kõrggootika katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud Ida-Euroopas. Veel hämmastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid kesklõõvi akendetsoonis, pseudotrifooriumi nissides ja kesklõõvi lääneseinal. Teise maailmasõja ajal 1944.aastal muutis pommitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku vremeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. 3) Mida loetakse Eesti keskaegse puuskulptuuri parimaks teoseks? 14.sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis paikneb Harju-Risti kirikus. 4) Milline silmapaistev teos jõudis Tallinnasse Lübeckist Hermen Rode töökojast? 1481.aastal toodi Hermen Rode töökojast Tallinnasse tiibaltar, hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. 5) Millised silmapaistvad teosed jõudsid Tallinnasse Lübeckist Bernt Notke töökojast? *Pühavaimu altar, *Surmatants. 6) Kus Tallinnas asub Hans Pawelsi kenotaaf
sajandi keskel (u. 1730- 1780) See rohkem peene õukonnaelu ja aadlikega seotud kunstistiil kodunes Eestis vähe. Rohkem avaldus rokokoo interjööris ja tarbekunstis. Eesti parim rokokoo interjöör oli Põltsamaa lossis (mis ehitati ümber keskaegsest linnusest). Interjöör hävis Teises maailmasõjas. III Skulptuur Tähtsal kohal oli nii kivi- kui puuskulptuur. Tähelepanuväärsem on 17. sajand, 18. sajand on vaesem. Barokiaeg on värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Rõhutati vormi, liikuvust. Ornamentika oli rikkalik, värviline. Väga palju meistreid töötas Tallinnas. Paljud kirikud said uue sisustuse (altarid, kantslid, pingid, vapid jne.) Nimekas meister oli Elert Thiele /tiile/ (surnud 1674). Tema töid: · kantslid Ridala, Pärnu-Jaagupi ja Vormsi kirikutes · rõdu (=väär) Tallinna Pühavaimu kirikus · friis (=horisontaalselt seina liigendav kaunistatud riba) Tallinna Raekoja
õuega. Teostel kasutab ta enamasti guassi, mõni töö on ka süsiga tehtud. Tema töödel leiab kindlaid värve mida ka tasutab : punast, kollast, beezi ja rohelist. Minule meeldis kõige rohkem tema maalidest ,,Sügis Soomes". Töös oli kasutatud väga palju erinevaid värve. Ta kujutas sellel metsatukka, mis peegeldus veel. See peegeldus oli nii ehtne ja hästi tehtud. Lisaks maalidele on väljas mõned kirjakunstinäited, ligi 20 puuskulptuuri ja keraamikat. Skulpuuridel oli kujutatud inimesi. Kõik figuurid olid erinevates poosides. Ta kujundab oma tõõd ise. Tema tööd pole silutud vaid on näha kuidas puitu on lõigatud. Kõige rohkem meeldis mulle mees ja naine suudlemas. Tema tööd olid liiga tuimad, minule väga ei meeldi sellised pildid. Mulle meeldivad rohkem värvikamad tööd. Leidus ka mõned head tõõd mis mulle meeldisid.
Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid.
18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel 1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maardu, Sagadi ja Palmse mõisahooned Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss Arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. See oli määratud keisrinna
väänlevad vormid, mis meenutasid kõrvalesta jne. Ka Prantsusmaa skulptorite sagedaseks tööks olid hauamonumendid, mis rõhutasid inimkeha kaduvust. Germain Pilon, kelle töödest on palju säilinud, teostas kuningapaari lebavad marmorkujud portreeliste ja elavatena. Nagu oli tema loodud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument. Saksamaal, vastandina Itaaliale ja Prantsusmaale, on võrdlemisi vähe kiviplastikat. Parimad saavutused on puuskulptuuri all, mille tähtsaimaks ülesandeks oli nikerdatud tiibaltarite valmistamine. Ühed kuulsamad saksa skulptorid on Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer.
· Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni. · Jaani kiriku sisekujundus värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel, piilaritel, teistel ehitusosadel. · 14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus. · Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda ka kirjandusest, näiteks puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel (14.-15. Saj, ,,Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat") · Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos enam kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni
klassitsistliku maitsekohaselt. Klassitsism hindas siledaid pindu. Nende saavutamiseks lõhuti osa skulptuure, aga orvades asuvad maeti paksu krohvikihi alla. 1944.aasta pommitamisest tekkinud tulekahju muutis kiriku varemeteks, kuid paljastas unustatud keskaegsed skulptuurid. Kahjuks jäid varemed kauaks ilmastiku ja inimeste kahjustada, 1953.a. tahetinad isegi maha lõhkuda. Hiljem otsustati nad õnneks konserveerida ja praegu käib kiriku restaureerimine. 14. saj. puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata grupp, mis paiknes Harju Risti kirikus. Eritihingestatud ja kaunid on kõrvalfiguurid leinavad Maarja ja Johannes. Kaarjas poos ja keha peitev riidevoldistik on tüüpiliselt kõrggootilik, kusjuures vormitöötluse peenus ja hingeelu kujutamise väärikus viitab seostele prantsuse kunstiga.
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 20 põhjal I Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalina renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. II Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid! Dieogo Velazqueze oli suurim realist hispaania barokkmaailmas.. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust, tundub isegi,
Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis Ahti Seppet 04.03.2009 Taas on võimalik tutvuda eesti skulptuuriklassikaga. Reedel, 6. märtsil kell 16.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Anton Starkopfi (1889-1966) loomingut tutvustav näitus. Käesoleval näitusel eksponeeritakse tema rikkalikust loomepärandist läbilõiget, mis kätkeb endas erinevaid teemasid ja materjaliilu. Seekordses valikus on kasutatud põhiliselt Tartu Kunstimuuseumi fondides olevaid töid. Väljapaneku kaks puuskulptuuri said restaureeritud tänu Eesti Kunsti Toetusfondile. Anton Starkopf õppis kunsti Münchenis 1911-1912 ja Pariisis 1912-1913. Saksamaalt läbisõidul arreteeriti ta 1914. aasta augustis kui vaenuliku riigi alam ja interneeriti väikelinnas Wehlenis. Tänu eestkostele avanes tal võimalus töötada sealses kiviraiumistöökojas ning jätkas 1916-1918 töötamist sõjavangist kiviraidurina Rathenis, Dresdenis, Berliinis
klassitsistliku maitse kohaselt. Klassitsism hindas siledaid pindu. Nende saavutamiseks lõhuti osa skulptuure, aga orvades asuvad maeti paksu krohvikihi alla. 1944.aasta pommitamisest tekkinud tulekahju muutis kiriku varemeteks, kuid paljastas unustatud keskaegsed skulptuurid. Kahjuks jäid varemed kauaks ilmastiku ja inimeste kahjustada, 1953.a. taheti nad isegi maha lõhkuda. Hiljem otsustati nad õnneks konserveerida ja praegu käib kiriku restaureerimine. 14. saj. puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata grupp, mis paiknes Harju Risti kirikus. Eriti hingestatud ja kaunid on kõrvalfiguurid leinavad Maarja ja Johannes. Kaarjas poos ja keha peitev riidevoldistik on tüüpiliselt kõrggootilik, kusjuures vormitöötluse peenus ja hingeelu kujutamise väärikus viitab seostele prantsuse kunstiga. Suurte usuliste teemade ja pühakujude kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga
Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer, Hans Holbein, Matthias Grünewald. Sissejuhatus saksamaa skulptuuri Kuigi Saksamaal valitses 15-16 saj. elav tegevus, ei saa selle saavutused võistelda maalikunsti alal looduga. Hoogne tõus saksa skulptuuris algab 15 saj. teisel poolel. Saksa 15 saj. plastika parimad saavutused on puuskulptuuri alal. Selle tähtsaimaks ülesandeks oli nikerdatud tiibaltarite valmistamine. Nikerdised täitsid tavaliselt altari liikumatu keskosa, kuna tiibadel oli maalid. Väga tihti oli skulptuuride meister ühtlasi ka maalide autor. Üldiselt liikus plastika kuni 16 saj. alguseni gootika raamides ja üsna pikkamööda hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile. Tähtsaim plastika keskus 15-16 saj. Saksamaal oli Nürnberg
Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia. Ainuke silmapaistev nimi on Bernini- kuulsaks sai ta kardinal Borgese ülesandel tehtud Apollonit ja Daphnet kujutav grupp. Püha Teresa ekstaas, maalilisel käsitlusel on äärmuslik töö. Portreebüstid. Tarbekunstilise iseloomuga oli tema Peetri tool Peetri kirikusse tehtud. · Hispaanias tehti värvitud puuskulptuuri. · Belgias oli omapäraseimaks meistriks Quellinus Amsterdami raekoda kaunistavad skulptuurid. · Prantsuse skulptuur oli väga silmapaistval kohal. Oli puht prantsaslik skulptuur. Alguses oli tegemist õukonnakunstiga, eriti Louis XIV ajal, kaunistati Versailles'i lossi, kujunes välja Versailles'i koolkond. · Francois Giardon(1628-1715)- Tema tööd kaunistasid peamiselt Versailles'i lossiparki. Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest
kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. Kõige viljakam oli Hispaanias siiski maalikunst. Maaliti peamiselt kirikupilte ja portreid. Üks kuulsamaid kunstnikke on DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660). Hispaanlased üritasid kujutada kõike muutuvana ja liiikuvana. Üllatav on fakt, et Velazquez pole teadaolevatel andmetel maalinud ühtegi kirikupilti. Noorpõlves oli
Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile. Tema töid iseloomustab elulähedus ja jõulisus, isegi proosalisus. Jordaensi suureks eeskujuks oli Caravaggio. Kujutas peamiselt elurõõmsat talurahvast perekondlikke pidustusi pidamas. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. Kõige viljakam oli Hispaanias siiski maalikunst. Maaliti peamiselt kirikupilte ja portreid. Üks kuulsamaid kunstnikke on DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660). Hispaanlased üritasid kujutada kõike muutuvana ja liiikuvana. Üllatav on fakt, et Velazquez pole teadaolevatel andmetel maalinud ühtegi kirikupilti. Noorpõlves
See lasi end koos hapra nahaga eemaldada. Juba jalgade paljastamise järel oli näha, et isegi sidekudede kärbumisprotsessi arvestades oli Tutanhamon olnud kidura kehaehitusega ja oma surma hetkel arvatavasti veel mitte täiskasvanud. Hiljem luustiku põhjal arvestatult oli Tutanhamon 164 sentimeetrit pikk. Inglise professori Karl Pearsoni järgi, kes inimese kehakasvu määrab mõnede luude pikkust arvestades, oli vaarao 167,6 sentimeetrit pikk. Mõlema elusuuruse puuskulptuuri, mis kujutasid Tutanhamonit ja valvasid seesmise sargakambri sissekäiku, võrdlevad mõõtmised andsid kehapikkuseks 167 ja 169 sentimeetrit. Et legendaarne vaarao polnud tõepoolest vanaks elanud, tegi professor Derry kindlaks eemaldatud põlvekedra alt paljastunud reieluul põlveliigest uurides. Sealne kõhr kasvab luuga kokku tavaliselt kahekümnendaks eluaastaks. Antud juhul oli see veel kokku kasvamata. Reieluud olid aga igatahes ülemises osas suure kõhrest
Henry VIII paistab siin kuidagi üleolevana ja ülbe. Kuidagi selline halastamatu ja võimukas tundub.Kuigi Henry VIII oli jõhker inimene, ei ole selle maali pealt seda iseloomu joont aru saada. Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil (§ 20) 1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalia renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. 2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid! Dieogo Velazqueze oli suurim realist hispaania barokkmaailmas. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust, tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse
Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia. Ainuke silmapaistev nimi on Bernini- kuulsaks sai ta kardinal Borgese ülesandel tehtud Apollonit ja Daphnet kujutav grupp. Püha Teresa ekstaas, maalilisel käsitlusel on äärmuslik töö. Portreebüstid. Tarbekunstilise iseloomuga oli tema Peetri tool Peetri kirikusse tehtud. · Hispaanias tehti värvitud puuskulptuuri. · Belgias oli omapäraseimaks meistriks Quellinus Amsterdami raekoda kaunistavad skulptuurid. · Prantsuse skulptuur oli väga silmapaistval kohal. Oli puht prantsaslik skulptuur. Alguses oli tegemist õukonnakunstiga, eriti Louis XIV ajal, kaunistati Versailles'i lossi, kujunes välja Versailles'i koolkond. · Francois Giardon(1628-1715)- Tema tööd kaunistasid peamiselt Versailles'i lossiparki. Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest
sajandist ja on veel romaanipärased. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel 13.sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesuslapsega. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Tõeliselt suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. 14.sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgatagrupp, mis paiknes HarjuRisti kirikus. Kõrgelt oli keskaja Tallinnas, eriti 15.sajandil, arenenud ka kullassepakunst. 1481.aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar. 1483.aastal saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Notkelt on veel teinegi suurteos, mis on säilinud Tallinnas ,,Surmatants". 15.sajandi lõpul seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga. 16
katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud IdaEuroopas. Veel h äm mastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid keskl öövi akendetsoonis, pseudotrifooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Teise maail masõja ajal 1944.aastal muutis po m mitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku vare m eteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Mida loetakse Eesti keskaegse puuskulptuuri parimaks teoseks? 14.sajandi puuskulptuuri sil mapaistvai m teos on elusuurune Kolgatagrupp, mis paikneb HarjuRisti kirikus. Milline silmapaistev teos jõudis Tallinnasse Lübeckist Hermen Rode töökojast? 1481.aastal toodi Her m en Rode töökojast Tallinnasse tiibaltar, hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse . Millised silmapaistvad teosed jõudsid Tallinnasse Lübeckist Bernt Notke töökojast? *Pühavai mu altar, *Sur matants. Kus Tallinnas asub Hans Pawelsi kenotaaf
päikesekettad. Voodi otsas kaardusid kummalgi pool lehmasabad. Lahkunu nimi oli graveeritud laekale, kus hoiti nelja eriurni, ja kirstule, sest ,,sest surnu nime lausumine muutis surnu elavaks". Söök ja hinnalised esemed olid kuhjatud hauakambri ruumidesse. Tutanhamoni hauas olid tema mänguasjad, 116 korvi puuviljadega, 40 veiniankrut, karbid küpsetatud loomaliha, leiva ja kookidega. Howard Carteri ütluse järgi nägi ta ,,kõikjal kulla sära". Tutanhamoni hauas oli 413 puuskulptuuri, mis olid tehtud vaarao järgi. Nemad pidid tööle asuma Tutanhamoni asemel Osirise juures. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Tutanhamoni hauakambrist leiti suurel hulgal Vana-Egiptuse tarbeesemeid: kullast, alabastrist, elevandiluust ja puidust mööblit, nõusid ja mitmesuguseid surnutekultusega seotud esemeid. Vaarao aarded on välja pandud Kairos Egiptuse muuseumis. Aarded täidavad seal kümme saali, millede põrandapind võrdub jalgpalliväljakuga
kihi. Derry puudutas vasakut kederluud. See lasi end koos hapra nahaga eemaldada. Juba jalgade paljastamise jrel oli nha, et isegi sidekudede krbumisprotsessi arvestades oli Tutanhamon olnud kidura kehaehitusega ja oma surma hetkel arvatavasti veel mitte tiskasvanud. Hiljem luustiku phjal arvestatult oli Tutanhamon 164 sentimeetrit pikk. Inglise professori Karl Pearsoni jrgi, kes inimese kehakasvu mrab mnede luude pikkust arvestades, oli vaarao 167,6 sentimeetrit pikk. Mlema elusuuruse puuskulptuuri, mis kujutasid Tutanhamonit ja valvasid seesmise sargakambri sissekiku, vrdlevad mtmised andsid kehapikkuseks 167 ja 169 sentimeetrit. Et legendaarne vaarao polnud tepoolest vanaks elanud, tegi professor Derry kindlaks eemaldatud plvekedra alt paljastunud reieluul plveliigest uurides. Sealne khr kasvab luuga kokku tavaliselt kahekmnendaks eluaastaks. Antud juhul oli see veel kokku kasvamata. Reieluud olid aga igatahes lemises osas
Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni. Jaani kiriku sisekujundus värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel, piilaritel, teistel ehitusosadel. 14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus. Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda ka kirjandusest, näiteks puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel (14.-15. Saj, ,,Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat") Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos enam kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud
Taimeornamentikat on lopsakalt portaalide kujunduses. Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskuptuurid, mida on algselt olnud ole 1000 ja mis sobisid punaste kirikute üldtooniga. Jaani kiriku sisekujunduses olid algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid, mis paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis ja kesklöövi lääneseinal. Sajad muud figuriid on kiriku seintel, kapiteelidel, piilaritel ja mujal. Praegu käib kiriku restaureerimine. 14.saj puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis oli Harju-Risti kirikus. Usuliste teemade kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda mitte ainult piiblist vaid ka kirjandusest nt puureljeefid tallina raekoja pinkidel. Kõrgelt oli arenenud ka kullaseppakunst. Valmistati kirikuriistu kui ehteid. Kuulsaim on kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants. Põhjasõja ajal kinkis tallin selle ära ja see on praegu Peterburi Ermitaazis
poosis; keha ülemine osa on en face, muu osa on profiilis; näod on ilmetud, maskisarnaselt tardunud Uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina Varane näide arhitektuuriga seotud skulptuurist on ka artemise templi viilugrupp Korfu saarelt Huvitavad on siküoonlaste varakambi metoobid Delfis Puisemad, puuskulptuuri stiili täpselt imiteerivad on mõned Lakoonikas leitud hauareljeefid, mis on erandlikult valmistatud marmorist. Enamasti tolle aja reljeefid Kreekas, samuti Lõuna-Itaalia asumaades peamiselt lubjakivist. Sama materjal ka ümarplastikas (nt kolossaalne Hera pea Olümpias) Egeuse mere saartel ja Joonias: materjaline ammu kodunenud marmor. Joonia meistrid etendasid suurt osa ka vabalt seisva figuuri väljakujundamisel.
Muusika:tihedasti seotud religiooni ja kirikuga,muusika saatis misaat,laulis oor,olemas ka organistid.Muusikakomponeerimise kohta andmed puuduvad.Ilmalikust muusikast on niipalju teada,et raad oli palganud linnamuusikuid. Teater:mõnikord kooliõpilased esitasid näitemänge Kunst: kunstist sai osa rohkem inimesi kui muusikast ja kirjandusest ja seda nimelt arhitektuuri kaudu. Skulptuur: kirikus kapiteelid,hauakivid,terrakotaskulptuurid.Esines ka puuskulptuuri. Maalikunst: M.Sitton on kõige kuulsam eestist pärit madalmaade stiili esindaja(Eestis tema maale pole säilinud,välismaal küll) Kõige kuulsam on Eestis B.Notke "surmatants",samas Notke oli pärit saksamaalt. Reformatsiooni tähtsus eesti kultuurile, reformatsiooniga kaasnenud muudatused · Luterlusega kaasnes Piibli tõlkimine eesti keelde,emakeelne jutlus S. t. pidi olema emakeelseid raamatuid,mis tähendas lugemisoskuse tõusu.1525 a."Lutheri katekismus", 1535 Wanradt-Koelli
figuurid, terrakotapeadega friis ümbritses ka kiriku pikihoone välisseinte ülaosa. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid Jaani kiriku sisekujunduses paiknesid kesklöövi akendetsoonis, pseudotriufooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Lisaks asusid sajad erineva suurusega figuurid, pead ja reljeefid kiriku seintel, piilaritel, konsoolidel, kapiteelidel ja teistel ehitusosadel. 14. saj puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis paiknes Harju-Risti kirikus. Eriti hingestatud ja kaunid on kõrvalfiguurid leinavad Maarja ja Johannes. Kaarjas poos ja keha peitev riidevoldistik on tüüpilisel kõrggootilikud. Usuliste teemade kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teosed, mille aine võis pärineda mitte ainult Piiblist, vaid tol ajal populaarsest kirjandusest, nt puureljeefid Tallinna
annaabi.ee 
