Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. [O] [O] Alkohol Aldehüüd Karboksüülhape [H] [H] · Aldehüüdid on reaktsioonivõimelisemad kui ketoonid (reaktsioonid kulgevad kiiremini). 1) KARBONÜÜLÜHEND + OKSÜDEERIA KARBOKSÜÜLHAPE CH3-CH2-CHO + [O] CH3-CH2-COOH CH3-CH2-CHO + Ag2O 2Ag + CH3CH2COOH CH3-CH2-CHO + 2CuO Cu2O + CH3CH2COOH 2) KARBONÜÜLÜHEND + VESI TÄIS- JA POOL ATSETAALID 3) KARBONÜÜLÜHEND + ALKOHOL TÄIS- JA POOL ATSETAALID täsi- ja pool atsetaalid: nt. CH CH CH CH CH CHO I I I I I OH OH OH OH OH glükoos CH2 CH CH CH C CH2OH I I I I II OH OH OH OH OH fruktoos a) POOL ATSETAALI TEKE OH kat I
! Aldehüüdid häirivad silmade ja hingamisteede limaskesta. Effekt sõltub molekulaarmassist, mida väksem, seda suurem härimis effekt, küllastumata aldehüüdid on mürgisemad kui küllastunud. Keemilised omadused: Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) Võivad oksüdeeruda Ag 2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali (Atsetaalid on meeldiva lõhnaga värvitud vedelikud,eetrid - ) CH3CHO + HOCH2CH3 -> + OHCH2CH3 -> ! Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusid, millest saab toota plastmasse Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas(eetrid,parfüüm õlid ), ravimid (nt. formaldehüüd,
htm; puudub konkreetne autor (G. Naan - peatoimetaja), ENE 2, Tallinn, kirjastus "Valgus") 3.2 Keemilised omdused Etanooli keemilised omadused on põlemine (täielik põlemine), reageerimine leelismetallidega, dehüdraatimine, oksüdeerumine aldehüüdiks ja karboksüülhappeks, redutseerumine alkaaniks, reageerimine karboksüülhapetega (tekib ester ja vesi), reageerib aldehüüdidega (tekivad poolatsetaalid ja alkoholi liia korral poolatsetaalist atsetaalid), reageerib vesinikhalogeniididega. 1) Põlemine (täielik põlemine): C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O 2) reaktsioon leelismetallidega: 2C2H5OH + 2Nagm = 2C2H5ONa + H2 3) dehüdraatimine (H2O): a) C2H5OH => CH2 = CH2 + H2O b) 2C2H5OH = C2H5-O-C2H5+ H2O 4) oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) a)aldehüüdiks: C2H5OH + 0,5O2 = CH3CHO + H2O b) karboksüülhappeks: C2H5OH + O2 = CH3COOH + H2O 5) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2 = C2H6 + H2O
NB! Ei tsükliseeru. · Suhkuralkoholid nt. mannitool, glütserool. NB! Ei tsüklseeru. C-1 asendis hüdroksüülrühm. · Desoksüsuhkrud nt. 2-desoksü-D-riboos DNAs. Üks või mitu hüdroksüülrühma asendatud vesinikuga. · Suhkurestrid nt. ATP. Mõni hüdroksüülrühmadest fosforüleeritud. · Aminosuhkrud nt. beeta-D-glükoosamiin. Aminorühm C-2 asendis hüdroksüül-rühma asemel. · Atsetaalid, ketaalid, glükosiidid alus oligo- ja polüsahhariidide tekkeks. 16. a) D-glükoos ja D-mannoos = epimeerid b) D-glükoos ja D-fruktoos = aldoos-ketoos c) alfa-D-galaktoos ja beeta-D-galaktoos = anomeerid d) D-riboos ja D-ribuloos = aldoos-ketoos 17. Suhkur on redutseeriv, kuna on vaba hemiatsetaalne ots. (Koosneb kahest beeta-D-glükoosist NB! Tsüklilisest, mis on ühendatud omavahel 1. ja 4 süsiniku vahelise glükosiidsidemega) 18. Ainuke mitteredutseeriv on d
)poolatsetaalid C2H5OH+ CH3CHOCH3CH(OH)OC2H5 b.) alkoholi liia korral edasi poolatsetaaalist atsetaalid: CH3CH(OH)OC2H5+ C2H5OH CH3CH(OC2H5)2+ H2O 8.) reag. vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl C2H5Cl+ H2O
koos võib anda positiivse hõbepeeglireaktsiooni. 3. C12H22O11 + H2O ® 2C6H12O6. On suurem hüdrolüüsireaktsioonis osalenud vee massi võrra. COOH 4. Pidades silmas sihtsaadusena salitsüülhapet OH , CH 2 OH pidid vanad kreeklased salitsiini O Glc hüdrolüüsima ja siis oksüdeerima (või vastupidi). Glükosiidid ehk atsetaalid hüdrolüüsuvad hapekatalüütiliselt. Arvatavasti kasutati katalüsaato- riks äädikat (etaanhappe lahust). Oksüdeerijana tuleb arvesse vaid õhuhapnik. Tugevamaid ok- südeerijaid kreeklastel polnud ja pealegi oksüdeeriksid need selle ühendi lõhustades fenooli. Seepärast võib oletada, et pajukoore kestval lahtises nõus keetmisel äädikaga saadi salitsüül- hapet sisaldav lahus. 5. Tselluloos on ehitatud -glükoosi jääkidest
Suhkrute derivaadid 1. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel 2. Suhkuralkoholid: hüdroksüülrühm C-1 asendis (näit. glütserool, inositool lipiidides) 3. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi on asendatud vesinikuga (2- desoksü-D-riboos DNAs) 4. Suhkurestrid: mõni hüdroksüülrühmadest on fosforüleeritud (5'-dATP) 5. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel (leidub oligo- ja polüsahhariidides) 6. Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: näiteks metüül-, etüülglükosiidid. 4. Oligosahhariidid. Glükosiidsidemete tüübid ja nende tähistamine, glükosiidid. Redutseerivad ehk taandav ja mitteredutseerivad ehk mittetaandavad oligosahhariidid. Olulisemad disahhariidid (struktuur: sahharoos). Moodustuvad O-glükosiidsideme abil. Suhkur on taandav kui tema anomeerse süsiniku küljes on vaba OH rühm. 5. Polüsahhariidid mõiste, funktsioonid. Varupolüsahhariidid tärklis ja
Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadesr fosforüleeritud (ntks 5'-ATP). Suhkurestrid on olulised metaboolsed intermediaadid. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel (leidub oligo- ja polüsahhariidides, ntks kitiinis) 1 Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: metüül-, etüülglükosiidid. Lehekülg 4. Oligosahhariidid on liitsuhkrud, mis koosnevad väikesest arvust monosahhariidi molekuli jääkidest, mida seovad glükosiidsidemed. -glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel; -glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel
konfiguratsiooni. 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel. Suhkuralkoholid: hüdroküülrühm C-1 asendis. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga. Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadest on fosforüleeritud. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel. Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: nt metüül-,etüülglükosiid. 4. Oligosahhariidid. Glükosiidsidemete tüübid ja nende tähistamine, glükosiidid. Redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid. Olulisemad disahhariidid (struktuur: sahharoos). Oligosahhariidid ehk disahhariidid koosnevad kahest O-glükosiidsideme abil ühendatud monosahhariidist. Trisahhariidi koosnevad kolmest O-glükosiidsideme abil ühendatud monosahhariidist. Sahharoos: 5
annaabi.ee 
