelliidi tegevuste jaoks laiali jaotada. Energia kogumiseks on satelliidil 6 päikesepaneeli, millest igaüks koosneb kahest elemendist. Iga päikesepaneel toodab optimaalsetes tingimustes 2.4 W elektrienergiat, kuid ainult siis, kui Päikese poole on pööratud ainult üks päikesepaneel. Satelliidi kuubikujulisuse tõttu valgustab Päike satelliidi pöörlemise erinevates faasides enamasti mitut päikesepaneeli ja seetõttu on summaarne toodetav võimsus tavatemperatuuril 2.4 W - 3.6 W. Lisaks sõltub võimsus ka satelliidi külgpaneelide temperatuurist, sest paneelide efektiivsus väheneb temperatuuri tõustes, samuti ka paneelide vananemisest missiooni jooksul. Päikesepaneelidest maksimaalse võimsuse kättesaamiseks on kasutusel maksimaalse võimsuspunkti jälgimise mikroskeemid. See lahendus on niivõrd uudne,
2. Kiirus- on vektori suurus, mis isel. punktmassi asukoha muutust ajaliselt. Ühtlane liikumine- liikumine, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine, kus kiirenduse suurus ei muutu. 3. Kiirendus- on vektor, mis isel. seda, kuidas kiirus ajaliselt muutub. Tangentsiaalkiirendus- isel. kiiruse suuruse muutumist. Normaalkiirendus- isel. kiiruse suuna muutumist. 4. Pöörlemise kinemaatika. Nurkkiirus- on vektori suurus, mis isel. keha pöörlemisnurka ajaliselt. Nurkiirendus- isel. nurkiiruse vektori muutust ajas. Joon- ja nurkiirusevaheline seos- pöörleva keha eri punktidel on erinevad kiirused. Joonkiiruse suuruse määravad keha pöörlemise kiirus ja antud punkti kaugus pöörlemisteljest. v=R. 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiseadus- iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kuni mõne teiste kehade mõju
Kaugus mutrist torujupi lõpuni on 80 cm ja mutrivõti moodustab horisontaaliga 19 kraadi. Leida jõumomendi suurus ja suund. 52. 16 m pikkuse toru mass on 2.1 tonni. Ta lebab kahel alusel, mis on paigutatud 4.0 m ja 2.0 m kaugusele toru otstest. Kui suurt jõudu peab rakendama toru ühele ja teisele otsale, et seda kergitada? 53. Mees seisab hõõrdumiseta pöörleval alusel ja hoiab väljasirutatud kätes hantleid, millest kumbagi mass on 5.0 kg. Esialgne pöörlemise sagedus on 0.5 pööret sekundis. Millise sagedusega hakkab ta pöörlema siis, kui ta tõmbab käed rinnale. Mehe inertsmoment on 3.0 kg m2, kui ta käed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui käed on rinnal. Hantlid on alguses 1.0 m kaugusel teljest, pärast 0.20 m kaugusel. Hantlid loeme Punktmassideks
Ti Fi c 4 c c 2,5Dmax ehk (5) Väikseim impulsside kordumissagedus valitakse nii, et punktikujuline objekt kiirataks üle teatud arvu impulssidega ja antenni ühe pöördega saadakse peegelduvate impulsside pakk , mis on vajalik objekti avastamiseks antud tõenäosusega. Punktikujulise objekti ülekiirgamise aeg tk on seotud antenni pöörlemise nurkkiiruse ja antennikiire laiusega rõhttasandis α0r järgmise r0 tk valemiga : Väikseim objekti kiiritavate impulsside arv Nmin ühel antenni pöördel: r 0 Fi min N min Nmin väärtuseks võetakse harilikult 14- 15 Sondeerivate impulsside kordumissagedus valitakse nii, et üheselt määrata kaugus objektini ringvaatluse režiimis.
Raami kummalegi küljele mõjuvad jõud moodustavad jõupaari, mille mõjul hakkab raam pöörlema magnetvooga samas suunas, kuid raami pöörlemissagedus on veidi väiksem magnetvoo pöörlemissagedusest. See tähendab, et raam pöörleb asünkroonselt. Siit tuleneb ka nimetus "asünkroonmootor". Kui oletada, et raam pöörleb magnetväljaga sama kiirusega, siis magnetväli ei lõikaks raami külgi ja elektrivoolu ei indutseeritaks. Ehk teisisõnu: kui magnetvälja pöörlemise sagedus ja raami pöörlemise sagedus oleks sama, siis traat magnetvälja suhtes ei liiguks ning siit võiks jällegi järeldada, et elektrivoolu traatraamis ei teki ja raamile ei mõju pöörlemapanevat jõupaari.Raamikujulise rootori kasutamisel oleks staatoris suur õhuvahe, mis nõrgestaks magnetvälja. On kasulik, kui õhupilu rootori ja staatori vahel on võimalikult väike. Sellepärast kasutataksegi rootorina terassilindrit, kusjuures rootori ja staatori vahele jääb minimaalne õhupilu
Andmed: P1 = 6 kW P2 = 9 kW P3 = 11 kW P4 = 3 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Skeem Lõige I T1=M1= 114,5 Nm (+) Lõige II T2=M1+M2= 114,5+171,8= 286,3 Nm (+) Lõige III T3=M1+M2-Mv=114,5+171,8-553,5= -267,2= 267,2 (-) Lõige IV T4= M4=57,3 (-) 3.2. Sisejõudude epüür Tmax=286,3 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel
· Katsed · Esimene teaduslik loeng (1810) · Töö laboratooriumis ESIMESED LEIUTISED Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Rahvusvaheline kuulsus Fifth level · Elektromagnetiline rotatsioon ehk pöörlemise leiutamine · kloorsüsiniku leiutamine TÄHTSAMAD UURIMUSED · Elektromagnetiline induktsioon(1832) · staatilised elektrilaengud ja nendega seoses olevad küsimused(1835) · elektri läbiminek hõrendatud gaasidest(1838) KÕRGELT HINNATUD Click icon to add picture Click icon to add picture Elamu Hampton Court'is Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia
tekkis, koguti kokku, nimetati Mustaks Toomaks ning maeti maha. Oli ka piirkondi, kus vanast luuast ja kaltsukotist tehti Toomas ning maeti maha. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Toomapäev on kõige pimedam aeg. Arvati, et siis liiguvad ringi kurjad jõud. Keelatud olid kõik pöörlemise ja keerlemisega seotud tööd, eriti ketramine ja jahvatamine. Toomapäeval tuli valvas olla, et mõni kade naaber Tahma-Toomast - luuakontsust või õlekubust ja kaabulotist meisterdatud tonti ukse taha ei sokutaks. Kelle õuele tont jäi, selle kodu oli terve aasta must ja räpane.Toomapäeval panid mehed jõuluõlle käima, naised aga hakkasid jõulutoite valmistama.
ja piloot peab teadma milline on koormus standardses ja milline reaalses kõrguses. · Selleks, et kopter ei puruneks peab piloot arvestama õhutiheduse muutusega kõrguses ja sellega muutuvat dünaamilist koormust kopterile . Kopteri hõljumine · Kopteri hõljumisel maapinna kohal tuleks vaadelda kahte varianti: · Kõrgus millal kopter oma normaalse kaaluga on mõjutatud maapinnaefektist; Y Laba liikumise tasand · Tõstepropellerit läbiva õhuvoo kiirusV1 · Rootori pöörlemise kiirus V · Kõrgus millal kopter oma normaalse kaaluga enam ei ole mõjutatud maapinna efektist; Kopteri asetusel väljaspool maaefekti Y Y Laba liikumise tasand Rootorit läbiva õhuvoo Laba liikumise kiirus V1Rootori tasand pöörlemise kiirus V
5 – anduri südamik, mille alumine ots moodustab magneti ühe pooluse 6 - mähis 7 - kinnitusava 8 - andurketas Induktiivanduri tööpõhimõte Magnetvälja tugevuse muutumine indutseerib anduri mähises pinge, mille tugevus sõltub magnetvälja tugevusest ja tema muutumise kiirusest. Kuna magnetvälja muutumise sagedus sõltub andurketta pöörlemise sagedusest, siis ka mähises indutseeritava pinge muutmise sagedus sõltub andurketta pöörlemissagedusest. Anduri ja andurketta hammaste vaheline pilu on täpselt määratletud ja mõnedel (vanematel) mudelitel on see reguleeritav. Pärast andurite signaalide läbitöötamist on arvuti võimeline igal hetkel määrama väntvõlli pöörlemissageduse Väntvõlli pöörlemise alguse signaal (R) on väga nõrk (mõni mV) ja seetõttu tugevalt mõjutatav mitmesugustest häiretest.
Millega kaasneb magnetväli? Kui paigaloleva elektrilaengu ümber on elektriväli, siis liikuvate laengutega st. elektrivooluga kaasneb magnetväli. Millise kujuga on magnetväli sirgjuhtme puhul?Kruvi reegel. Sirgvoolu puhul on magnetvälja jõujooned ringidena ümber juhtme. Jõujoonte suund määratakse Kruvi reegliga: kui kruvi liikumise suund ühtib voolu suunaga juhtmes, siis kruvi pea pöörlemise suund näitab jõujoonte suunda. Milline on pooli magnetväli? Solenoidi e pooli magnetvälja jõujooned on suunatud põhjapooluselt lõunapoolusele. Mida määrab Ampere'i seadus? See määrab jõu, mis vooluga juhtmele magnetväljas mõjub. F=BJlsinα. Kuidas määratakse jõu suund? Vasaku käe reegliga: Kui vasak käsi on asetatud selliselt, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis pöial näitab mõjuva jõu suunda.
MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed: P1 = 1,5 kW P2 = 2 kW P3 = 1 kW P4 = 1 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel = 105 Nm 3. Sisejõudude analüüs Skeem Lõige I T1 = M1 = 28,6 Nm (-) Lõige II T2 = M1 + M2 = 28,6 + 38,2 = 66,8 Nm (-) Lõige III
teada ka pöörlemistelje asendit. Seega defineeritakse analoogiliselt nihkevektorile kulgliikumise korral pöördenurga vektor pöördliikumise korral. Pöördenurga vektoriks nimetatakse pöördliikumise korral niisugust vektorit, mille moodul võrdub läbitud pöördenurgaga ja mis on suunatud piki pöörlemistelge. Pöördenurga vektori suund määratakse kruvi reegliga kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. v r r ·
2. Ülekande töös ühed hambad väljuvad hambumisest ja teised hambad lähevad hambumise; 3. Hammaste väikesed kujuhälbed ja komponentide deformatsioonid põhjustavad ülekande töötades kiirendusi mille tulemuseks on: · Müra · Hammaste kiire kulumine 4. Töökiiruse (ülekandesuhte) sujuv muutmine on tehniliselt keerukas. Hammasülekannete eelised: 1. Sujuv liikumine: · sisenvõlli sujuva pöörlemise korral pöörleb ___________________________________________________________________ 8 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER
Magnetism. Magnetväljaks nim. liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nim. spinniks. Kruvi reegel magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud: FA=BIlsinL Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega ning I siinusega nurgast L voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Magnetiline induktsioon [B] näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vasaku käe reegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu
19. sajandiks oli tants väga populaarne Viinis, seda tantsiti suurtes tantsusaalides, kus tantsis ligi 6000 tantsijat. Läbi sajandi stabiliseerus ja oli edaspidi tuntud Josef ja Johannes Straussi muusika järgi. Muusika oli küll valsi rütmis, kuid kiirem ja kuna eeltoodud heliloojad olid pärit Viinist, saigi tants nimeks viini valss. Iseloomustus Viini valss on pöörlev tants, kus tantsijad peavad pidevalt üksteise ümber pöörlema, vahepeal on ka mitte pöörlevad sammud, et muuta pöörlemise suunda. Õige viini valss koosnebki ainult päripäeva ja vastupäeva pöörlemistest ning vahetussammudest. Tantsitakse kujundi poolest ringi. Iseloomulik viini valsile on lai, elegantne ja hoogne liikumine. Muusika viini valsi jaoks on 6/8 taktimõõdus ja kiire tempoga 60 takti minutis.
Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Marss Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning tema telje ümber pöörlemise periood on peaaegu samasugune kui Maal. Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke Hiidplaneedid Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk
Ta oli itaalia füüsik,astronoom ja filosoof. Õppis aastast 1581 Pisa ülikoolis arstiteadust, katkestas 1585 õpingud ja hakkas tegelema matemaatikaga. Oli aastatel 1589 1591 matemaatikaprofessor. Aastal 1593 ehitas ta termomeetri, kasutades selleks õhu laienemist ja kokkutõmbumist termomeetri üraras otsas, et liigutada vett kinnitatud torus. Ehitas aastal 1609 pikksilma, millega avastas Kuu mäed , Veenuse faasid, Päikese laigud ja pöörlemise ning Linnutee tähestruktuuri. Sõnastas inertsiseaduse, avstas vaba langemise seadused ja rajas mehaanika alused. Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmakäsituse. Ta tõestas esimesena Koperniku süsteemi kehtivuse ja avaldas aastal 1632 teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Selle eest anti ta 1633 inkvisitsioonikohtu alla. Piinamise kartuses ütles ta ametlikult lahti oma vaadetest
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale
DeBroglie: dualism on mateeria omadus, st elektron võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ei saa asukohta kiirust. Kvantmeh: Peakvantarv n: määrab ära vastava energia statsionaarsel energianivool. Orbitaalkvantarv l: määrab ära impulsmomendi, järelikult aatomi kauguse tuumast. Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna. Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energia miinumumi pr: aatom püüab võtta alati sellise oleku, kus energia oleks minim. Pauli keelu pr: ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühes ja samas kvantolekus. Laser: valgusallikas, kus toimub aatomite sunnitud kiirgamine, kusjuures tekkiv valgus on rangelt koherentne ning kitsalt suunatud. Kiirgamise tingimused: aatom peab olema kõrgemal nivool,
Võimsus füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (ehk töö tegemise kiirust) Energia keha või kehade süsteemi võime teha tööd kineetiline energia liikuva keha energia potensiaalne energia keha võib, aga ei pruugi tööd teha (varjatud energia) pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus pöörlemise ja sellele kuluva ajavahemiku jagatis lainefront piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on tasalaine tasapinnalise frondiga laine lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. difratsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha inferferents mitme laine liitumist üheks resultantlaineks
Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt üks tähtsamaid energiaallikaid. Suurema osa energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid, nt USA(35%). Taastuvenergia
Resti serv peab ulatuma 2 4mm korpuse peast välja, kui ei ulatu, kasutada surverõngast. Viimasena paigaldatakse survemutter ja alati käsitsi. Paigaldada söötelehter. Liha etteandmisel kasutada söötepulka. See on abivahend liha suunamiseks, mitte surumiseks. Kui kasutame liigset jõudu, ei peenestu liha piisavalt. Kui masin kiilub kinni või ummistub, lülitada kohe välja. Hakklihamasinad on varustatud reversfunktsiooniga, mis käivitab mootori vastassuunalise pöörlemise ja vabastab ummistuse. Puhastamine Eemalda vooluvõrgust. Ava mingil määral korpuse kinnitusmutrit. Ava survemutter. Eemalda terade ja restide komplekt ning pese kohe rohke veega, kasutades sobivat pesuainet ja harja. Pestud osad loputa ja kuivata. Pese hoolikalt ajamiosa. Vesi ei tohi sattuda mootorile ja elektrilülile. Ohutusnõuded Seadme kokkupaneku ajal ja lahti võtmise ajal on seade vooluvõrgust eemaldatud. Liha tohib ette anda ainult söötepulga abil, MITTE KASUTADA SÕRMI!
Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus Summaarne kiirgus · Kiirgust iseloomustab: o Lainepikkus(UV, infropunakiirgus) o Sagedus o NB! Suur lainepikkus, väike sagedus. · Kiirguse jaotuses on oluline: o Maa kerakujulisus o Maa kujuteldav telg on kaldu Maa pöörlemise suhtes. Maa teke · Geoloogiline aeg-aeg, mille jooksul on eksisteerinud planeet MAA (4,5 miljardit aastat)(loe õpikust maa tekkimine) · geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a) o aegkond-Maa ajaloo pikem periood(100 milj.a) o ajastu-Maa ajaloo lühem periood(10 milj.a) · Paleontolooga-tadus elu arengust enne käesolevat geoloogilist momenti. · Paleontoloogia uurimisobjektid on:
3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)? Püsikiirusliigendit kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4. Kirjeldage (soovitavalt joonis) püsikiirusliigendite ehitust? (Erinevad tüübid) 5. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Tagasilla reduktor on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90 kraadi ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. 6. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. 7
Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 8. Milline analoogia esineb kulg- ja pöördliikumise valemites? Pöördenurga vektori suund määratakse kruvi reegliga kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. 9. Mida nimetatakse vabadeks telgedeks? Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. 10.Kas inertsimomendi muutmine antud töös muudab süsteemile mõjuvat jõumomenti? Muudab küll, nad on võrdelises seoses.
· Seoses inimese liikumisaparaadi ehituse iseärasustega (luukandide süsteem) kujutavad kõik kehaosade liikumised endast pöörlemist ümber liigestelgede Liitliikumine · Liitliikumise ehk keerulise trajektooriga liikumise puhul kulgliikumine ja pöörlemine kombineeruvad · Inimese liigutustegevusel kohtab kulgliikumist ja pöörlemist puhtal kujul harva · Tavaliselt tekib kogu keha kulgliikumise ja kehaosade pöörlemise kombineerumise tulemusena liitliikumine · Liikuva taustkeha ja sellega seotud koordinaadistiku rakendamine võimaldab liitliikumise lahutada kaheks lihtsamaks komponendiks kulgliikumiseks ja pöörlemiseks nind analüüsida neid eraldi Ühtlane ja mitteühtlane liikumine · Ühtlasel liikumisel liigub keha muutumatu kiirusega · Mitteühtlased liikumisel keha kiirus muutub, kusjuures eristatakse:
allu inimese kontrollile ning muutused toimuvad omasoodu. Loomulikult ei tähenda see seda, et inimkond ei peaks proovima olukorda parandada, luues muudatusi ning seades piire oma tegevustesse. Antud kirjatöös soovin kaaluda kõiki võimalikke variante, mis võivad põhjustada globaalseid kliimamuutuseid ning analüüsida tagajärgi. Esiteks võib läheneda globaalsetele kliimamuutustele füüsikalise külje pealt. Globaalne õhu ja vee tsirkulatsioon on Maa pöörlemise muutumise suhtes küllaltki tundlik. Kindlaks on aga tehtud et Maa magnetpoolused ei püsi paigal, vaid mingi aja tagant vahetavad magnetiline lõuna- ja põhjapoolus asukohad. Selline pööramine võtab orienteeruvalt 1000 aastat aega ning eelnevalt on vaja, et magnetvälja tugevus kahaneks. Samas ei ole kindlalt teada, kui pika aja tagant selline muutus aset leiab. Küll aga on viimase sajandi jooksul täheldatud Maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
