Kokku puuliigid 222,28 292,47 X X Kontroll: 9481 Kontroll 222,28 292,47 X X 9481 Vahe: - 0,00 0,00 Mõõdetud diameetri ja kõrguse paarid Puuliik Diameetriastmes Täpsetele diameetritele h24 arvutamine puuliigile: täpsed diameetrid vastavad kõrgused h24=sum(h)/sum(hs(d)) Ku 18 20 22 20,9 22,2 23,1 Ku 23 26 23 23,7 26,6 24,2 26 26 Ku 28 29 29 30,5 29,7 29,4 Ks 21 21 20 22,6 22,9 21,2
Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 1,3m kõrgust peapuuliigi taime ja keskmine läbimõõt on 6cm, ümberarvestamisel tuleb proovitükil lugeda iga puuligi taimede arv, kesmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik olulised puud, külvikultuuris tuleb igal külvilapil loendada iga kõrgeim puu. Kännuvõsude korral loetakse ühekännuvõsud ühe puuna, juurevõsud loetakse kõik eraldi. Igale puuliigile määratakse keskmine kõrgus ja suurematel puudel kõrgus (Kõrgus üle 1,3m) ka keskmine diameeter. Igale puuliigile tuleb määrata tekkeviis(Külv, istutus, seemne tekkeline, kännuvõsu, juurevõsu). Noorendikule tuleb määrata koosseisu valem ja planeerida järgmised metsanduslikud tööd. Edukuse ehk kasvamamineku protsent määratakse ainult külvatud või istutatud liigile Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie
standardviga 12) N leidmise valem, kui on ette antud katsetäpsus Hüpoteeside kontroll 13) Edasi võrdlesin enda proovitükil mõõdetud andmeid proovitükiga 64. Selleks arvutasin proovitükil 64 kahes suunas mõõdetud diameetri keskmise. Seejärel filtreerisin proovitükilt 64 välja 1. rinde sama puuliigi( MA) diameetrid ning leidin vaatluste arvu. Proovitüki nr. 64 vaatluste arv tuli N=64 14Edasi leidsin mõlema proovitüki diameetri dispersioonid vastaval 1. rinde puuliigile. Ning vastavalt nendele andmetele leidsin kas nendele proovitükkidele vastavate üldkogumite diameetri dispersioonid on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Disp. Oma 14,27 Disp. 64 18,72 P-väärtus 0,284 Jah või ei Ei ole olulist erinevust 15) Nende proovitükkide diameetrite keskväärtused (tabel1) ei ole oluliselt erinevad (a = 0,05). Lähtuvalt eelmise ül
mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu kasv on pidurdatud. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile. 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka sanitaarne seisund. Puistutesse jäävad alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust
on see toiming 2 kuni 3 korda raskem. Mitmesuguste faktorite mõju puidu omadustele Puidu anatoomilise ehituse mõju. Puidu tugevusomadustele suurt mõju avaldab sügis- ja kevadpuidu vahekord temas. Sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui seda kevadpuidul. Männi sügispuidu protsendi kasvamisel 21...38%, suureneb survetugevus kaks korda. Aastarõngaste laiuse mõju. Puidu omadused sõltuvad aastarõnga laiusest. Uurimustega on kindlaks tehtud igale puuliigile optimaalne aastarõnga laius, mil tugevusomadused on maksimaalsed. Männi korral on selleks suuruseks 0,7...1,6 mm, lehisel 0,4...1,4, kuusel 0,3...2,0 mm. Säsikiirte mõju. Suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega risti kiudu. Pikikiudu väiksem survetugevus on seletatav sellega, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ja nende side puidukiududega on nõrgem kui seda on kiududel omavahel. Tiheduse mõju.
põlvkonda (noormardikad jõuavad sügisel oma haude rajada). Nim. teise põlvkonna haue. Kui kevadel põlvkonna rajanud üraskid teevad läbi nn. taastumissööma ja rajavad suve teisel poolel ühe haude veel on tegemist nn. sõsarhaudega. Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil enamasti kindel puuliik, mida ta kahjustab (mänd, kuusk, kask jne) st. nad on väga “spetsialiseerunud” (kindlale puuliigile, ühe liigi raames kindlale tüveosale). Teatud hulk kahjurputukaid (ka üraskeid) leidub enamasti igas metsa ökosüsteemis ja kui nende arvukus on madal, ei suuda nad kasvavatele, tervetele puudele kahju tekitada. Valdav osa üraskitest on sekundaarsed kahjurid, st. et nad ei asusta terveid puid vaid haigeid, nõrgestatud puid ja värskelt raiutud metsamaterjali. Kui mingil põhjusel on tingimused üraskite paljunemiseks soodsad (soodne ilmastik, toidu ja sobivate
5. Puit on keskkonnasõbralik: laguneb bioloogiliselt, ei sisalda mürgiseid lisandeid ning on kerga utiliseerida 6. Puit on korduvkasuatav 7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane ilma täiendava töötlemiseta ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega:
5. Puit on keskkonnasõbralik: laguneb bioloogiliselt, ei sisalda mürgiseid lisandeid ning on kerga utiliseerida 6. Puit on korduvkasuatav 7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane – ilma täiendava töötlemiseta – ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega:
I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3 ha-1, tm/ha). Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust.
on reeglina kasvukoht. Peapuuliik- puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohatingimustele, st. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu, täidab antud tingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. Enamuspuuliik- I rindes tagavara poolest esikohal olev puuliik. Puistu tagavara- puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m 3ha-1). Boniteet- puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha viljakuse näitaja (vastavale puuliigile). Boniteediklassi määratakse puistu vanuse ja keskmise kõrguse järgi. Boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse. Metsa korraldamine- tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja teiste näitajate kohta. Koostatakse metsa majandamiskava, hinnatakse metsa senist majandamist ja antakse soovitusi metsa edasiseks majandamiseks
Saab määrata ainult nende materjalide niiskust, mis ei lagune sellel temp. (Kipsplaati ei saa!) -kaudne: -mikrolaeine peegeldumine, kus võrreldakse mõõtmisel saadud elektrilist parameetrit tabeliandmetega. Salvestab mõõdetud niiskusesisalduse indeksi väärtused maatriksina mällu. -Elektriline takistus. Nõeltega materjali niiskusmõõtja. Mõõdab elektrilist takistust materjali sisse torgatud nõelte vahel. Võrdleb tabeliandmetega niiskusesisalduse kohta. Kindlale puuliigile. -Dielektriline konstant.Mõõteseade asetatakse puidu pinnale, elektromagnetilised lained läbivad puitu, määrates selle niiskuse. Mõõteriistale on märgitud, kui sügavale magnetlained ulatuvad ja kui suures vahemikus ta niiskust mõõdab (nt sügavus 20 mm, niiskus 5-30%). Tihtipeale tuleb enne mõõtmist sisestada seadmesse mõõdetav puiduliik (pehme okaspuu, tihe lehtpuu, muud materjaliliigid jne). -Percomeeteron sobiv mõõteriist ainete niiskuse mõõtmiseks, sest tema
jooksul küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleneb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile. Metsa harvendatakse nii palju, et allesjäänud puude võrastik oleks piisava pikkusega maksimaalse puiduproduktsiooni tagamiseks ja samas piisavalt tihe, et tagada puude laasumine ja kvaliteetse puidu moodustumine. (Orienteeruvad võra optimaalsed pikkused on: mänd 1/3, kask 1/2 ja kuusk 2/3 puu kõrgusest). Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama
kvaliteetset puitu või täidab kasvukohatingimustes metsa muud funktsiooni paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha) Puistu boneteet e. puistu boniteediklass – puistu tootlikkuse näitaja või kasvukoha sobivuse näitaja vastavale puuliigile. Seega, boniteediklass iseloomustad puude kõrguskasvukoorist, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Erinevaid klasse on seitse, tähistatakse roomanumbritega. Ia, I, II, III, IV, V Va. Kõige kiiremakasvuga puistud kuuluvad Ia bonitediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va klassi. Boniteedi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. Metsa korraldamine tegevus, millekäigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike
professori, looduskaitsja ja -populariseerija Viktor Masingu teostes, kelle ladusas sõnastuses kirjutatud raamatud on žanriliselt raskesti määratle- tavad, seondudes nii populaarteadusliku kui lastekirjandusega. "Sina- sõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks" (1984) vaatleb ühe puuliigi aastast eluringi ja temaga seotud looma- ja linnuliikide tegemisi, õpetades samas noorele lugejale loodusvaatluste läbiviimist. Samuti ühele puuliigile keskendub koostöös metsateadlase Harald Rebasega valminud "Kase aasta" (1996), milles teadusliku mater- jali osatähtsus kaseliikide määramisjuhendite, kase sümbiontide ja kah- jurite kirjelduste jms tõttu on märgatavalt suurem. Mõnevõrra kuulub sellesse ritta ka zooloogi ja keskkonnaajakirjaniku Peeter Ernitsa raamat "Mõned mu naabrid" (2003), milles kirjeldatakse 262 Kadri Tüür, Timo Maran
juhtfunktsiooni kõige paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstr. hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha). Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust
eesmärkidel; 5) asub mälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis; 6) asub maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndis, kui mets on vajalik vee ja pinnase kaitsmiseks; 7) vastab geenireservimetsa tunnustele ning selle geenireservimetsaks määramine on põhjendatud Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse tehtud ekspertiisi alusel. (3) Geenireservimets on mingile kindlale puuliigile iseloomulike ja majanduslikult väärtuslike puistutega metsaosa, kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20
1930-ndatel aastatel puhkes sel teemal päris tuline poleemika ajakirja "Eesti Mets" veergudel. Nüüd kutsusid Eesti metsakasvatajad üles loobuma vanast kombest ja säästma noori kaski. Tänapäeval on see probleem kaotanud ilmselt endise teravuse, sest hoonete ehtimine noorte kaskedega pole enam levinud nii laialdaselt kui varem. Ka jugapuu okste ja vanikute kasutamine hoonete ja kalmude ehtimiseks Lääne-Eestis on olnud ilmselt sellele haruldasele puuliigile kahjulik. Sel teemal võeti 1930-ndatel aastatel ajakirjanduses metsameeste ja looduskaitsjate poolt teravalt sõna. Hiljem, kui jugapuu võeti ametlikult looduskaitse alla ja jugapuu kahjustamise eest võidi hakata määrama rahatrahvi, vaibus endine komme rahva seas üsna harvaks. Mingil määral võis ka kuusevitste valmistamine kahandada noorte kuuskede hulka asulate lähistel, sest neid valmistati õige tihti ka noorte peenikeste kuusekeste tüvedest.
männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad (jänesekapsa-pohla, pohla-jänesekapsa ja mustika-pohla kasvukohatüüp). Kuusk võib vahelduda männiga uuesti pärast metsapõlemist 33. Mis on boniteet? Mida iseloomustab boniteediklass? Kuidas toimub puistute määramine boniteediklassidesse? Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veereziimist ja reljeefist. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi.Boniteediklassi
eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud. (säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). (too näiteid kuidas eristatakse oka ja lehtpuid...pilet nr 5....ja mõne puuliigile iseloomulikud tunnused...nt tamm) 2. Ristvineer e liimitud vineer- puitplaat, mis koosneb kolmest või enamast paaritust arvust ristsuunaliselt kokku liimitud treispooni lehest. Erandkorras paarisarvuliste lehtedega vineeril peavad kaks keskmist sisekihti olema paralleelsed. Liimitud vineeri eelised massivpuidu ees: a)füüsikalmehaaniliste omaduste ühtlus pikki- ja ristikiudu (võrreldes nt painde-, surve tugevust pikki- ja ristikiudu puidu suhtes);
tasandil kaitstava loodusobjektina vähemalt 30 protsenti, kuid kus puude keskmine tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või looduskaitseseaduse tähenduses. Raietegemine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale piiratud. maakatastrisse kantud metsamaana; puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seitse bonteedi Tulundusmets hoiu või kaitsemetsaks 3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud klassi. I-VIIni määramata mets. Metsa peamiseks ülesandeks on raadamist käsitlevad sätted; Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu maksimaalses koguses kvaliteetse puidu tootmine. 4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste vanust ja keskmist kõrgust.
enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha-1). Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi
3 (kasvupinnase maht), seda parem. Siiski puudub ühe puu jaoks üle 75m mahuga kasvupinnase rajamisel mõte – juured ei täidaks seda ruumi. Mõningates maades (näitena on siin Holland) arvestatakse ka asula perspektiivplaanidega. Neist oleneb, kui pikaks võib prognoosida puu eluea, enne kui ala hakatakse kasutama mõnel muul otstarbel. Teisest küljest on aga puu eluiga ka igale puuliigile omane eritunnus, millega saab arvestada. Tabel 14 Tänavapuude juurestikule vajaliku kasvupinnase ulatus olenevalt täiskasvanud puu suurusklassist Vajaliku kasvupinnase ulatus 3 3
muutub puistu küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt ka kasvukoha ressursse. Siit tuleneb HR üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile. Metsa harvendatakse nii palju, et allesjäänud puude võrastik oleks piisava pikkusega maksimaalse puiduproduktsiooni tagamiseks ja samas piisavalt tihe, et tagada puude laasumine ja kvaliteetse puidu moodustumine. (Orienteeruvad võra optimaalsed pikkused: mänd 1/3, kask 1/2 ja kuusk 2/3 puu kõrgusest). 3. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. *Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet- ebasobivad ja väheväärtuslikud puud
annaabi.ee 
