TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal......................................................................... 4 1.1
Olev Siinmaa olemuslugu Olev Siinmaa oli üks imetletuim mees omal ajal. Ta oli rahvusliku esindusmööbli ja funkvillade arhitekt ja sisekujundaja. Sündis Pärnus 12. novembril 1936. aastal ja suri juba 1948. aastal Rootsis. Alates 1890 aastast neli aastat õppis ta Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides. Isa oli Pärnus tisleritöökoja omanik, kus õppis ka Siinmaa (1936. aastani Oskar Siiman). Pärast 1911. aastat õppis ta mitmeid aastaid välismaa ülikoolides ning kui Siinmaa Eestisse tagasi tuli sai ta 1925 Pärnu linnaarhitektiks, kus esimeseks tööks oli Pärnus tennisklubi mänguplatside ja piirete kujundamine Ringi tänaval, mis on tänaseni säilinud. Sellele järgnesid väga erinevad projekteeringud nagu näiteks Pärnu mudaravile, Pärnu staadioni esimene tribüün ja Pärnu kõlakoda
Mida teha ettevõtluskeskkonna parandamiseks Pärnus? Ettevõtluskeskkonnal Pärnus on palju miinuseid, mida oleks vaja parandada. Kõige suuremaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tavaliselt lähevad kõik kõrgelt haritud inimesed Pärnust Tallinnasse või Tartusse, kus on neil palju paremad võimalused tasuva töö leidmiseks. Samas paljud noored jäävad pärast õpinguid samasse linna, kus nad õppisid, sest nad on selle linnaga ära harjunud ja näevad seal suuremaid valikuvõimalusi ning ei taha Pärnusse tagasi tulla, sest siin ei ole neile rakendust
Turism Pärnu linnas I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Pärnu on tuntud eelkõige oma pika rannajoone ja sooja vee poolest, mida käivad nautimas inimesed kodumaalt kui ka väljaspool seda. 2. Pärnu on kuulus ka veel oma linnas paiknevate villade poolest, mida võibki pidada parimateks vaatamisväärtusteks, lisaks villadele on Pärnus ka hulganisti põnevaid kirikuid. Üks olulisemaid on Pärnu kesklinnas paiknev Ammende villa, mis pakub kõige muu seas ka majutusteenust. 3. Tuntuim Pärnus toimuv üritus on dzässifestival, mis tõmbab inimesi nii Maarjamaalt kui mujalt maailmast. 4. Esimene n-ö ,,spaa" avati Pärnus 1838. aastal. Nüüd, 174 aastat hiljem on Pärnu endiselt tuntud oma taastusravi võimaluste ning muude kehaliste mõnude pakkumise poolest, mis on tänapäeva Pärnu üks
külastada just suvel, kuna Noortekeskus siis toimub palju tegevusi tänavatel ning on võimalus käia rannas. Kuid arvestama peab sellega, et suvel on Pärnu-Jaagupi Avatud Pärnus asub päris mitu Pärnus väga palju turiste. Noortekeskus pakub palju põgenemistuba, mis lähevad Pärnus asub palju hotelle ja tegevust noortele. Just sai noortele väga peale. Üks spaasid, mis kõik on väga seal valmis ka köök, kus põnevamaid on kindlasti
1973.aastal abiellus Koidula saksastunud kätlase Eduard Michelsoniga. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda ja tütar Anna .1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Luule moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled"
Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal seal ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. Aastal läks ta aga Pärnu saksa tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Selle kooli lõpetas Koidula 1861. aastal. Lydia Koidula rääkis prantsuse ja vene keelt mille sai selgeks Pärnus õppides, eesti keelt mida
Eesti Raadiod Elizabeth Grünbaum Raadio Kuku * esimene erakapitalil baseeruv raadiojaam Eestis * levib Tallinnas, Tartus, Viljandis, Paides, Haapsalus, Otepääl, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares * palju jutu- ja probleemsaateid, mahukas uudisteprogramm * eestikeelne, kommertsraadio Raadio Elmar * eestikeelne raadio * levib üle kogu Eesti * mängib enamuses muusikat * kommertsraadio Raadio Uuno * muusikaraadio (põhirõhk 90'ndate, sajandivahetuse ja ja viimase 8 aasta kõige kuumematel hittidel)
Seda nii kannatanute kui ka abipakkujate poolt.................................................................10 Töö eesmärk sai täidetud...................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS 2005. aastal toimus Pärnus üleujutus, mida tuntakse jaanuaritorni nime all. Kuna jaanuaritorm tuli üpriski ootamatult kõigile siis keegi ei olnud selleks valmistunud. Töö eesmärgiks oli välja uurida jaanuaritormi põhjustest ning teha ülevaade kahjustustest. Samuti uurisin päästekorralduse tegevust. 3 1. MIDA MÕISTETAKSE JAANUARITORMI ALL? Tormiks peetakse hädaolukorda, kus tuule keskmine kiirus on alates 25m/s või tuulepuhangud alates 33m/s
Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873.aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 2 Ärkamisaja tegevus Pärast kooli lõpetamist abistas Lydia oma isa ajalehetöös nii Pärnus kui ka Tartus. Lydia esimesed teosed avaldati Perno Postimehes, kuigi mitte tema enda nime all, sest naisi tol ajal veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. Tartus ,,Vanemuise" seltsis oma näidendeid lavastades pani ta aluse Eesti teatrile. 1870.aasta suvel etendus Vanemuise seltsis ( mis
nüüd püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Kuulsaim ehitis on Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on: · Eesti draamateater · Ammende villa Pärnus · Vanemuise teatri väike maja · Taagepera mõis Ammende villa Pärnus Eesti draamateater Vanemuise teatri väike maja Taagepera mõis
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Marcus viiderfeld PAUL KERES referaat 5.B klass juhendaja: Külli retpap PAUL KERES Paul keres sündis 7. jaanuar 1916 Narvas, ja suri 5. juuni 1975 Helsingis. Paul keres oli Eesti maletaja.Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Paul Keres Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV
Arutage veelkord läbi,mis on tänases tunnis oluline.Mis on sinu arvates tunni eesmärk.Sõnastage tunni eesmärk. Kodune ül:Õppida luuletus "Eesti muld ja Eesti süda "pähe. EVOKATSIOONIFAASI TÖÖÜLESANDED. Tööülesanne nr 1. Kordamisküsimused L.Koidula elust. See on faktiteadmiste kontroll. 1.Mis on Koidula kodanikunimi? 2.Mis aastal ta sündis? 3.Kus ta sündis? 4.Mis aastal ta astus õppima Pärnu tütarlastekooli? 5.Millist ajalehte andis välja tema isa Pärnus? 6.Mis aastal ta sooritas koduõpetaja eksami ja kus? 7.Millist ajalehte andis välja Jannsen Tartus? 8.Mis aastal ja kellega abiellus Koidula? 9.Kuhu ta kolis koos oma abikaasaga? 10.Mis aastal suri Koidula ja kus? 11.Kuhu maeti Koidula põrm 1946.aastal? Tööülesanne nr 2. Lünktest L.Koidula elust. L.Koidula sündis......................... .aastal Vändras.Esimesed kooliteadmised sai ta .................... juhendamisel.Pärnus alustas Koidula õpinguid...................................
nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument, Bresti rahu, Ajutine Valitsus (K. Päts) SAKSA OKUPATS. baltisakslased, saksa keel, de facto (ITA,FRA,ENG), 11.11.18 Compiegne. RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P
Paul Keres Eero Puusepp 9.A Elulugu Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Sündis(7. jaanuar 1916 Narva) Suri 5. juuni 1975 Helsingi) 1948
Estonia hukk Üldandmed Estonia oli Eesti parvlaev. Ehitati 1980.aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Varasemad nimed olid Vikind Sally(1980-1990), Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Sügavu...
2 päevane reis Lääne-Eestisse Tartu Viljandi Pärnu Kuressaare - Tartu 1. päev 9.00 Väljasõit Tartust Viljandisse. Sõit kestab 1h 10min, oleme Viljandis kell 10.10, lühike linnaekskursioon ja vaatamisväärsustega tutvumine. 10.30 Viljanist Pärnusse. Sõit kestab 1h 30min, oleme Pärnus kell 12.00, seal on planeeritud linnaekskursioon ja vatamisväärsustega tutvumine. 13.30 Lõunasöök Pärnu Jahisadama Kõrtsis 1. päev 14.45 Alustame sõitu Pärnust Lihulasse. Sõit kestab 45min, oleme Lihulas kell umbes 15.30, tutvume seal vaatamisväärsustega. 16.00 Läheb praam Virtsu ning sealt sõidame edasi Kuressaarde, sõit kestab umbes 2h ja 30min koos praamisõiduga, Kuressaares oleme umbes kell 18.30, registreerimine Arabella hotelli) 18
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ÄRIPLAAN Koostaja: Virko Mägi E-06A Pärnu 2009 Ettevõtte nimi: E-Mobiil Äriidee: Mobiilsete seadmete hulgitellimine ja edasimüük. Äriidee E-Mobiil äriidee on mobiilsete seadmete (pihuarvutite, mobiiltelefonide) edasimüük, hiljem ka nende tootmine. Põhieesmärgiks on alguses nende edasi müümine. E-Mobiil peakontor asuks Pärnus. Esialgu tegeleme veebi-poe kaudu ning pärast juba avame esindus-kauplused, kus oleks kliendil võimalik ise tutvuda tootega ning arutada asja spetsialistidega. Pakume: *Taskuseadmete hulgitellimine ning edasimüümine *Taskuseadmete parandamine ning hooldus *Taskuseadmete tellimine vastavalt kliendi soovile Võrdlus konkureerivate teenustega Plussid - Eestis on taskuseadmete valik suhteliselt väike võrreldes välisriikidega.
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen luuletaja, jutu ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti
Lydia Koidula 1843-1886 Elulugu • Õigi nimi Lydia Emile Florentine Jannsen. • Sündis Vändras. • Isa – Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) • Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus ...
Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelase linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi Vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal. Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikooliga. Siin oli neil teaduskond: usu, õiguse, arsti ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis.
Karikaturist Gori Joonis 1. Vello Agori Vello Agori, kuni 1935 aastani Georg Tõnisson eluaeg oli 20.veebruar 1984 7. oktoober 1944. Ta oli eesti karikaturist ning tema kunstnikupseudonüüm oli Gori. Gori sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe perekonnas. Koolis käis Pärnus. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Alates 1913. aastast töötas ta Tallinnas ajakirjas Leek. I maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse ning 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi. Alates 1919.aastast tegi Gori Tallinnas kaastööd ajalehtedele Sipelgas ja Meie Mats ning ajakirjale Odamees. Aastatel 1920-1938 töötas ta Vaba Maa toimetuses. Gori joonistast karikatuure ning näitusi korraldati nii Eestis kui ka näiteks Pariisis, Berliinis ja Stockholmis.
keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näidendi "Saaremaa onupoeg". Võib öelda, et eesti teater sündis Koidula eestvõttel. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869. 1873. aastal abiellus Koidula saksastunud lätlase Eduard Michelsoniga, kes sai sõjaväearsti koha Kroonlinnas
Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Teosed Raamatud: 1866 "Vaino-lilled" 1867 "Emajõe ööbik“ Luuletusi: "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda" Pildid Lydia Koidula monument Pärnus -> Lydia Koidula -> 100 kroonid -> Aitäh tähelepanu eest! TEST 1.Kus syndis Lidya Koidula? 2.Milline on tema täis nimi? 3.Kellena ta oli tytar? 4.Millise kooli ta lõpetas aastal 1861? 5.Nimeta tema tuntumad luuletused ja raamatud. 6.Kus asub Koidula memoriaalmuuseum? 7.Kus asub Koidula monument? 8.Millal suri L. Koidula? 9.Millisel rahal oli kujutatud L. Koidula? 10.Kus abistas tema isa? Millises töös?
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
jäi bussist maha,järgmise bussini oli tal aega.Lauri läks siis järgmise bussiga Pärnu.Buss oli peaaegu täiesti täis, peale tema oli üks koht veel vaba ainult.Järgmises peatuses tuli peale 16 aastane tüdruk nimega Reesi, ta pidi Lauri kõrvale istuma sest kohti pold mujale.Bussil läks vahepeal kumm katki ning oli pikk peatus, Lauri ja Reesi said tuttavaks ja rääkisist elust ja ilmast.Nad mõlemad läksid pärnus maha ,Lauri tahtis Reesiga veel kohtuda,kuna tal pole kunagi sellist tunnet tekkinud nagu Reesiga..see oleks nagu armastuse tunne... ..Pärnus ütles Malle Laurile et ootab last.Sellestsaatis Lauri enam Reesiga ei suhelnud ja tühistas oma kohtumise Reesiga.
Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. · Põhjamaiselt tagasihoidlik oli barokk PõhjaEuroopas, nagu ka Eestis. · Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. · Sealsed väheldased, lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid maailmasõja ajal. · Barokseid kirikuid leidub näiteks Pärnus · Eliisabeti kirik Pärnus. · 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. · Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka raekoda. · Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik.
Heiti Talvik (1904 1947) Elulugu. Sündis 1904 a. Tartus arstist isa ja pianistist ema pojana. Lapsepõlv möödus tal Pärnus, kuid koolis käis vaheldumisi nii Pärnus kui ka Tartus. 1924 a. Ilmus tema esimene luuletus ajakirjas Looming. 1926. aastal asus Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, kuigi ta õpinguid ei lõpetanud avaldas ta suurt mõju eesti kirjandusele oma tegevusega seltsis "Arbuja" ja teistes seltsides. Õpingud lõpetas 1934 a. et hakata kutseliseks kirjanikuks. 1937 a. Abiellus Betti Alveriga. 1945 a. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ning mõisteti viieks aastaks
Jannseni abile Tartus günekoloogina ja hiljem Kroonlinnas sõjaväearstina LOOMING: · Tema varasemad loomingud koosnesid põhiliselt tõlgetest-mugandustest saksakeelsetest kirjatöödest · "Ojamölder ja tema minia" · "Peru oma viimane Inka" · "Vainulilled" · "Emajõe ööbik" · Vanemuise seltsis oma näidendeid (1870 "Saaremaa onupoeg", 1871 "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE: · Juunis 1929 avati Pärnus Koidula monument, mille autor on Amandus Adamson. · Avamisjärgsel pidustusel Endla teatrimajas pidas Koidulast kõne Aino Kallas. · Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. · Eesti 100-kroonisel rahatähel oli kujutatud Lydia Koidulat. ISIKLIKKU: · Lydial oli kuus õde-venda · Tema tütred kasvasid Kroonlinnas saksa- ja venekeelses keskkonnas SURM: · Viini välisreisi ajal märkas naistearsti haridusega
sisekujundajad, eratarbijad ja teised piirkonna kauplused. Pakuvad laia valikut hea kvaliteediga viimistlusmaterjale - värvid, lakid, pahtlid, liimid, vuugitäited - ja sinna juurde kuuluvaid siduskaupu - maalritarbed, teibid, tööriistad ja muud abivahendid. Toetudes oma teadmistele ja pikaajalisele kogemusele aitavad lahendada kliendi kõik sise- ja välisviimistlusalased küsimused. Värvikeskusel on Eestis neli kauplust: Tallinnas Peterburi tee 52a ja Forelli 10, Tartus Ringtee 4 ja Pärnus Papiniidu 19. Sõlmitud leping või kokkulepe tagab kauba saamise võrdsetel tingimustel kõigist meie kauplustest. Sadolini Värvikeskuse kaubamärk viitab koostööle Sadolini tehasega. Nad on ühendanud Värvikeskuse parimad müügioskused ja maailma suurima värvitootmise kontserni tehase teadmised värvitootmise vallas. Tulemuseks on kindel kvaliteet! Teenindavad oma kliente juba pea 15 aastat, ning teavad, et nende vundament on tugev. Ajalugu 2008 november
2012 Porikaitsevaibad. On saadaval mitmeid porikaitsevaipu näiteks vip vaibad , nailonvaibad , moodulrestid , comfort kummimatid ja puuvillavaibad. Nägin pealmiselt kolme liiki porivaipu. Kõige effektiivsem neist on puuvillavaip , mis on ka kasutusel paljudes ettevõttetes Pärnus , eriti just talve perioodil. See peatab 90% väljast sissetoodavat mustust ja pori.Eluiga pikkeneb märgatavalt põrandatel tänu sellele. Puuvillavaip suudab imada vedelikke, mille kaal on kuni 5 korda suurem vahetusvaiba enda kaalust, peatades tõhusalt pori leviku. Kuna puuvillavaibal on loomulik vedelikuimamise võime, sobib see eriti hästi sissepääsude jms kohtade juurde, kus tuleb kinni hoida niisket mustust (õli jms).
näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemustega ● Tema saksakeelsed kirjandid pälvisid klassis tähelepanu ● Süvenesid kirjanduslikud huvid ● Sõprus klassiõe (hilisema kirjaniku) Lilli Suburgiga ● Sooritas Tartu ülikooli juures kodukooliõpetaja eksami
Muusika retsensioon Viljandi Guitar Trio Viljandi Guitar Trio andis 14. oktoobril 2011. aastal kontserdi Pärnus, Endla kohvikus. Mõnusalt palju kultuuri- ja muusikahuvilisi oli kogunenud kuulama kolme kitarritudengit: Jaan Jaagot, Argo Valsi ja Jalmar Vabarnat. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kulturiakadeemia muusikaosakonnas. Üldjuhul esitavad nad trioliikmete ja Robert Jürjendali autoriloomingut ning sekka ka tuntuimate pärimuspalade kavereid. Pärnus antud kontserdil esitasid nad kvinthäälestuses akustilistel kitarridel huvitavaid palasid.
RISTSÕNA 1 F A I R T R A D E 2 T A L O N G I D 3 H A R J U S K 4 K O N K U R E N T S 5 R I I G I L E 6 S O O D S A M A L 7 L A A T 8 S Õ P R A D E 9 T U G E V U S E D 10 K Õ R T S 11 K V A L I T E E ...
põhjal ette 5 ülesannet. Leia ajalehest ilmateada ja lõika see välja ning kleebi paberile. Vasta täislausega järgnevatele küsimustele: Kas Tallinnas on soojem kui Tartus? Kas Oslos ja Helsingis on ühesugune temperatuur? Kus on kõige soojem/külmem? Kus on sama soe/külm nagu Berliinis? Otsusta, kas väide on õige või vale (siin võite kirjutada ainult sõnad: õige ja vale) Tallinnas on soojem kui Pärnus Pariisis ei ole nii soe kui Londonis Ei Helsingis ega Varssavis ei ole nii külm nagu Riias Nii Valgas kui ka Tartus on sama palav kui Kohtla-Järvel Lõika ajalehest välja umbes 10 pealkirja vähemalt kahesõnalist. Esimeses tulbas pealkirja esimene pool, teises tulbas teine pool. Seejärel lõika need kleebitud pealkirja osad uuesti välja ja sega omavahel segamini. Hiljem saad mõnele teisele paarile anda need ühendamiseks.
Referaat Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütar-lastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja küla-rahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V
,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. Haridusolude parandamiseks oli esile kerkinud emakeelse kooli nõue. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskool Tartus, praegune Miina Härma Gümnaasium. Sellele lisandusid samalaadsed õppeasutused Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Tekkis esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille juhtideed mõjutasid ühiskondlik-poliitisile mõtte arendamist. Loodi põllumeeste, karskus, ja spordi seltsid. Laulu ja mänguseltsidest kasvas välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine. Ehitati teataer Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas ja Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore, korraldati kunstinäitusi. 1909
Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik.
1924. aasta riigipöördekatse 1. detsembri riigipöörde üheks ajendiks oli arvatavasti 10.-27. novembril toimunud 149 protsess, millega mõisteti 149 kommunisti surma ning 30 sunnitööle. See oli üks Eesti Vabariigi suurimaid kohtuprotsesse. Riigipöörde plaani koostajateks olid kommunist Jaan Anvelt ning Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette esiteks sissetungimist Tallinnasse, ning seejärel sooviti korraldada võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva. Arvati, et töölised ning sõdurid ühinevad ülestõusuga ning koos haaratakse võim Tallinnas enda kätte. Järjest üritati vallutada sõjakool, kaitseväe kasarmud, sõjaministeerium, Lasnamäe sõjalennuväli ja lennuväedivisjon, Auto-Tanki divisjon, kitsarööpmelise raudtee Tallinn-
Peeter Pärn 2.05 68 18/05/1983 Võru Haapsalu Paula Niin 1.76 74 19/06/1982 Valga Valga Saadud vastused kopeeri lõppu uuele töölehele 1. Leia kõik inimesed, kelle eesnimi algab A-tähega. 2. Leia inimesed, kelle perekonnanimi algab K või S tähega. 3. Leia inimesed, kes on sündinud Tallinnas või Pärnus. 4. Leia inimesed, kes on vanemad kui keskmine vanus. 5. Leia inimesed, kes ei ela Pärnus. 6. Leia inimesed, kes elavad Pärnus ja on pikemad kui keskmine pikkus. 7. Leia inimesed, kes on pikemad kui keskmine pikkus ja kaaluvad alla keskmise kaalu. 8. Leia inimesed, kes on pikemad kui 150 cm kuid lühemad kui 175 cm. 9
Samuti ta ka laulis. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Ta töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna ning orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat kui lihtsalt suveromaan. Teada on, et Alice kirjutas sõnad ning Raimond kirjutas muusika laulule ,,Muinaslugu muusikas" ja ,,Õige valik". Heledaks valguskiireks Raimond
Ülesanne 1 ,,Laused ajalehe artiklitest" Järeldus on allakriipsutatud tekst, arutlus on ilma allakriipsutuseta. Teetööde auto murdus keskelt pooleks Pärnu postimees, 08.02.2011 Täna pärastlõunal murdus Pärnus Papiniidu tänaval pooleks aktsiaseltsile BaltiFalt kuuluv teetööde auto. ,,Ilmselt olid autoraamis praod, mida me enne ei märganud," ütles AS BaltiFalti Pärnu piirkonna juht Kaido Tamm. Indrek Sirk: helkuri kõikjal kohustuslikuks muutmine on absurdne Eesti Päevaleht, 08. veebruar 2011 Liiklejate lahususe põhimõte on väga oluline, jalakäija ei tohi üldjuhul üldse sõiduteel liigelda, välja arvatud siis erandtingimustel. Näiteks tänavuse talve liiklustingimusi võib
Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab? Hageja Kostja Advokaat Prokurör Tunnistaja(d) Apellatsioon Kassatsioon Kohalik võim Volikogu kuidas moodustub? Kes valida saavad? Kui sageli valitakse? Millega kohalik volikogu tegeleb? Volikogu juht Pärnus? Valla- või linnavalitsus kuidas moodustatakse? Millega tegeleb? Kes juhib? Kes Pärnus? Põhiseadus Mis on PS ? Millal hakkas kehtima praegune põhiseadus? Kuidas vastu võeti ja kelle poolt? Mitu peatükki on PS- s ? mille kohta need käivad? Kuidas ja kas PS-st on võimalik muuta? Milline PS suhe teiste seadustega? Kui PS ei vasta rahvusvahelistele ja Eestis ratifitseeritud seadustele kuidas toimitakse? Kodanikuühiskond Mis on kodanikuühiskond?
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27
halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lähe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) ja Niidu maastikukaitseala Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete(üle 20 töötaja) müügitulu oli 2010. aastal umbes 5,4 miljardit krooni. Tähtsamad tööstusharud on:
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27
a. "Vanemuine" 1869.a. Üldlaulupidu Tartu Eesti Põllumeeste selt http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025 Haigestus 1880.a. 1889.a. tagasi Tartus 13. juuli 1890 Tartus Maarja kalmistul Monument Pärnus Rüütli tänaval http://entsyklopeedia.ee/meedia/p%C3%A4rnu3/parnumaa_parnu_johann_voldemar_jannsen_skulptuur http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jannsen_liisisokman.htm Perno postimees Pero Postimees ehk Näddalileht Esimene eesti keelne ajaleht Alustas ilmumist 17.06.1857 Pärnus. Friedrich Wilhelm Borm Rahva harimine, uhkuse kasvatamine Omanimi "eestlane" Häälduspärane kirjakeel
...........................................................................................................22 Kokkuvõte 1.1 Ettevõtte põhiandmed Nimi 4-Youth Aadress Aida,7 Tegevusala Toitlustus ja meelelahutus Omandivorm Osaühing 1.2. Ettevõtte taustaandmed Asutajaks Joosep Kasekänd (õpilane). Idee tuli sellest, et Pärnus on vähe võimalusi oma vaba aega sisustada. Olen ka ise noor ja tean, et noored võiksid tegeleda palju muuga, kui veeta oma aega Port Arturi parklates, kus tekivad neil vastuolud nii tavainimeste, kui ka seadusesilmadega. 1.3 Äriidee OÜ 4-Youth on Pärnus tegutsev toitlustus ja noorte vabaaja keskus, kus noored saavad veeta oma aega mängides mänge, süües snäkke, teha trenni, kuulata muusikat jne. Meie põhiline eesmärk on
1918 Iseseisvuse väljakuulutamine ja SAKSA OKUPATSIOON Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Kersti Küttim Jõhvi 2012 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe
7 4. TOOTMINE/TEENUSTE OSUTAMINE NING RISKID Enamasti ostame tooteid sisse, kuid lisaks sellele teeme ka koha peal kaunistusi. Nendeks läheb vaja maalimise vahendeid: pintslid, pliiatsid, lõuendid ja muud väiksemad vajalikud pudukaubad. Kuna tootmist meil ei toimu, siis meie jäätmed moodustuvad ainult kontorist tulenevast prügist, mis on enamus paber. Vanapaberi viime vastavasse konteinerisse. Tööjõu vajadus: Esialgu Pärnus avatavasse ettevõttesse hakkavad töötajateks äriühingu loojad pluss üks müügijuht. Esialgseks juurde palgatud müügijuhi palgaks on 600 eurot kuus(bruto). Peale teist tegutsemisaastat on planeeritud palgakasv. Äri edenedes seame sisse boonuse teenimise võimaluse vastavalt toote läbimüügile. Oluline on edendada ka sotsiaalset suhtlust ja läbisaamist. Kindlasti peab töötajatele looma mitmekesiseid koolitusvõimalusi. Riskid: Klientide vähene huvi Hooajalisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
