Võib teha omad järeldused. Hommikul oli lind kadunud. Mummi arvas, et ju ta koos Leemetiga hommikul merele läks. Poiss rääkis mummile mis ta öösel oli kuulnud. Õhtul kui Leemet koju tuli, kahmas Mardu linnu ja pani ta puuri. Puurile pani ette aga tabaluku. Leemet tahtis poisiga paremini läbi saada ja kutsus ta järgmiseks päevaks merele. Poiss keeldus, kuigi ta väga tahtis merele minna. Järgmisel päeval viis Mardu Mihkli Abrukat vaatama. Mardu viis Mihkli ka pulle vaatama. Vares ei kartnud neid, vaid lendas ühele pullile selga. Pulle ehmatas ja jooksi koos teiste pullidega metsa. Karjatüdruk tuli pulle hüüdma. Pullid tulidki, aga Miljon oli Mihkliga kadunud. Otsiti, otsiti. Lõpuks leidsid nad Miljoni üles, aga keda ei olnud oli Mihkel. Mardu otsis Mihklit niikaua, kui ta enam käia ei jõudnud. Nii läks Mardu koju. Õhtul tuli Leemet koju koos Mihkliga, kellel olid jälle õlle lõhnad juures.
on levinud seda tõugu veised üle terve maailma. Simmentali tõug pärineb Sveitsist. Värvuselt on nad suure varieeruvusega, põhimine värvus on neil siiski kas päris valge ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist punakaspruunini. Vasikate sünnimass on kuni 50kg Täiskasvanutel 1200kg ja rohkem Belgia sinine. Belgia Sinise tõu sünd sai alguse, kui 19.sajandi teisel poolel imporditi Inglismaalt Belgiasse Shorthorni tõugu pulle, et parandada kohalikku tõugu. Keskmise suurusega, raskepärane tõug, millel esineb tihti topeltlihaselisus. Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt väike, kehale on iseloomulik längus tagaosa, varjatud kintsud, tugevad jalad ja suhteliselt väike pea. Sünnimass 44-47 kg Täiskasvanutel 1100-1250kg Belgia sinine. Sarolee. Tõug on pärit Prantsusmaalt, see kujundati rohkem
varasuvel. Talveperioodil nad puhkavad rohkem. Pilt 3. Põdralehm einestamas Sigimine Põdrad saavad suguküpseks mullikaeas. Jooksuaeg hakkab tavaliselt augustis ja lõpeb oktoobris. Alamliikide lõikes on jooksuaja algus ja lõpp erinevatel aegadel, kuid jäävad vahemikku august- oktoober. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema. Nende häält võib kirjeldada kui madalat ohet. Häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle – konkurente. Nõrgemad pullid, kuuldes tugevama häält, tavaliselt vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale
18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil'ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast. 14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal. Kollane hobune ja nn. esimese inimesega kompositsioon Willendorfi Venus Kätetu naine Font-de-Gaume Chauvet' koobas, Combe d'Arc Ardéche'is avastas kohaliku arheoloogia järelvalvetöötaja Jean- Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u
suur, emastel aga poole vähem 400 hektarit. Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust, näiteks Alpides talvel on kodupiirkond 50 150 hektarit, suvel aga suurem ja 400 hektarit. Asustustihedus sõltub elupaigatüübist, aga enamasti 5 45 isendit/km 2. Alpides ja Norras rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored emased punahirved on oma kodupaigale väga truud, nende kodupiirkonnad kattuvad tihti ema omaga. Enamik noori pulle lahkub pesapaigast 1 2-aastaselt, vastavalt kodupiirkonnast. 1-aastaselt lahkuvad pesapaigast, mis asuvad metsas, ning lagendikel läheb pullide lahkumisega 2 aastat aega. Sotsiaalne käitumine Metsades: emahirved on enamasti sotsiaalse käitumise keskmes, pullid aga alamal sotsiaalsel tasemel. Mägistel maadel elutsevad sigimises osalevad emahirved madalamatel nõlvadel, nooremad emased asuvad kõrgemal
Teda saadavad touleirod kergetes riietes, vibutades oma roosasid ja kollaseid keepe. Cavaleiro provotseerib pulli ja läheb talle piisavalt lähedale, et asetada lehvikestega nooled või farad. See on võimas vaatepilt, kui hobune osavalt eemaldub, kui pull ründab. Pullid võivad tihti kaaluda umbes 500kg/1100lb ja ringis olles on nende sarved nahast rihmaga (embolada). Ratsanik vahetab hobuseid. Siis, kui touleirod ergutavad jalgsi pulle oma keepidega viibutades, pistab ratsanik 4,5 või 6 farpat eluka kaela, seega ajades looma vihale. Kuna ta töö on läbi ja pull näitab väsimuse märke, suundub cavaleiro rühma forcadodo poole, meeste poole, kes enne relvastati mingisuguse hargiga või forcadoga. Meeskond koosneb tavaliselt kaheksast mehest, kes on beezi, pruuni ja punasesse rõivastatud ning kes marsivad ringi. Nende ülesanne on pullist jagu saada, võistluse järk, mida tuntakse kui pega
Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist. Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas. Eritub verre innahormoon östrogeen, mis põhj muutusi käitumises. Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga. 6-7 päeva pärast loputatakase embrüod emakast välja, kontr nende seisundit ja seejärel siirdatakse retsipendile. Sünnitus- lehm muutub rahutuks ja häbemest eritub lima
sinnapoole ka inimasustuse piir. Võib arvata, et inimeste aeg kulus võitlusele nälja, külma ja kiskjate vastu. Külma eest koopas varjul olles loodi aga suurejoonelisi maale. Enamasti kujutati maalidel jahiloomi. Lascauxi seinu katavad tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid sead, hirved ja isegi mammutid. Koopas on 800 maalingut ja graveeringut. Muude loomade hulgas on neli ülisuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Joonistused on tehtud läbisegi, sageli isegi üksteise peale. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruudusega. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud tundsid väga hästi loomade käitumist, harjumusi, võimeid ja loomulikult ka siseehitust. Kummaline on vastuolu väga realistlike loomakujutiste ja algeliste inimkujutiste vahel. Osadel maalidel on värvid nii kirkad, et tunduvad veel marjad olevat. Värvidena kasutati
mustakirju tõug. Eesti mustakirju tõug oli kuni 1980-ndate aastateni hollandi mustakirju otsese mõju all. Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime – eesti holstein. 2013. aastal oli 71 716 eesti holsteini aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus
Hollandi holsteinil on suur piima rasvasisaldus (võrreldes holsteiniga). Holsteini pullide kasutamine on eemaldanud välimikuvead ning suurendanud piimatootmist. Praegu on Hollandi holsteini tõug eelistatuim aretuskomponent Eestis. Holsteini tõug On aretatud Põhja-Ameerikas. Aretussuunaks suur piimajõudlus, lihajõudlusele tähelepanu ei pööratud. 1950ndaltel võeti kasutusele pullide hindamine järglaste järgi, kunstlikus seemenduses kasutati vaid häid pulle. Korraldati ümber ka veiste söötmine(põhiliseks sai maisi kuivsilo). Tulemuseks piimatoodangu kasv. See võimaldas vähendada piimalehmade arvu ja suurendada lihaveiste oma. Tänu pullide rangele hindamisele paranes udar ja kehaehitus ning tõug sai populaarseks. Hea kohanemisvõime tõttu levis kõikjale. Kõik maailmarekordid on ameerika holsteinide käes. Saksa mustakirju tõug- praegu kui holsteini tõu Euroopa variant
2007 aastaks oli puhtatõulisi Enderby veiseid 13, 10 lehma ja 3 pulli. (Enderby island) Kokkuvõte Eesti lihaveiste kasvatus ja aretus on veel lapsekingades võrreldes maailma veisekasvatusega. Me peaksime eeskuju võtma maadest, kes on seda juba aastakümneid teinud, nii me õpiks nende vigadest. Areng on aga olnud väga kiire lihaveiste kasvatuses, näidates ikka veel suurt kasvu. Enamik lihaveisekasvatajatest veel suurendavad oma karjasid. Tuuakse sisse palju kvaliteetseid pulle, et parandada liha kvaliteeti ja jõudlust. Enamik lihaveiste karjades on ristandid, sest talunikud leiavad, et ristandid on tervemad ja parema liha kvaliteediga. Maailma veisekasvatus järjest areneb ja püütakse aretada võimalikult suure liha jõudlusega veiseid, kelle söödakasutus oleks väga hea. Üheks heaks näiteks on Belgia sinine, puhtatõulised vasikad näevad ilmavalgust ainult keisrilõike abil. Nii kaugele on mindud juba aretusega
Lehma tunnus on see, et laseb teistel endale selga hüpata. Periood kestab 12-20tundi , tiinestamine- Reguleeritud paaritus- indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. 1pull aastat 70-80 lehma. *vabapaaritus-isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi, 1pull 40- 50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust, embrüosiirdamine-biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglste hulka. Kutsutakse esile superevulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine. Lehm rahutu, tammub jalalt-jalale. Panna puhas allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Kui vasikas väljutatud, tuleb esmalt
Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Tiinestamine: Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva). Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava sissetulekuga ning osaliselt looma enda
Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, mil ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega mun asarjas. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine, Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust on lehm rahutu.
Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. Veiste tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga või kasuatakse ka kunstlikku seemendamist. Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seemendamisel saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säiliatakse. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 ). Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest
Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 4 Eesti punane veisetõug (EPK) Kohaliku karja ristamisel angli ja taani punase tõuga. Aretuse alguseks 1862 a, hiljem loobuti taani tõust ja toodi sisse angli tõug. 1980-ndatel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Eesti punast tõugu veiseid on 1/3 veiste üldarvust. Levinud Lõuna-Eestis ja saartel. Moodustab 20% aastalehmade üldarvust. Aastalehma keskmine piimatoodang 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. Eesti maatõug (EK) Kujunes välja eesti rahvuse kujunemisega. Aretus algas 1910.a, mil hakati kasutama lääne- soome tõugu sugupulle. Arvukus on pidevalt vähenenud, moodustavad kogu veiste üldarvust vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Moodustab 0,5% aastalehmadest
korraldamine on kergemini teostatav; Vasikate samaaegne võõrutamine tähendab väiksemat tööjõukulu; Loomade grupeerimine on kergem kuna samaealisi palju; Lihaks realiseeritavatel loomadel on üks talveperiood ja kaks suveperioodi seega nende söötmine ökonoomsem; Lihaveisekasvatuse rentaablus on suurem Loodusrütmide seose miinused Pullide koormus paaritusperioodil suur (keskmiselt 40 päeva kestab); Suuremates karjades tuleb pidada rohkem pulle, mis nõuab enam vahendeid; Vajalik täpne ja korralik karjaarvestus, millega kaasneb suur tööajakulu; Lihatootmisel suurem sesoonsus; Probleem emasloomade mittetiinestumisel: müüa lihaks; pikendada poegimisvahemikku??? Lihaveisekasvatuse eesmärk Kasumi saamine (tõuloomade müük); Talupere elatamiseks; Lihaveised head rohumaade hooldajad; Tööjõukulu väiksem (üks inimene tuleb toime 100 ja enam loomaga); Ei ole vajalik kapitaalsete lautade olemasolu;
kehaehitusega. · Vaatamata oma väikesele kasvule (lehmade kehamass 450 kg) on nende piimajõudlus rahuldav. · Vaatamata sellele maatõu osatähtsus vähenes. · 50 aasta jooksul pole küündinud 1%-ni. · Tunnistati ohustatud tõuks, koostati säilitus- aretusprogramm 2012. aastani. 80. sugulastõugude kasutamine veisekasvatuses . Lääne-soome tõug on kõige lähedasem. · Imporditi periooditi pulle ja lehmikuid. Viimasel ajal on olnud spermat pidevalt saadaval. · VTA keelas 2005. a kasutamise EK on ohustatud tõug. · Hea mõju: suurenes piimatoodang ja kehamass. · Puudused: ei paranenud piima kuivaine sisaldus ja välimik, esines kirjut värvust. Dzörsi tõug on kõige suletum ja eripärasem veiste populatsioon maailmas. · Eestis kasutati 1960. ja 1990. alguses.
Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. 10 VEISEKASVATUS Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti Holsteini tõug Punasekirju holstein Eesti punane tõug Eesti maatõug Pruun sviits Dzörsi tõug 11
Talvel toitub põder peamiselt puuvõrsetest, eelistades paju, haaba, pihlakat, kadakat, paakspuud ja saart. Harvemini sööb kaske ning väga harva leppa. Sigimine - Põdrad saavad suguküpseks mullikaeas. Jooksuaeg hakkab tavaliselt augustis ja lõpeb oktoobris. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema. Nende häält võib kirjeldada kui madalat ohet. Häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle – konkurente. Nõrgemad pullid, kuuldes tugevama häält, tavaliselt vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate 1 vigastusteta
Seepärast tuleks õigete otsuste ja valikute tegemiseks koostada ka alternatiivsed aretusprogrammid ning võrrelda neid omavahel. Lõplik otsus aretusprogrammi valikul tehakse prognoositava geneetilise edu, ennustatava inbriidingu taseme ja majanduslike kulutuste alusel. 88. Aretusisasloomade saamine Sugupullide saamiseks valitakse populatsiooni emasloomadest 1-1,5% pulliemadeks. Seoses sperma külmutamisega on võimalik valida isadeks parimaid ja kõrgelt kodeeritud pulle üle maailma. Noorpullid kasvatatakse üles sarnastes tingimustes, kus hinnates nende omajõudlust, sperma produktsiooni ja kvaliteeti. 14-15 kuu vanuselt kogutakse 1000 spermadoosi, millega tehakse katseseemendusi juhuslikkuse printsiibil. 89. Aretusisasloomade hindamise põhimõtted Peale katseseemendusi on olemas kolm varianti: A variant ehk skandinaavia süsteem pullilt varutakse 30-50 tuhat spermadoosi, seejärel ta tapetakse ja hinnatakse lihajõudlus. Pärast tütarde 1
Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 2007.aastal tehti keskmiselt ühhe tiinestumise kohta 2 seemendust. VEISTE TIINESTAMINE loomuliku paarituse teel pulliga või kasut. KUNS. SEEM.. Kunst. Seem.võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. kõrge aretusv. pullilt koguda säilit. võimalikult palju spermadoose,suurendada saadavate järglaste hulka. kasutatavast pullist sõltub kogu karja tõuline väärtus Sügavkülmutamine võimaldab transportida, säilitada , kasut. spermat aastaid pärast pulli surma.
M>prüügiettevõtte (§92). 57. Loomad läksid M-i valdusest välja tema tahte vastaselt. E töötas pullid ümber lihatoodeteks. § 106 lg1 alusel on E uus omanik. Lihatoodete näol tegemist väärtuslikumate toodetega. Sai omanikuks ümberöötamisega, mitte pullide üle andmisega. E ei omandanud üleandmisega, kuna need olid varastatud ja seega üleandmise teel omandatud. Senikaua kuni E ei olnud ümbertöötanud neid, oleks M saanud neid pulle välja nõuda. E omandas seega ümbertöötamisega. Kas lihtatooteid saab välja nõuda? Ei saa. Hüvitust võib saada? 1037 lg1. Ümbertöötamise omanikuks millest > ? Muutub asi väärtuslikumaks. Töökulud. Hüvitis peab olema 1037. Kuipalju? > loomade väärtuses. Kas VÕS annab mingi prille selles olukorras heausksele isikule? > 1037: 1038 ... ... Ei ole sama hea kui heauskne omandamine. 55. X varastas
annaabi.ee 
