Sõjavägede ülemjuhatajaks nim. J.Laidoner. abi saadi välisriikidelt:tallinna saabus Briti laevastiku eskaader, vabatahtlikud Soomest, mõne võrra hiljem tuldi ka Taanist ja Rootsist. Detsembri lõpul hakasid rahvaväe üksused andma punarmeele valusaid vastu lööke ning 1919aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. Kuid vabadussõda polnud veel kaugeltgi lõppenud. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia Eesti sõjategevus Eestist väljapoole. LÕPP- nov.1919 jõudis puanarmee uuesti eesti piirini ning terve detsembri kuu tuli rahvaväel tõrjuda punaarmee üli vägevaid rünnakuid Narvale. Rinde olukord halvenes, mis tõttu tõusis sõja lõpetamis vajadus ja Jaan Tõnissoni valitsus otsutas minna läbirääkimistele. Rahulepingule kirjutati alla alles 2.Veebruar 1920 (Jaan
Paul Kondas alustas maalimist 50 aastaselt. Ta polnud selleks õppinud ja tegi lapsemeelseid ning naiivseid maale. Viljandi linnale maasika idee tuli Paul Kondase maalilt(kui ma õigesti aru sain). Kondas ise oli pühendunud kooliõpetaja. Mõned maalid kondaselt kirjutasin ma ka ülesse : Maasikasööjad, H. Unenägu, Drezden, Suplejad naised, Suplejad Mehed, Näärivana kalastab. H. Unenägu oli mõistatuslik. Arvatakse et see räägib küüditamisest. Drezden rääkis sõjajärgsetest purustustest Tallinnas, seal peal olid Estonia, Kaarli kirik ja Kaleviste kirik. Kõik tema maalid olid erksad. Kõige viimane maal oli Näärivana kalastab kujutas kuigi palju teda ennast. Ta oli ise ka suur kalamees viljandi järvel. Tema töödes oli ka kuradeid ja mingisugusi metstatrolle. Peale seda jätkasime ringkäiku mööda keerdreppi teisele korrusele. Seal oli külma või sooja täpselt 0 kraadi. Seal oli Soome nägemispuudega kunstnikke näitus(Ismo Tilanto Maarit Hedman).
selle blokaadi, kuid USA ei and alla ja L-Berliin jäi USA kätte. Osalesid: USA-NSVL h)Berliini müür(1961): Läbi L-Berliini said ida sakslased põgeneda. Selle põgenemis tee sulges NSVL müüriga. Osalesid: USA ja NSVL 5. Truumani doktriin seadis oma eesmärgik vabade rahvaste totamist sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunismide võimuhaarmaiskatseid. 6.Marshali plaan nägi ette, et Euroopale tuleb anda majandusliku abi ning aidata see sõja purustustest ülesse ehitada. Sellega püüti takistada kommunismi levikut Lääne Euroopas, sest vaesus levis kommunism kõige kergemini. 7. Külm sõda- USA ja NSVLi vastaseis pärast II MSi. Sõjategevus toimus läbi kolmandate riikide. Algas 1953. aastal Berliini blokaadiga. Külm sõda avaldus: Võidurelvastumises- NSVL ja USA proovisid teineteist üle trumbata sõjalisevarustusega. 8. VLO- Varssavi Lepingu Organistsioon. Sõjaline organistsioon, mis sai loodud NATO
P- e. Pikilained levivad kõige kiiremini. Osakesi kõigepealt lükatakse, siis tõmmatakse laine leviku suunaliselt, läbib nii tahket, vedelat kui ka gaasilist keskkonda. S- e. ristilaineid iseloomustab osakeste liikumine risti laine liikumise suunaga, levivad vaid tahkes. Pinnalained levivad mööda maapinda, veidi aeglasemad kui s-lained. Kaks liiki pinnalaineid: maapind liigub üles- alla, horisontaalsuunas küljelt- küljele. Põhjustavad enamuse purustustest. P- ja S- lained tekivad fookuses üheaegselt. Maavärinaid sügavusega vähem kui 100km nim. Madalateks maavärinateks. Need leiavad aset ookeani keskahelikes ja transformmurrangutes. Vulkaan- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe/ lõhedesüsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Liigitatakse seisundi järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis, aktiivsed-
lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti LõunaEestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. SÕJA LÕPETAMINE 1919
augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine b) Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? osa Poolast Baltikum osa Soomest osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) osa Rumeeniast osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) Sõja tagajärjed a) Võitjariik b) Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika, vaenlasele ei tohtinud midagi jätta) c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k)
1583. aastal Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi sõlmitud Pljussa vaherahu lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Venemaa vahel Liivi sõjas. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile ning viimaks Brömsebro rahuga sai Rootsi enda valdusesse ka Saaremaa. Rootsi aeg kestis Uusikaupungi rahu sõlmimiseni 1721. aastal, millega lõppes Põhjasõda. Altmargi vaherahuga kaasnes rahulik aeg, mil rahvastik sai sõja purustustest ja kahjudest taastuda, kuid inimesi oli tohutult vähe. Rahvaarv oli arvatavasti alla 100 000 inimese. Üle poole rahvast oli hukkunud. Maapind oli rüüstatud ja kurnatud pidevast sõjategevusest. Hooned oli varemeis. Tihedalt asustatud alade ümbrus oli enim kannatada saanud. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti harima, kuid tööjõudu oli ikkagi vähe. Mõisnikud otsisid tööjõudu lähedal asuvatest küladest, kes vabastati kolmeks aastaks igasugustest maksudest.
augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine 2. Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? · osa Poolast · Baltikum · osa Soomest · osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) · osa Rumeeniast · osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) 3. Sõja tagajärjed a) Võitjariik b) Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika, vaenlasele ei tohtinud midagi jätta) c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist. Sisenes vabastajana, jäigi sinna. f) ÜRO asutajariik
Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. LANDESWEHRI SÕDA Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua
Igal juhul ei ilmne selline laiendus enne Prantsuse linnavalitsuse valimisi, mis on planeeritud 2008 aasta kevadeks. Notre Dame Pariisi Notre Dame, mida tuntaksegi tavaliselt lihtsalt Notre Dame'ina, on gooti katedraal Ile-de-France'i idaosas peasissekäiguga läänes. Seda kasutatakse ikka veel kui rooma- katoliku katedraali ja see on Pariisi peapiiskopi iste. Pariisi Notre Dame'i on palju peetud üheks kõige paremaks Prantsuse gooti arhitektuuri näiteks. See päästeti ja taastati purustustest Viollet-le-Duci'i , ühe Prantsusmaa kõige kuulsama arhitekti poolt. Notre Dame tähendab prantsuse keeles tõlkes jumalaema. Pariisi Notre Dame oli üks esimene gooti katedraale ja selle konstruktsioon oli gooti perioodi võtmeks. Selle skulptuurid ja vitraazid näitavad suurt naturalismi mõju, mis annab neile ilmaliku välimuse, mis oli puudu eelnevas romaani arhitektuuris. Pariisi Notre Dame oli üks esimese hooneid maailmas, mis kasutas tugikaart. Hoone
Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. LANDESWEHRI SÕDA Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast
tänaval Eesti panga hoone, 1938 avati imposantne Tartu turuhoone Emajõe kaldal. 1940 aastal kerkis Riia mäele Kaitseliidu hoone (Pullerits, 2005). Peale 1941 aasta juulis hävis sõja tallermaal Tiigi tänava puitelamute rajoon koos Maarja kirikuga, raekoja ja ülikooli taga olnud kesklinna hoonestus. 1944 aasta lahingud purustasid linna veelgi, tulekahjud lõõmasid kõikjal ja kedagi ei olnud kustutamas. Pommitamises hävisid „Vanemuise“ teater, Jaani kirik . Purustustest pääsesid Ülikooli peahoone, Toomemägi ja Raekoda (Salupere, 2004). Sõja jäljed suudeti likvideerida 1950 aastaks.(Lott, 1974) Enne 1956 aastal võimule tulnud Hruštšovi suudeti ka Tartusse rajada mõned suursugused ehitusimed nagu näiteks Riia tänava äärsed suured kortermajad. Hruštšovi ajastu projekti järgi on rajatud korterelamu Jaani kiriku kõrvale, Turu tänava algusesse ja Tiigi tänavasse. Riia tänava äärde ehitati Kaubamaja (lammutati 2014), Teenindusmaja, Kaubahall,
kaevikutes olid meie jalaväeosad alaliselt valvel. Selleks olid erilistesse pesadesse välja pandud kuulipildujad. Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis. Punaarmee pealetungisuundadeks kujunesid Ruhja, Valga, Võru ja Petseri. Nende lahingute käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. Landeswehr'i sõda
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
· Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1.veebruari seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Seejärel koondasid enamlased uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. · Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale · Rahvavägi tõrjus kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole - Selleks teostati 1919 mais mitu suurt operatsiooni · Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. Soomusrongid
aitas kaasa sõjatüdimus ja hirm võimsa Venemaa ees. Vaenlastega võitlesid väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning otsiti ka välisabi Soomest, Taanist, Rootsist ja loodi Rahvavägi. Rahvavägi suutis venelaste käest palju alasi vabastada, kuid Vabadussõda polnud veel võidetud. Venelased koondasid uusi jõude ja veebruarist maini peeti Lõuna-Eestis kaitselahinguid. Säästmaks maad uutest purustustest viidi sõjategevus Eestist välja ning jõuti ka Lätti, kust löödi enamlased välja. Lätis toimus kokkupõrge landesveerlaste ja Rahvaväe vahel ning sellest arenes Landeswehr'i sõda, mille otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Vabadussõja lõpetas Eesti-Vene rahukonverents, kus kirjutati alla Tartu rahulepingule ning Venemaa loobus oma õigustest Eesti üle. Landeswehri sõda. Tartu rahu
Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. 1.4.3 Landeswehr'i sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast
riigitaalrit Venemaalt, Tallinn kapituleerus, Balti erikord 2. Eesti rahvastik varauusajal. Rahvaarvu muutumine Rootsi ajal, Vene ajal. Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid täita, kuid erilisi tulemusi see ei andnud. Lisaks tõi kahju 1601-1603 näljahäda ja katk. 1695 aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni. o pikk rahuaeg > soodustas sündimist o eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke o ulatuslik sisemigratsioon o tihedamini asustatud aldelt hõredama asustusega paikadesse(tühjad talud)
(Pärnu, Tartu,Võnnu). Poola huvi on katoliikluse taastamine – teostatakse vastu- reformatsioon, mida juhivad jesuiidid. Selle tarvis rajati Tartusse oma kolleegium ja gümnaasium. Palju tähelepanu pööratakse maarahva (eestlaste) harimisele. Erinevalt Eestimaaga ei arvestatud kohalike baltisaksa aadli huvidega ja ametikohtadele määrati leedulasi ja poolakaid. Saaremaa kuulus Taani kuninga võimu alla ja jäi Liivi sõjas suurest sõjategevusest ja purustustest puutumata. Baltisakslaste õigused olid väiksemad ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril, kuna kuningas kehtestas tugeva võimu. Mõisamaad võeti aadlilt riigile. (reduktsioon) Sõdade perioodi hävitustöö rahva hulgas oli eriti suur 1601-1603.a. mil nälg hävitas suure osa rahvast. Õnnetus rebis katk ka eestlaste ajaloolise mälu – eestlaste suulised pärimused ei ulatu tagasi kaugemale kui see näljahäda. 1611.a
Sellele viitab ka kreeka kangelaspärimus kus sageli juttu võitlustest erinevaid riike valitsenud kangelaste vahel. Pole võimatu, et võitluste käigus õnnestus ühe või teise lossi valitsejal mõneks ajaks oma naaber alistada. Suuremat ühtset riiki Kreekas mükeene perioodil tõenäoliselt siiski ei tekkinud. U 1200 eKr tabasid Kreeka losse purustused. mis olid arvatavasti põhjustatud kogu Vahemere idaosa haaranud ulatuslikust rahvaste liikumisest. Purustustest hoolimata püsis tsivilisatsioon Kreekas veel ligemale sajandi vältel. Pärimuse järgi tegi toonasele hiilgusele lõpu ühe seni lossidest eemal elanud kreeklaste hõimu doorlaste sissetung.
VII aastatuhansel sai Kreeka mandriosas ja Kreeta saarel alguse põlluharimine III aastatuhande algul algas Egeuse piirkonnas pronksiaeg. Toonaste asulate seas olid tähtsaimad Knossos Kreetal, Trooja Anatoolia looderannikul ja Lerna Pelopponnesose poolsaarel. aastatuhande teisest poolest pärinevad Kreetalt ka varaseimad piltkirjamärgid pitsatitel. 23. 22. sajandil tabas Egeuse piirkonda purustuste laine. Võimalik, et selle põhjustas kreeklaste esivanemate sisseränne. Kreeta saar jäi purustustest suuresti puutumata. Minoilise Kreeta varaste losside periood u 2000 1700 U 2000 arenesid mõned Kreeta asulad linnadeks ühes nendega tihedalt seotud lossidega. Tähtsamad nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia. Kujunes välja nn hieroglüüfkiri ja Lineaarkiri A. Perioodi lõpust pärineb arvatavasti nn Phaistose ketas. U 1700 lossid purustati tõenäoliselt maavärina tagajärjel. Kteeta uute losside periood u 1700 1450
Taavet suutis kehtestada sellise võimu, et arami riigid oli vasalli seisuses, pidid makse maksma. Ammon jäi iseseisvaks riigiks, sõlmis personaaliooni lepingu Taaveti loodud riigiga. Taavet neljakordne kuningas- juuda kuningas, Iisraeli ja Jeruusalemma linna kuningas, Ammon. Moabist on leitud Meisa raidkiri, millest võib järeldada, et Moab pidi andamit maksma Taaveti riigile, Edomi puhul samuti. Vilistid samuti. Seal on jälgi suurtest purustustest ja lahingutegevusest just Taaveti ajal. 2 Sm 8, 16-18; 2 Sm 20, 23-26 nimetatakse vägede ülemjuhatajat. Palgaarmeepleetide ja kreetide(egeuse saartelt tulnud inimesed) vägi. Eelkõige vilistid. Taavetile saab omistada palgaarmee värbamise. Taavet kasvatas oma sõdalaste arvu, vilistite vasallina võttis ta üle nende sõjatehnika. Taavet laskis end integreerida kaanani linnriikide süsteemi, sai oma linna feodaalseks valitsejaks ning õppis kaanani-vilisti sõjatehnikat.
Me kõik oleme hakanud esitama küsimusi, otsima, proovima pääseda tõeni. On inimesi, kes on juba aru saanud, mis toimub, kes oleme, kust tuleme ja kuhu suundume. Nende hääli hakatakse juba kuulama. Üha rohkem ja rohkem räägitakse aastast 2012, pooluste nihkest, erinevatest majanduskriisidest ja globaalsest soojenemisest. Need, kes seda teevad, esitavad tõsised väited. Kuid alati ilmub keegi, kes kas vaidlustab need andmed, või kannab ideed vaesusest, purustustest või surmast. Tahan öelda seda, et nii peabki olema. Selleks, et julgeda edasi minna, peame lahti ütlema vanadest harjumustest, kõrvaldama teadmiste piirid ja võtma vastu kogu hingega seda, kes tuleb, Maailm ehk kannatab kuid see on lühiajaline. Inual kulus sada aastat selleks, et kohandada end uuele vibratsioonile. Meil kulub selleks vaid mõned aastad. See on Maatriksi kingi- tus. A: Aga mida meil on vaja teha? D: On vaja soovida muutusi
annaabi.ee 
