2. emasurbadega õitsev võrse 1 2 Võrsed Piklikmunajad, võrse ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi Vesipaju Salix triandra Süstjad, teritunud tipuga lihtlehed Näärmeline saagjas leheserv Vesipaju Salix triandra Vesipaju Salix triandra Sobib väga hästi erinevate punutiste tegemiseks Hekitaimed Harilik elupuu Thuja occidentalis AREAAL Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses SUURUS 15-25 m, tüve läbimõõt kuni 0,9 m. VÕRA Noorena kitsaskoonusjas ja tihe, hiljem ebakorrapäraselt silinderjas või munajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev, koorekiud sageli spiraalselt ümber tüve. OKKAD Soomusjad
JUGAPUU (Taxus baccata) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level
kõrguseks puuks, meil jääb kohevaks põõsaks. Jugapuud armastatakse tema tumerohelise värvi tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele,et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C. Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel
käsitlenud kui rododele sobivat. Lihtsa turbataimla valmistamiseks lõikame peenravaibast vajaliku kuju ja suurusega tüki, laotame selle ettenähtud kohale (umbrohtusid pole eelnevalt tarvis välja rohida - nad ei suuda peenravaibast läbi kasvada), ääristame tulevase turbaaia kivide või turbaplokkidega ja täidame tekkinud õnaruse neutraliseerimata turbaga millele segame hulka natuke liiva. Turbakihi paksus peaks olema vähemalt 20 cm. taimed:priimulad,rododendronid,hekitaimed,metsaalused ja soo taimed 4
Tallinn: Varrak. 98 lk. Mettik, J. (koost.) Põhjamaiselt kaunid lehtpuud, maakodu kataloog. 16 lk. Relve, H. (1998) Puude juurde. Tartu: Eesti Loodusfoto. 209-210 lk. Samuelsson, L-E., Schenkmanis, U. (2003) Puude ja põõsaste lõikamine. Tallinn: 37 Sinisukk. 57,62 lk. Sander, R. (2011). 101 Eesti puud ja põõsast. Tallinn: Varrak . 16,24 lk. Sarapuu, H. (2000) Hekid ja hekitaimed. Tallinn: Valgus. 131-134 lk. 5. Kaunis deutsia Veski, V. Niine, A. Ilupuud ja- põõsad. Eesti riiklik kirjastus. Tallinn 1961. Coombes, A. Looduse taskuraamat. Puud ja põõsad. Kirjastus Varrak, 2005. http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/kaunis-deutsia/?category=15&panel=1 Aiasõber, 2007. Liigikirjeldused. Kaunis deutsia. http://www.aiasober.ee/index.php?Menu=3&ID=295&Lang=est 6. Kare deutsia Sander, R. 2009.Maaleht
Viljub alates 4-ndast aastast. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: mulla suhtes vähenõudlik, varju taluv. Kasutamine haljastuses: hekitaimena, grupina murus, metsaveerel alustaimena, linna haljastuses. Joonis 69. Läikiv tuhkpuu (http://www.bylands.com/plant/hedge-cotoneaster-cotoneaster- lucidus) Joonis 70. Läikiv tuhkpuu Kasutatud kirjandus: Juhani puukool. Läikiv tuhkpuu. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cotoneaster_lucidus_l%C3%A4ikiv_tuhkpuu.html. 20.09.2013. Seemnemaailm. Läikiv tuhkpuu cotoneaster lucidus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6675. 20.09.2013. 3.3 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: verev kontpuu (Cornus sanguinea) (joon. 71, joon.72) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-400 cm, laius 150-200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas. Lehed: laimunajad, ovaalsed või ümarad, sulgroodsed, teravatipulised, terveservalised lihtlehed
juunis kuni 30 päeva. Liigi eritunnused: dekoratiivsed on ka viljad, mustad, läikivad, pruunikas- punase maitsetu viljalihaga, ning püsivad põõsastel hilissügiseni. Viljad on mürgised.Viljub alates 4-ndast aastast. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: mulla suhtes vähenõudlik, varju taluv. Kasutamine haljastuses: ideaalne hekitaimena, metsaveerel alustaimena, linna haljastuses. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/383 http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cotoneaster_lucidus_l %C3%A4ikiv_tuhkpuu.html http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=145 3.3 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: Siberi kontpuu (Cornus alba) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 3 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: Laiuv kiirekasvuline põõsas, oksad talvel korallpunased Lehed: Roheline, sügisel kollane kuni oranzikaspunane Õied või õisikud: Õied kreemikasvalged, väikesed koondunud kännastesse
Viljad valmivad augustis-septembris, õitsemine toimub juunis. Tegemist on külmakindla liigiga, mis kasvab ka varjus, aga õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, ungari sitel on ka põuakindel. Ungari sirel on parim sirel hekiks, talub hästi pügamist, kiirekasvuline, vähenõudlik, talub saastunud õhku. Sobib ka kõrgeks vabakujuliseks hekiks (Tihemetsa). Joonis 5. Ungari sirel (Syringa josikaea) (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Hekitaimed/387002.jpg) 24 Hooldamine Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda
Kirjastus"Varrak".Lk:43 Sander, R. (2014). Koduaia ilupuud ja –põõsad. Tallinn: Varrak. 154 , 248 ja 153. Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia.Maaleht. [WWW]: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 ( 14.04.2016) Sander,R.2011.Deutsiad.Aiasõber.[WWW]:http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2016) Sarapuu, H. 1983. Puud ja põõsad haljastuses. Tallinn. Valgus. Sarapuu, H. 2000. Hekid ja hekitaimed. Tallinn: Valgus, 137 lk.. Seemnemaailm. Harilik kuldvihm. http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=5800 (17.04.2016) Seemnemaailm. Suur läätspuu. http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=5386 (13.04.2016) Shade, C. 2012.Slender deutzia.Carolynsshadegardens.[WWW]: https://carolynsshadegardens.com/tag/deutzia-gracilis-nikko/(13.04.2016) Sorbus intermedia. Pooppuu. http://www.nurgapuukool.ee/index.php? id=90&did=1&sid=1176&aid=0 (11.04
Lk:43 113.Sander, R. (2014). Koduaia ilupuud ja –põõsad. Tallinn: Varrak. 154 , 248 ja 153. 114.Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia.Maaleht. [WWW]: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 ( 14.04.2016) 115.Sander,R.2011.Deutsiad.Aiasõber.[WWW]:http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2016) 116.Sarapuu, H. 1983. Puud ja põõsad haljastuses. Tallinn. Valgus. 117.Sarapuu, H. 2000. Hekid ja hekitaimed. Tallinn: Valgus, 137 lk.. 118.Seemnemaailm. Harilik kuldvihm. http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=5800 (17.04.2016) 119.Seemnemaailm. Suur läätspuu. http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=5386 (13.04.2016) 120.Shade, C. 2012.Slender deutzia.Carolynsshadegardens.[WWW]: https://carolynsshadegardens.com/tag/deutzia-gracilis-nikko/(13.04.2016) 121.Sorbus intermedia. Pooppuu. http://www.nurgapuukool.ee/index.php?
annaabi.ee 
