KREEKA MATEMAATIK - PYTHAGORAS (1)

ÕPIMAPP
Karl Stamm
5 klass
KREEKA MATEMAATIK - PYTHAGORAS
Pythagorase (u 580-500 e.m.a) oli kaupmehe poeg. Ta õppis erinevate õpetlaste käe all, kuid tee matemaatika juurde leidis ta Thales'i ja tema õpilase Anaximanderi  kaudu
Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal).
Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima – see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu'). Alles seejärel võis saada kooli täieõiguslikuks liikmeks – matemaatikuks (kr mathema 'teadmine, õpetus, teadus'). Koolis valitses täielik Pythagorase autoriteet ja kõik püüdsid järgida tema poolt kehtestatud reegleid.
Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline . Alles hiljem avaldati mõned teosed.
Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks. Pythagoras arvas , et Maa ei saa olla lame – ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud.
Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga . Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri.