suureneb läbimõõdus sedamööda, kuidas puu vananeb. Tüvi haruneb oksteks, mis moodustavad võra koos oksakeste, lehestiku, õite ja viljadega. Pikad puitunud juured kinnitavad tüve maasse ja omastavad pinnasest vett ja mineraalaineid. Sageli kasvavad juurtel mügarbakterid, mis varustavad puud lämmastikuga. Võrade tüübid Enamiku lehtpuude võra kuju muutub kasvades. Peaharu kaob ning külgharud kasvavad edasi, moodustades ümara võra. Igal puuliigil on iseloomulik võrakuju. See sõltub oksakeste arvust ja jämedusest ning kasvunurgast tüve suhtes. Lehed Lehed püüavad oma laia lameda pinnaga palju päikesevalgust, mida on vaja fotosünteesil. Puude lehed asetsevad nii, et igaüks neist saaks maksimaalselt päikest. Kujult on lehed kitsad või laiad, lõhestunud või lõhestumata. Liitlehtedel kinnitub ühisele rootsule kaks või enam üksikut lehelaba lehekest. Paljunemine Paljunemiseks peab isasõite toom sattuma emasõiele
valmistatud värvuse atlaseid, milledesse on koondatud ligikaudu 1000 värvitooni. Läige Läiget omavad ainult mõningad puuliigid. Läiget on parim näha radiaanlõikes, sest selles lõikes säsikiired võtavad enda alla lõike suurema pinna , st., et läige sõltub säsikiirtest. Siidjas läige on vahtral, hõbedane kasepuidus. Lõhn Lõhn tuleb puidule puidus sisalduvatest vaikudest, eeterlikest õlidest, ning ka park ja kummi ainetest Igal puuliigil on oma iseloomulikku lõhn, ning selle järgi võib puuliike eristada. Enamikel puuliikidel lõhn kaob kuivamisel. Sellistel puuliikidel, nagu kadakal ja toomingal lõhn säilib ka pärast täielikku kuivamist. Üldiselt okaspuud omavad tugevamat lõhna kui lehtpuud. Lõhn muutub puidul ka pärast mädaniku tekkimist. 6. Puidu keemilised omadused. Puidu keemiline koostis . Puidu põhimass koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest, mis on
Metsaseemne päritolu probleem tõusis Balti kubermangudes teravamalt esile 1880-ndail aastail, mil hakkas selguma Saksamaa seemneäridest saadud männiseemnega rajatud männikute sobimatus siinses kliimavööndis. Küsimuse lahendamiseks selgitas tollane Balti Metsaselts taoliste männinoorendike levikut, nende seisukorda, organiseeris võrdluskatseid jne. M. von Siversi eestvedamisel algas Euroopa metsanduslikus kirjanduses terav teaduslik väitlus, millega kindlustus seisukoht, et konkreetse puuliigil tuleb arvestada metsaseemne päritoluga, mis lõppkokkuvottes andis olulise tõuke edasisele arengule. 1840-ndate aastate alguses saadi esmakordselt ka Pihkva kubermangust 12 kg kuuse- ja 2,4 kg männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades. 1830-ndate aastate teisel poolel ehitati selle aja olulisemates metsaseemne varumise piirkondades, Karjalasmas, Vollas ja Vastemoisas, spetsiaalsed metsaseemnete hoidlad seemnetagavarade säilitamiseks ning ümberjagamiseks
soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead · Puitu kahjustavad mitmesugused rüüvlid ja mädanikud · Suured töötlemiskaod PUU SISE- EHITUS · Aastarõngad moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. · Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa · Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedavad · Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub(kask, lepp, haab ning valgepöök) TÄHTSAMAD PUU LIIGID · Mänd Eesti levinuim puuliik · Kuusk küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele) · Kask levinuim lehtpuu, maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks · Tamm Eesti puudest raskeim ja tugevaim. Lülipuiduline. Väga jämedakoeline,
Selleks arvutame proovitükil 64 kahes suunas mõõdetud diameetri keskmise. Seejärel filtreerime proovitükilt 64 välja 1. rinde sama puuliigi diameetrid, mis oli teie proovitükil 1. rinde peapuuliik. Kui suur tuli vaatluste arv (prtk. 64)? Kopeerime need diameetrid teisele töölehele. 14) Leiame diameetri dispersiooni teie proovitükil ja Disp. Oma proovitükil 64 (teie proovitükile vastaval 1. rinde puuliigil) Disp. 64 Kas nendele proovitükkidele vastavate üldkogumite diameetri dispersioonid P-väärtus on erinevad ( = 0,05)? Kuidas leidsite P-väärtuse? Jah või ei 15) Kas nende proovitükkide diameetrite keskväärtused Kesk. Oma on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Kesk. 64
0 Hüpoteeside kontroll 13) Võrdleme teie proovitükil mõõdetud andmeid proovitükiga 64. Selleks arvutame proovitükil 64 kahes suunas mõõdetud diameetri keskmise. Seejärel filtreerime proovitükilt 64 välja 1. rinde sama puuliigi diameetrid, mis oli teie proovitükil 1. rinde peapuuliik. Kui suur tuli vaatluste arv (prtk. 64)? Kopeerime need diameetrid teisele töölehele. 14) Leiame diameetri dispersiooni teie proovitükil ja proovitükil 64 (teie proovitükile vastaval 1. rinde puuliigil) Kas nendele proovitükkidele vastavate üldkogumite diameetri dispersioonid on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Kuidas leidsite P-väärtuse? kasutades f-testi 15) Kas nende proovitükkide diameetrite keskväärtused on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Mõelge, kas t-test tuleks valida 'assuming equal variances' või 'assuming unequal variances' (lähtuvalt eelmise ül. vastusest) Esitage ka t-testi tulemused
> Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas. Mahla sisalduse tõttu on maltspuidus üalju niiskust. > Lülipuidulisteks, kus lüli ja maltspuit on selgesti eristatud (mänd, seeder, lehis, tamm), > Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub (kask , haab, lepp ning valgepöök),
vihmavarjutaoline võra, mis kasutab efektiivsemalt vähest valgust. Sellise võrakujuga kuuski vana metsa turbe all nimetatakse ,,vihmavarju" kuuskedeks ja neid ei loeta mitte järelkasvuks vaid alusmetsaks. Järsul valgustingimuste muutusel (raied, tormikahjustus) võivad need taimed hukkuda, sest varjuokkad ei ole kohastunud suure valguse hulga ja kõrgema temperatuuriga. METS JA TEMPERATUUR Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepad ja sarapuu õitsevad märtsi lõpus-aprillis, kui keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2-3º C ja mulla temperatuur 0,1-0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C
Selleks arvutame proovitükil 64 kahes suunas mõõdetud diameetri keskmise. Seejärel filtreerime proovitükilt 64 välja 1. rinde sama puuliigi diameetrid, mis oli teie proovitükil 1. rinde peapuuliik. Kui suur tuli vaatluste arv (prtk. 64)? Kopeerime need diameetrid teisele töölehele. 14) Leiame diameetri dispersiooni teie proovitükil ja Disp. Oma proovitükil 64 (teie proovitükile vastaval 1. rinde puuliigil) Disp. 64 Kas nendele proovitükkidele vastavate üldkogumite diameetri dispersioonid P-väärtus on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Kuidas leidsite P-väärtuse? Jah või ei 15) Kas nende proovitükkide diameetrite keskväärtused Kesk. Oma on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Kesk. 64
Puiduvärvus Puiduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või punakani. Õhu ja päikese toimel tumeneb suurem osa puiduliikide puitu aja jooksul (näiteks mänd). Lepp on värskelt raiutuna peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes muutub õige pea punaseks. Puidulõhn Teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn. Värskelt raiutult ja niiskes olekus eritub lõhna tugevamalt, kuid mõnel puuliigil on ka kuivana lõhn säilinud, näiteks kadakas. Lõhnatud puud on kuuse küpspuit, mida kasutati toiduainete pakkimiseks, kuna see puit ei sisalda aromaatseid aineid, mis võiksid toidu maitset mõjustada. Pöök ja pärn on lõhnatud. Puiduläige Töödeldud puidupinnal tuleb läige esile radiaallõikes, kuna seal on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tangentsiaalpind on harilikult läiketu ja tüve ristlõige hoopis matt. Puidu mehaanilised omadused.
Külaltki läikiva puiduga on meil saar, kask, vaher, pärn, pirnipuu (võõramaistest on selge läige sitka kuusel, kuldne läige Khaya ja Venetsueela mahagonil ja plataan, läiketa aga pöök ja eebenipuu). Seoses tänapäva puidupinnatöötlusmasinatega ei oma puidu enda läige enam erilist tähtsust. Lõhn- teatud puuliikidel on tänu lülipudus leiduvatele eeterlikele õlidele vaikudele ja parkainetele eriline lõhn. Värskelt raiutud ja niiskes olekus eritub lõhn tugevamalt, kuid mõnel puuliigil on ka kuivana lõhn säilinud (kadakas, kampripuu), sest nende puit sisaldab rohkem eeterlikeõlisid. Sellisel juhul saab lõhna kasutada ka puiduliigi määramise tunnusena. Ka maltspuidul võib lõhn olla, kuid see pole vastavale puiduliigile iseloomulik, sest harilikult põhjustavad sellist magusat ja spetsiifilist lõhna puidus pesitsevad seened ja piskud. Vaigulõhn on enamus männiliikidel.
silinderja kehaga tumedad mardikad. Uuristavad puitu, koore alla ja koorde käike, kuhu munevad. Kattetiivad on kohastunud näripuru käigust väljalükkamiseks. Tõugud on jalutud. Mõned liigid asustavad elavaid puid ja on seega ohtlikud metsakahjurid. Vastsed närivad oma käigud risti emakäiguga, seetõttu moodustuvad igale liigile iseloomulikud käikude mustrid. Noor mardikas närib end välja läbi koore. Enamasti on igal liigil kitsas ökoniss, st. liik elab kindlal puuliigil ja puu kindlas osas (juurtel, okstes, lamaval tüvel, seisval tüvel, koores, koore all, puidus jne). Puiduüraskid kasvatavad käikudes kaasatoodud Ambrosia-seenekest, millest siis toituvad. Seen muudab käikude seinad mustaks, nagu oleks augud puu sisse peene traadiga põletatud. Selts: Liblikalised Lepidoptera Liblikad on väga erineva suurusega (tiibade siruulatus 3-280 mm) putukad. Ühiseks tunnuseks on tiibu katvad soomused. Tiibu on kaks paari, mõnedel liikidel on need väga
tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Peale orgaaniliste ainete sisaldab puit veel nn ekstraktiivaineid, vaike ja parkained. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Puidu keemiline koostis on kõikuv eriti tuha sisalduse osas, mis võib suurel määral erineda ka samal puuliigil. Tuha protsent oleneb puu kasvukohast, vanusest, kasvutingimustest jmt. Puidu põhikomponendid on : 1. tselluloos 40-50%; 2. hemitselluloos 25-35%; 3. ligniin ( puitaine) 20-30%. 4. ekstraktiivained, tuhk, lämmastik 0,1-7% _____________________________A. Roos______________________________ 13 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 3.5 Okaspuu ja lehtpuu ehitus
vihmavarjutaoline võra, miskasutab efektiivsemaltvähest valgust. Liiga suure valguse hulga korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 7.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema kui temperatuur on vaevalt üle 0C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema +5C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini.
korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes +35 ºC. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist
põletamine. 74. Olulisemad puid ja puutaimi ohustavad putukad metsas. Putukad kahjustavad metsa selle kõigis vanusejärkudes. Ühed liigid söövad väga noori puutaimi taimlates ja äsja rajatud metsakultuurides, teistele meeldivad noorendikud, kolmandad eelistavad keskealisi ja vanemaid puid. Toitudes vigastavad putukad puu erinevaid osi juuri, võrseid, pungi, lehti, okkaid, nad elavad tüvede ja okste koore all või puidus, viljades või seemnetes. Osa putukaid esineb ainult ühel puuliigil asustades kindlaid puuosi, teised kahjustavad paljusid erinevaid puuliike.Kui suur osa putukaid (sekundaarsed kahjurid) asustab nõrgestatud ja haigeid puid siis teised jälle surevaid ja surnud puid. Metsale on kõige ohtlikumad putukad, kes kahjustavad terveid, elujõulisi puid. Taolisi putukaid nimetatakse primaarseteks kahjuriteks (männikärsakad, juureüraskid, männivaksik, massilise sigimise korral ka võra- ja kooreüraskid).
õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel. alaklassi: V A surevad V B - surnud puud I,II,III Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV, V klass algusele ja seemnete idanemisele: puude kasvufaasist külma esinemise ajal. Noortel alarindesse. Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel saarevõrsetel on kriitiliseks temperatuuriks juba 5.1. Mets ja valgus varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui -2...-3º C, Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl kuuse- ja tammevõrseid kahjustab temperatuur peale anorgaaniliste ainete (süsihappegaas, vesi ja hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on -3,5..
õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes +35 ºC. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist
Haiguse all mõistetakse kahjulikku füsioloogilist muutust taime organismis. See võib olla tingitud mitteparasitaarsetest faktoritest (saastumine, mingi aine puudus või liig, temperatuuri muutused jne.) või patogeenist. Patogeen on kahjustuse esilekutsuja, tavaliselt on selleks elusorganismid, peamiselt seened, bakterid, viirused, ka mükoplasma taolised organismid. Puudel ja põõsastel esinevatest haigustest tekitavad seened 97%. Mõnel puuliigil on leitud üle 100 liigi seeni (tammedel üle 400, männil 300). Mitmesugused putukad tekitavad samuti taimedele kahjustusi, mida on mõnikord raske eristada seenkahjustustest. Tavaliselt leiame sel puhul taimedelt putukate jäänuseid, ekskremente, näritud kohti, auke jne. Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Osal jahukasteliste liikidel tekib vananedes sekundaarne mütseel, sel juhul moodustuvad seeneniidistikul lühikesed
alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 7.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Üldjuhul peab see olema kõrgem kui 0 kraadi. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepp õitseb märtsis-aprillis, kui keskmine õhutemperatuur on ca 2 kraadi. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2-3 kraadi ja mulla temperatuur 0,1-0,2 kraadi. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 kraadi. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel.
hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 6.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C.
viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 4. Puittaimede soojanõudlus ja äärmustemperatuuridest põhjustatud kahjustused puudel. Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C
annaabi.ee 
