v=xg8RscQ7sOE Eesmärk: Innustada noori tegema muutusi oma elus ning proovima asju ka väljastpoolt oma mugavustsooni. Tutvustada noortele võimalusi, mida elul on pakkuda, kui sa võtad otsuse ja juhid oma elu ise. Samuti rääkida noortele kogemustest ning õpivõimalustest, mida koolipingist ei saa, kuid välismaal suvi läbi tööd rabades on võimalik kogeda nii mõndagi. Süvenemise soodustamine: 5 punkti Esineja rääkis väga selgelt, lihtsalt ning kaasahaaravalt. Toodud näited põhinesid tema enda elukogemustel ning seega tegid jutu palju inimlikumaks ning hästi jälgitavaks. Tekst oli struktureeritud ning loogiliselt üles ehitatud. Esinemise alguses suhtles lihtsalt publiku ja teiste esinejatega ning seega tekitas mõnusa õhkkonna, samuti koondas tähelepanu endale. Kõik näited olid elulised ning lihtsasti seletatud, seega oli hea neid mõista ning meelde jätta. Esitlus oli struktureeritud ning hästi üles seatud, mis tegi selle oma korda väga meeldivaks
maailmapilt. Juba ammu enne meie ajaarvamist oli inimestel ettekujutus maailmast. Nende andmed põhinesid sellel, mida nad olid oma silmaga näinud. Näiteks kunagi usuti, et maailm on hiiglaslik lame ketas, mida hoiavad oma kilbil kilpkonnad. Selle maailmapildi muutis kehtetuks Aristotelese teos ''Taevastest'', kus tõi ta argumendid, miks maailm on pigem ümmargune kui lapik. Ptolemaios täiustas Aristotelese pilti, kujutades terviklikku kosmoloogilist sfääri. Ka need maailmapildid põhinesid sellel, mida inimesed olid näinud ja vaadelnud. Vahepeal loodi veel erinevaid maailmapilte, mis tundusid kas rohkem või vähem tõenäolised, kuid suuremat tõestust oli neile raske leida. Inimestel oli raske avastada midagi, mida palja silmaga ei näinud, kuid puudusid ka vahendid, millega kaugemale näha. Kui 17. sajandi alguses leiutati teleskoop, siis tekkis inimestel võimalus näha kaugemale. Vaadeldav maailm suurenes ning sellega ka teadmised maailmapildist. Sel ajal
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi? Eestis on keskaeg olnud väga karm ja üllatav. Eestis oli keskaeg aastatel 1227 kuni 1558. Selle ajaga on toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilikke ja pooliitilisi protsesse. Eesti on pärispalju kaotanud aga ka võitnud. Eestlased said targemaks ja õppisid vigadest ( peale Jüriöö ülestõusu).Kuid kuidas hakkasid muutuma linnad ,mida uut tuli juurde?Kuidas mõjutas põlisrahvast?Millele põhinesid Eesti keskaegsed muutused?Mis muutus koolides? Selle arutluse käigus ma püüan välja selgitada vastused nendele küsimustele. Põlisrahva õiguslik olukord hakkas halvenema. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit oli linna all, linn pidi seda kontrollima ja muidugi piiskopid aitasid sellele kaasa. Maarahvale oli see tähtsaks ja oluliseks osaks nende teenistusest.
kodumaale ja asutas oma kooli - eetikat, muusikat, kirjandust, m Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega Ta vaated põhinesid eelkäijate Sõnastas oma vaated arvukates põhjalikul tundmisel. Tema veendumuste kohaselt olid dialoogides, milles kujutas Sokrates voorus ja hüve midagi püsivat, vaidlemas paljude sofistidega. Tegutses peamiselt Ateenas reaalset ja inimeste omavahelisest asutas oma kooli Lykeion
Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Aastatel 13201380 viljeleti Prantsusmaal Ars novat, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14.
Kreeka teater Sai alguse Dionysose pidustustest. Kesksel kohal tragöödiad. Komöödiad labased Austati naisi Näidendites ainult mehed Näoilmete näitamiseks kanti maske Teatreid rajati mäekülgedele Koori kasutati jutustaja rollis Näitlemine toimus orkestral Sümboolne 2 oboolne tasu, mille maksis mõni rikkas kodanik Sarnasus Põhinesid peamiselt kreeka legendidel Esimesed rooma näitlejad olid kreeklastest orjad Kasutati sarnaseid kostüüme Rooma teater Sai alguse kreeka vallutamisega Kesksel kohal komöödiad, mida oli lihtne vaadata, muutus meelelahutuseks Näitlejad peamiselt orjad, vabastatud orjad, keda ei austatud, hiljem tõusis näitleja positsioon tähtsamaks Impeeriumi ajal näitlesid ka naised Arenes välja miimika, kadusid maskid Teatrid rajati lagedale maale, algselt puidust, hiljem kivist Koori ja jutustaja roll kadus Ei kasutatud orkestrat näidendite mängimiseks Eesriide kasutuselevõtt Tasuta
Palvekirjade aktsioon Talurahvaliikumised Leidsid aset 1840-50. aastatel. Põhinesid talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. Aleksander II Vene keiser (1855-1881) Kaotas 1861. aastal pärisorjuse kogu riigis. Adam Peterson (1838-1918) Holstre Palvekirjade ja taluperemees nõudmiste koostaja Luuletaja ja talurahva- Osav kõnemees ja liikumiste agitaator. tegelane Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik, poliitik ja
ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid väärtustamine; tunnete rõhutamine; fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida pürgimine kõrge erakordse ja salapärase õpitakse tundma kogemuste kaudu; poole; võõraste maade, rahvaste ihaldamine. ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine; oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; Hakkas mõju kaotama 19.saj. 30.nendatel kangelasteks on harilikud inimsesed; kasutatakse tavalist keelt. Teosed põhinesid faktidel. Põhiperioodid: 1. 1830 1870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. 2. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. 20.saj realism arenes mitmessuunas, üheks naturalism (elunähtuste kopeerimine, fotografeerimine). 19.saj hakati realismi nim. kriitiliseks realismiks.
mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. · Vanimad kiilkirja tahvlid on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. Kirjamärkide areng ja struktuur · Varaseimas etapis kasutasid sumerid piktograafilist kirja. Esimeseks suuremaks leiuks loetakse Urukist leitud paarituhandet piktograafilise kirjaga tahvlikest. Kokku sisaldasid need umbes 1000 piltkirja märki. · Kuna piltkirja sümbolid põhinesid välisel äratuntavusel tähistatavaga, oli nende arv mõistagi piiratud. · Kirjatehnika vajalikku kasvu tõttu jäi märkide arv peagi liiga väheseks. · Soovi väljendada rohkem kui tehnika lubab näitab piltide mitmetähenduslikkus. Näiteks ,,tähe" sümbol tähendas ka ,,taevast" ja ,,jumalat". · Pilt hakkas tähendama mitte enam ainult objekti ennast, vaid sõna selle kohta. · Savipind oli jaotatud ülevalt alla joontega tulpadeks, et ridu selgelt eraldada. · 3
Ajalookirjutuse algus! ! Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinesid kangelaseepikal, mille põhjal hiljem hakati proosavormis uurimusi kirjutama. Neid süstematiseeriti ja jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. ! Lähema ajaloo uurimisega tegi 5. sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirju- tades teose “Historia” ehk “Ajalugu” Kreeka-Pärsia sõdadest. Lisaks sõjasündmustele jutustas Herodotos ka varasemast ajaloost ja kirjeldas üksikasjalikult mitmeid Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid
Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest · Põhilised teemad · Armastus · Sõda · Tegelasteks tihti kuningad ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid · Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive Rüütliromaan · Bütsantsi romaan loo aluseks on kreeka kirjanduse süzee, lugu räägib kahe armastaja seiklusest · Nt: ,,Aucassin ja Nicolette" · Kirjutati palju romaane, mis põhinesid keldi müütidel ja mille peategelased olid kuningas Artur ning tema kaksteist ümarlauarüütlit · Nt: ,,Perceval ehk Graali lugu" Lisad Tänan kuulamast!
Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule
Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ja natsidel Saksamaal võimule pääseda?- NSV-Vägivaldne riigipööre, Itaalia/Saksamaa-Rahva toel, valimised. Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid).- NSV-Kommunism, Lenin/Stalin, Kommunistlik maailma revolutsioon, hiilguse taastamine. Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi kaotamine, eluruumi laiendamine. Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad diktatuuri NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal.- NSV- Gulage, NEP, kolhoosid, KGB, Juhi kultus. Itaalia-Vägivald, duce, tsensuur, üks partei, kodaniku teenimine. Saksamaa-
katsid etendusega seonduvad kulud Näitekirjanik, kes oli ka lavastaja, tegi oma näidendis tavaliselt kaasa esinäitlejana Ettekandmisele pääsenud autorid said auhinna Etendustes käsitletavad teemad... Käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid Komöödiad kujutasid sageli tollaseid riigimehi, tekstis heideti nende üle sündsusetut nalja Komöödiakirjanike silmis ei leidnud armu kõige populaarsemadki poliitikud, nt. Perikles ... Tragöödiad põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel Tragöödia sisu oli vaatajatele enamasti ette teada Autori ülesanne oli tuua tuttavast loost välja kodanikele õpetlik iva, mitte publikut uudse süzeega põnevil hoida Tragöödiad käsitlesid inimeste ja jumalate vahekorda Aischylos- 5.sajandil Ateena kuulsaim tragöödiakirjanik Kuulsaim tragöödiasari- "Oresteia" Sophokles- kuulsaima tragöödia "Kuningas Oidipus" looja Kasutatud kirjandus
Ministri käskkirjast sõltus ka teenistuse algus- ja paljuoodatud lõpukuupäev. Üksustesse määramise põhimõtted Nõukogude ajateenija ei saanud valida, millises väeliigis või geograafilises punktis ta teenis. Sõjaringkonna staap esitas igale sõjakomissariaadile kvoodid, kui palju ja millistele füüsilistele ja vaimsetele kriteeriumitele vastavaid kutsealuseid mingisse väeliiki mingis piirkonnas määrati. Viimased põhinesid eelmise aasta arvelevõtmise tulemustel – kui palju oli ühes või teises väeliigis teenimiseks kõlblikke kutsealuseid Kutse tegevteenistusse “Tegevteenistusse kutsuti meessoost kodanikud, kes said sõjaväkke kutsumise päevaks 18-aastaseks Tegevteenistusse võtmine toimus kaks korda aastas (mais , juunis ja novembris- detsembris, kaugetes piirkondades asuvatesse vägedesse lisaks ka aprillis ja
Roomas toimus muusikute sisseränne, muusikud tõid endaga kaasa pille, mis täiendasid etruskidelt päritud pillikogu. Rikkad pered kuulasid roomas muusikat õhtusõõgi ajal ning teatris. Esimeseks sajandiks pKr, kui impeerium laienes ida suunas, saabusid Rooma muusikud ja pillid Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast ning tulijate eksootilised laulud ja tantsud andsid tõuke pantomiimteatri edasiseks arenguks. Pantomiimid põhinesid kreeka tragöödial, nagu ka väga populaarsed miimid. Pärast Egiptuse vallutamist 30 pKr jõudis Rooma Isise kultus ja koos sellega egiptuse sistrum, harf ja pikk flööt. Roomlased võtsid hiljem hellenite traditsioonid üle, kuid hindasid palju rohkem sõjalistarengut. Roomalste muusika oli lärmakas ja muusika oli sõjaväe paraadide osa. Hellenite jaoks oli muusika tähtis kunst, sõna muusika pärineb neilt. Hellenite koolis õpetati muusikat, ka õlümpiamängudel võistlesin muusikud
Antiikaja templite erinevused. Suurejoonelised ehitustööd Kreekas toimusid klassikalisel ajajärgul.Templid ehitati kõrgetesse kohtadesse astmeliselt tõusvatele alustele.Ehitusmaterjaliks oli marmor,kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv
sisaldab 35% orgaanilist ainet, millest töödeldakse õli. Põhilise osa põlevkivitoodangust tarbivad elektrijaamad. Ilma põlevkivita jääksime elektrita. Ei töötaks tehased, lõpeks tootmine ja kodud jääksid elektrita ja kõigi elektriseadmeteta. Samas saaks leida ka alternatiive tuuleparkide ja päikesepaneelida näol. Põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse põlevkiviõli, mida võib kasutada kütteks – kütteõli. Järelikult jääks need hooned kütteta, mis põhinesid põlevkiviõliküttel. Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et pikendada nende kasutusaega , kaitstes neid mädanemise ja pehkimise eest. Põlevkivist saadakse ka bensiini, mida võib kasutada masinate ja seadmete kütusena, põlevkivi lõppemisel tuleks hakata rohkem kütust sisse ostma. Põlevkivist toodetakse veel elektroodikoksi, põlevkivituumenit,
Tänu Internetile ja tattoo teemalistele saadetele on inimesed hakanud mõistma, et tegu ei ole kaugeltki mitte ainult "vanglakunstiga".Tattoo on kõrgeima kunstivormi väljendusviis inimkehal. Tätoveeringud pärinevad juba iidsetest aegadest. Iidsest Egiptusest on arheoloogid leidnud 4000 aasta vanuseid muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud täpid ja jooned. Oletatakse, et vanas Egiptuses tätoveeriti üksnes naisi. Tätoveeringud põhinesid rituaalidele ja uskumustele ja olid seotud iga teada oleva paganliku usuga. Iidsed rahvad ei pidanud tätoveerimist pelgalt kunstiks, vaid sellele anti müstiline või maagiline tähendus. Läbi tätoveerimise sai inimene sideme jumalaga, ammutas maagilist jõudu ja määratles enda geograafilise kuuluvuse. Muistne tätoveering oli kasutusel sümboliseerimaks Maa ja inimkonna viljakust, säilitamaks elu peale surma, rõhutamaks vanema kui juhi seisundit ning seotud teiste
mais ja tubakas) vaenu tekkimine maa pärast (pettused ja jõud) indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid – kapitalistlikul tootmisel põhinevad maavaldused b) Lõunapoolsed suuristandused: mis põhinesid Aafrikast toodud orjade tööjõul (puuvill, tubakas) c) Inglismaa koloniaalpoliitika : algul oli kolooniatel suhteline sõltumatus kolooniate jõukuse kasv põhjustas nende maksukoormuse tõstmise Inglise sõjaväe ülalpidamise kohustus kolonistidele kahjulik kaubapoliitika – Inglismaale madala hinnaga tooraine + valmiskauba müügikeeld sinna d) Vaenusuhete kujunemine : boikoteeriti Inglise
TALLINNA 21:KOOL 4c klass Marta Juhanson PLANEET PLUUTO uurimistöö Tallinn 2015 Avastamine Pluuto on meie päikesesüsteemi kaugeim ja väikseim planeet. “Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto.” Nagu paljud teised planeedid, nii on ka Pluuto saanud oma nime vanarooma või –kreeka jumala järgi. Pluuto oli vanaroomas allmaajumal. Selle nime pakkus välja 11-aastane inglise koolitüdruk. Mõned teadlased arvavad, et
kuulutati välja vabariik. Jakobiinide diktatuuri ajal tehti sõjalisi ümberkorraldusi. Prantsusmaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning sellega kaasnes uus ohvitserkond. Riigis hoogustus relvatootmine. Sõjapidamistaktikas võeti suuresti eeskuju USA-st, mis oli Ameerika iseseisvussõdade üheks mõjuks. Prantslased tegid mitmeid muudatusi oma mõõdu- ja kaaluühikute süsteemis ning mindi üle revolutsioonikalendrile. Uued mõõtühikud põhinesid nüüd loodusel. Pikkusühikuks sai meeter, mis oli veerandmeridiaani kümnemiljondik osa ning kümnekordsuse alusel loodi meetermõõdustik. Raskusühikuks sai kilogramm, mis oli kuupdetsimeetri puhta vee mass. Revolutsioonikalendri ajaarvamise alguseks võeti 22.september 1792 ehk Prantsuse vabariigi kehtestamise päev. Aastas oli 12 kuud ja kuus 30 päeva. Meetersüsteem levis kogu Euroopas ja on kasutusel tänapäevani. Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele
Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kuigi ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse, polnud see võrreldav Lääne-Euroopas toimunuga. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. 9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne- Euroopas linnaelu soikus, kaubandus käis alla, kujunes feodaalkord ja pärisorjus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Bütsantsis saatis edu kaubandus. Kaubandussidemed ulatusid araabia
Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega. Goriot muutsid õnnelikuks märgid selle kohta, et ka tema on tütarde jaoks tähtsal kohal. Selliste teadetega, mis ta siiski välja mõtles, kostitas Eugene tütarde isa, kui oli tulnud uhkelt ballilt. Goriot oli väga lahke inimene, ta pantis oma lauanõusid ja ehteid, et tütreid rahaliselt toetada. Perekonna suhted põhinesid siiski valedel. Tütred olid tal väga isekad ja ülbed ning neil ei olnud mitte vähematki armastust oma isa vastu. Isa Goriot`l oli oma tütarde armastuse võitmiseks liialt raha kasutanud. Delphine ja Anastasie ei ilmunud isegi oma isa matustele, vaid saatsid sinna perekonna vappidega tühjad tõllad. Goriot`s peitus väga suur armastuse jõud, sest oma surivoodil sonis ta pidevalt oma tütardest ja tahtis, et need teda vaatama tuleks
15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast
Antiigipärand ja tänapäeva popkultuur Jana Stets Kodutöö tegemiseks on valitud kaks multimeediateksti, mille keskseks teemaks on Perseus. Esimene on vene multifilm 1973. aasta versioon [1] ja teine on 2014. aastal valminud muusikavideo [2]. Filmid põhinesid ühtsel tegelasel – Perseusel, kuid sellegipoolest leidus rohkem erinevusi kui sarnasusi nende kahe esituse vahel. 1973. aastal ilmunud soyuzmultfilmi „Персей“ Soyuzmultifilmi lugu oli juba teistsugune. Selles loos pole üldse juttu Perseuse sünniloost. Ema ei figureeri üldse. Pole ka eellugu sellele, miks Perseus üldse läks Meduusat otsima. Esineb ka teisi ebatäpsusi võrreldes müüdiga. Multifilmis sai Perseus vähem võluasju ja hoopis teistelt tegelastelt
Tähtsamad teosed ,,Harold Itaalias, Romeo ja Julia," Oratoorium "Fausti needmine" ,,Reckviem" ,,Te Deum" Wagner 1813-1883 Üks suuremaid reformaatoreid ooperizanris Sündis Leipzigis, huvi kirjanduse vastu, 1832 ,,Pulmad" Tema esimene ooper On töötanud Pariisis, Londonis, Riias! 1849 võtab osa Dresteni ülestõusust , 1861 naaseb kodumaale, 1876 avatakse Bayruthis ooperimaja. ,,Nibelungide etendus" etendati 4 päeva Tema ooperites on 19. sajandi ühiskonnaprobleemid Paljud ooperid põhinesid saksa ja skandinaavia eepostel, peategelased olid traagilise saatusega kangelased Mõjutajaks oli Lizst . ,,Lendav Hollandlane", ,,Tännhauser" , ,,Tristen ja Isolde" , ,,Lohengrin"
Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku. Baltlased olid väga töökad ning tänu selele oli neil ka palju vürsti losse. 4. Miks võis Wulfstanil baltlaste kohta rohkem informatsiooni olla kui Tacitusel? V: Wulfstanil võis olla rohkem infot kui Tacitusel, sest enamus oma infost sai ta taanllastelt, kes sõdis läänemere riikidega ning omas palju infot tänu sellele. Samuti reisis ta ise Alfred Suure teose järgi suurele maale nimega Estland. Tacitus teadmised põhinesid aga arvatavasti vaid kuuldustel. 5. Võrrelge Tacituse ja Wulfstani andmeid baltlaste kohta. Missugused sotsiaalsed muutused on toimunud balti hõimude elus alates 1. sajandist? V: Tacitusel oli palju andmeid balti hõimude relvade ja vara kohta, samuti põlluharimise ja merevaigu leiu kohta. Teada on ju, et ta oli huvitatud vaid nende varast. Wulfstan teadis rohkem rääkida nende kultuurist ja tegevusest Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016
Keskaeg Lääne-Euroopa Ristiusu võim, Varakeskajal "Vanem Edda" 5.saj.-15.- 5.saj. antiikkultuuride häving, *ladinakeelne kirikukirjandus (kirikulaulud, 16.saj. ristiusu võim; keskaeg kunstis pühakute elulood) `Beowulf' anglosaksidel, `Lugu täielik vastand antiigile, linnade *eeposed, saagad, mis põhinesid Igori sõjaretkest' vene teke, kaubanduse areng, mitmed rahvapärimusel `Rolandi laul' prantsuse leiutised, rahvaste ränne. `Laul minu Cidist' hispaania, Feodaalkultuuri algus-12.saj. `Nibbelungide laul' saksa eepos
. Tema isa Nicolo Polo ja onu Matteo Polo veetsid mitu aastat Ilkhane maal (Iraan ja Iraak), Kuldhordi ja Valgehordi aladel ja ajasid tulusat äri Hiiva, Buhhaara ja Kokandi khaaniriikides. Kahel veneetslasel olid head suhted Tsingizkhaani vennapoja Hülägüga ja Kubla-khaaniga. Marco elukäik oli seega teataval määral asjade loomulik kulg. Marco Polo Kaug-Ida reisi marsuuti on raske taastada, sest oma reisipäevikus kirjeldas ta sageli maid, mida polnud ise näinud, seega põhinesid tema aruanded suurel määral oletustel. 1271. aastal suundus Marco Polo koos isa ja onuga Veneetsiast laeval Lajazzo (Väike- Armeenia) sadamasse, reisis läbi Rum Seljuki impreeriumi (Türgi Lõunaosas), rändas piki Tigrise jõge, käis Mosulis ja Bagdadis, astus Pärsia lahes laevale ja maabus lõpuks Hormuzes. Sellest sadamlinnast liikus ta edasi Kermanisse, Ilkhani maa kaubalinna, sealt Balchi (Afgaani Turkestan) ja Kasgarisse (Tsagatai Khaaniriik)
Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16
Keskaja lõpuks peetakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Euroopas XV saj. lõppu, Põhja- ja Ida-Euroopas saabus see mõnevõrra hiljem. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest o KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. o HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt.
sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto.
Tarbimisühiskond- hea või halb? Tarbimine paistab olema hädavajalik tegevus tänapäeva ühiskonnas. Inimestel on pidevalt vaja midagi uut muretseda: uusi sokke, elutoale uut tapeeti või lõõgastavat reisi soojale maale. Kas pidev ostmine ja raharaiskamine tuleb pigem kahjuks või kasuks? Kas tarbimisühiskond on hea või halb? Aastaid tagasi polnud Eestis võimalik osta kõike mida hing ihaldas. Kaupa oli piiratud koguses ja valik üsna kesine võrreldes mitte sotsialistlike rikidega. Informatsiooni hankimine oli range kontrolli all ning rahvas ei olnud teadlik mujal maailmas toimuvast. Lihtrahva teadmised moest ja välisriikide kultuurist põhinesid üldjuhul geograafia õpikuandmete põhjal omantatud teadmistel. Inimesed ei osanudki soovida ja tahta midagi uut ja huvitavat, kui neil puudus arusaam mujal toimuvast. Inimesed rügasid töökohtadel õhtust õhtusse, ja oma aja lõbustamiseks jäi aega aind kodus kas lapsega mängides või lug...
1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. Selle perioodi jooksul toimus Euroopa rahvastiku kiir kasv, mis tõi kaasa suuri muudatusi sotsiaalse, poliitilise ja muudes eluvaldkondades. HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas peetakse seda
koormeistrine Würtsburgis ja muusikadirektorina Magdeburgis; elu kapellmeistrine Riias; Dresdeni ooperiteatri kapellmeister; ülestõusus osalejana oli ta sunnitud põgenema Zürichisse; kritiseeris kaasaegset amoraalset ühiskonda, idealiseeris romantilise vaimustusega antiikaega; avati tema ooperite esitamiseks Festspielhaus; Bayreuthi festivalide traditsioon; suur ooperiformaator; muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees; ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia rahvapärimustest; võimsad ooperid;
Kas vabadus on illusioon? Vabadus on miski, mida mina ning ka paljud teised minuvanused noored võtavad loomulikuna ning justkui iseenesestmõistetavana.Nähes filmi ,,Nõukogude Lugu" tärkas mu peas vastastikuseid mõtteid. Esiteks tuli suure üllatusena see, et Nõukogude Liit ning Natsi-Saksamaa nii mitmetahuliselt sarnased olid, kuigi paljud skeptikud seda mitte kuidagi aktsepteerida ei suuda. Teiseks julmus, terror ning hirm, mis olid tollase aja iseloomustamiseks arvatavasti kõige paremini kirjeldatavateks märksõnadeks. Püstitasin endale küsimuse: Kas see saab üldse võimalik ola, et minu eluaja jooksul meie suur idapoolne naaber meie iseseisvust uuesti ei ohusta? Marxi ning Engelsi ideoloogiad avaldasid suurt mõju 19. ja 20 sajandi maailmapildile. Nii nõukogude liit kui ka Natsi-Saksamaa olid algselt mõlemad natsionaalsotsialistlikud ning põhinesid paljuski just marksismil, mis idealiseerib niiöelda ...
valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat. Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure usureformini, mille käigus Rooma-katoliku kirik kaotas Lääne-Euroopas oma hegemoonia. Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid. Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja
Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Järelikult oli keksajal paljude tülide põhjuseks kirik ja sellega seotud sündmused. Haridus ja teadus keskajal. Keskaegsete inimeste jaoks oli kõige tähtsam maailmas jumal. Loodus peeti oluliseks vaid kui jumala loomingut. Tähtsamad teadmised jumalast saadi piiblist.Keskasene haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Järelikult keskajal oli olemas piibel ja inimesi juhtis elus piibel ning jumal. Kooliharidust jagati mitmetes kohtades, peamiselt küll kloostri- ja kirikukoolides. Selle eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus tõimus sel ajal ladina keeles. Sest seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Kuid talupojad olid kirjaoskamatud, ja feodaalide seal oli haritud inimesi vähe. Ning
PLUUTO AVASTAMINE 18.veebruaril ,1930 .aastal Avastaja oli USA amatöörastronoom Clayde Tombaught. Arvestused , mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks , ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte tedlik tollest veast , teostas C. Tombaught Arizonas Lowelli observatooriumis väga hoolika taevavaatluse ja leidis pluuto . Nimi ''Pluuto'' Pluuto sai oma nime Rooma Mütoloogia allmaailma jumala Pluuto (Kreeka: Hades) järgi. Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel
KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA KIRIKUKOOLIDES EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA RETOORIKA DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: GEOMEETRIA ARITMEETIKA ASTRONOOMIA MUUSIKA ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJAITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR ...
1876. aastal avati välismaal Wagneri pooldajatest loodud seltsi toetusel Bayveuthis spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks . Selle avamiseks etendati surejooneline ooperitretaloogia. "Nibelungide sõrmus". Antiiktragöödiate eeskujul kanti teos ette neljal erineval päeval. Festivalide traditsioon kestab tänaseni. Looming: 19. saj suurim ooperireformaator. Tema ooperiidee põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Paljud ooperid põhinesid Saksa ja skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Harmoonias oli talle suureks eeskujuks Liszt. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde"
materiaalselt kui ka vaimselt. Renessanssi ajal tekkis inimesel usk oma enda jõusse. Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning jäid hästi meelde. Renessanssi ajal tekkis ka uusi laululiike , näiteks vaimulikud hümnid. 16.sajandil loodi saksamaal luterikoraal, mis oli tol ajal täiesti uus laululiik , kuna seda laulis kirikus terve rahvas. Tol ajal muutusid motett ja missa palju keerulistemaks. 2.3 SUUREMAD SAAVUTUSED 1452.a. sünnib Leonardo da Vinci. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, leiutaja, matemaatik,
Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. 5. Eepika ja sõna päritolu. - (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte “Iliase” ja “Odüsseiaga” 6. Dramaatika ja sõna päritolu. - Draama – kreeka k ‘tegevus’, iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. 7. Mida tähendas algul 'tragöödia' ja millel tragöödiad põhinesid? - sai alguse veinijumalale mõeldud pidulikest kiidulauludest ehk sokulauludest 8. Kuidas kujunes komöödia ja mida see sõna tähendas? – sai alguse pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal
skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Uuendused ehituskunstis tekkisid just ühiskonna vajadustele põhinedes. Kuigi rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, on sellel ka teatud omapära olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri, Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ''Rooma betooniks''. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm 06.04.2010)
Teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süü ja lunastuse idee. Selle kõrval on ka populaarsed hubase miljööga laulumängud, mis esindavad kodanliku suunda. Wagner Ooper oli tema loomingus juhtivaks. Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperid olid grandioossed teosed, mis haarasid kuulaja jäägitult endasse. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2
Ka riietuse osas pole kindlaid reegleid kõik oleneb sellest, millist ajajärku ja milliseid sündmusi laval kujutatakse. Jõudes sisulise poole juurde, siis teater on kõigepealt seltskondlik sündmus, läbi aegade on see olnud koht, kus publiku ette tuuakse aktuaalsed ühiskondlikud sündmused ja probleemid. Kuigi võib öelda, et see teatri soov ühiskonnale midagi anda ja õpetada on jäänud samaks, on repertuaarivalikus suured erinevused antiikajal põhinesid Vana-Kreekas etendused müütidel, rääkides rahvale olulistest väärtustest, käsitleti moraaliprobleeme, rõhutati positiivseid omadusi ja innustati inimesi n.ö õigesti elama; Vana-Roomas muutus teater pigem meelelahutuslikuks kohaks, palju rohkem rõhku pandi inimeste lõbustamisele, hakkati näitama miime, trikke loomadega ja veriseid võitlusi gladiaatorite vahel, inimesi ei huvitanud moraaliprobleemid, nad tahtsid tsirkust (ja leiba). Tänapäeval on teatreid ja etendusi
KOOL Nimi Klass RAM & METSATÖLL Retsensioon Koht, aasta 20.juuni 2007 toimus Lõhavere linnuses Metsatöllu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert. Kollektiivide ajalugu Metsatöll alustas 1990. aastate lõpus eepilist heavy-metal'it mängiva triona (Rabapagan, Factor ja Andrus). Selles koosseisus anti välja esimene album "Terast mis hangund me hinge". 2000. aastal liitus bändiga Lauri Õunapuu, tuues bändi teise kitarri, traditsioonilised muusikariistad ja omapärase häälematerjali. Karmikoelisele heavy metal'ile lisandusid eesti rahvamuusika sugemed. Mõne aja pärast vahetas bändi senise basskitarristi välja Kuriraivo ning 2004. aasta alguses asus trummide taha Marko Atso. Pärast albumi "Hiiekoda" (2004) valmimist hakkas Metsatöllu publiku mahutamiseks vaja minema üha suuremaid saale ning album tõi 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel bändile aasta metalartisti karika. 2006. aastal toodi sama auhind ä...
alul eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Kui Venemaal hakati vaidlema balti aadli privileegide üle Eestis, siis hakkasid sündmused aktiivsemalt liikuma. Sakslased tahtsid nüüd põlisrahvast rohkem endaga siduda, venelased lootsid ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all sakslastega toime tulla, et seejärel eestlased venestada. Et talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva usul heasse keisrisse, siis ärkamisaja algul 1864.a. loodeti palvekirjadega tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata eesti talurahva probleemidele. Palvekirjade kampaaniat algatasid Peterson ja Köler. Esimene käik Peterburi lõppes Petersonile aga aastase vanglakaristusega. Siin hakkas tekkima rahvuslik keel, kultuur, teatrid, kirjandus, muusika ja koolid. Seda nimetataksegi ärkamisajaks. 1860. aastatel hakati looma eestis mõningaid seltse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
