· "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi. Päike poeb läbi su rohelisest kasukast, sõnajalgadel tiritamme kasvatab. Sina heameelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen, ja varesed vannuvad kurja. Epiteet: punane
"Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) 4 "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi. Päike poeb läbi su rohelisest kasukast, sõnajalgadel tiritamme kasvatab. Sina heameelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen, 5 ja varesed vannuvad kurja. Epiteet: punane
aladel. Maaalune auk, kuhu esemed asetatakse koos põletusmaterjaliga ning pealt kinni kattes toimib auk juba edukalt väliskeskkonnast isoleeritud ahjuna. Sellise põletusviisi juures on võimalik saada juba parema kvaliteediga tulemus, kuigi säilib suitsune keskkond. Maapõletus Kuidas teha maapõletust? 1. Pane põhja kuivi kuuseoksi 2. Kata kuuseoksad kuivade männikäbidega 3. Nüüd pane savinõud 4. Kata kõik käbidega 5. Vahele võib panna ka kuuseoksi. 6. Kata kõik tihedalt puukoore tükkidega 7. Pane peale jälle männikäbid 8. Augu serva pane kolme koha peale kuuseoksi, need on süütamiskohad. 9. Peale pane mättaid 10. Süütamine 11. Kõige hiljem sulge mätastega keskmine ava (algul põleb nagu korsten) SÜÜTAMINE Kuidas lõpus avada põletusauku? Avatakse ettevaatlikult Tõsta pealt labidaga mättad ja pealmine kiht
Kännuvana Kunagi ammu- ammu elas kord Kännuvana, kes oli väga vana ja suur. Ta elas paksu metsa sees, koos käbidega. Kännuvana rääkis iga päev oma sõpradega juttu. See mets, kus Kännuvana elas oli väga imeline ja imelik. Pidevalt külastasid päkapikud seda metsa. Ühel päeval, eksisid sellesse metsa ära kaks last Mann ja Tõnn. Nad olid sel ajal kõigest 9-aastased. Lapsed läksid Kännuvana juurde, ning vaatasid kändu hoolikalt, kuid nad ei teadnud, et ka neid jälgitakse. Järsku, koputas keegi Manni seljale, tüdruk vaatas ringi, kuid ei näinud kedagi. Ta jägis edasi puud
•lindude teke ÜRGLIND: Lind Roomaja Imetaja Kolju Lõualuu hammastega Piim Tiivaluud Lõliline saba Püsisoojasus Sulestik Roided konksjätketega Areng emakas Jalaluud 3 vaba sõrme Karvkate küünistega •valdavalt paljasseemne taimed (käbidega) •õistaimede teke X. Uusaegkond •imetajate mitmekesistumine •õistaimede mitmekesistumine Selgroogsed: Kala→kahepaikne→roomajad→linnud/imetajad Taimehõimkonnad: eostaimed→paljasseemnetaimed→õistaimed e katteseemnetaimed
ja kuumusega, hukkub suurem osa organismidest. Pinnatule puhul säilib osa elustikust, pms puud ning nendel ja nendes olevad, põlengu järel allesjäänud organismid alustavad uut elutsüklit. Põlengualasid hakkavad asustama sellele spetsiaalselt kohastunud liigid. Väga paljudel taimedel on seemned võimelised mullas üle elama ebasoodsaid aegu või sagedaste põlengutega piirkondades on tekkinud põlengukuumuse mõjul avanevate käbidega okaspuuliigid (nt keerd- ja hall mänd Põhja-Ameerikas), mis pärast häiringut loovad uue esmase koosluse. Tulest tugevamini kahjustatud puistud hukkuvad järgnevate aastate jooksul paratamatult kas tulekahjustuste või putukate tegevuse tagajärjel ning peaksid peale põlengut 4 kuuluma raiesse seisukorra järgi, sest neil ei taastu normaalsed kasvuprotsessid. Liivmuldade
Väikesed lamelõikes valmistatud rosetid, frontoonipoolses küljes olevad grifoonid ja massiivsed metallrautised need on sellise romaani kapi kaunistused. Mööbli tegemiseks kasutati kuuske, seedrit, tamme. Põhja-Euroopa mägistes piirkondades tehti kogu romaani mööbel pehmetest puiduliikidest kuusest või seedrist. Voodid on väga primitiivsed nagu kirst ilma kaaneta koos väikese väljalõikega külgede keskosas. Jalaotsad lõpevad treitud käbidega ning peapoolne osa tehti kõrge seinana koos väikese puidust varikatusega. Romaani stiilis mööbli vormid olid lihtsad, lakoonilised ja primitiivsed. Harva kasutati dekoratiivseid motiive. Neljakandilised lauad ei ole jalgadega vaid asetsevad kahel otsapaneelil, olles omavahel tugevuse saavutamiseks ühendatud küllaltki massiivse prussiga. Sellistel laudadel mingisuguseid nikerdusi ei leidu. Oma konstruktsioonilt on palju keerulisemad ümmargused ja kaheksakandilised lauad,
Anna teada, et sa teavitad olukorrast klassijuhatajat ja antud teemaga tegeldakse esimesel võimalusel. Oluline on, et sa sel hetkel reageerid, mitte ei kõnni sellest olukorrast mööda. (Lasteombudsman, 2014) 2. Suuna õpilaste tegevus muule aktiivsele tegevusele. Kui märkad õpilaste vahel liiga agressiivset mängu, siis suuna nad mõnele sarnasele tegevusele, kus liigategemise oht on väiksem. Näiteks, kui õpilased loobivad õues üksteist käbidega, siis sekku mänguliselt joonistades kriidiga mõnele puule märklaua ja pakkudes lastele välja, et nad hakkaks käbidega 10 hoopis märki viskama. Vanemate õpilastega nõuab selline lähenemine loomulikult suuremat pingutust. (Lasteombudsman, 2014) 3. Kui vaja, siis sekku füüsiliselt. Kui on ilmne, et õpilaste omavaheline rüselus teeb ühele poolele haiget, siis tuleb kaklejad füüsiliselt teineteisest lahutada
ja sellest saadot (?) (riisi taoline moodustis). Kinkod e Hõlmikpuud. Tänapäeval üks liik, tänapäeval pmslt istutatult, enamasti Hiinas. Kaheks harunev leht. Käbis areneb ainult kaks seemet. Okaspuutaimed. Üle 700 liigi, seega enamus paljasseemnetaimedest, Eestis 4 liiki. Männilised: mänd, kuusk, lehised, nulud, seedrid, ebatsuugad, tsuugad. Männiliste tähtsus: puidutööstus, vaik keemiatööstusele. Küpressilised: küpressid, elupuud, kadakad. Väikeste käbidega. Sooküpressilised: sügisel langevad maha mitte ainult okkad, vaid võsud. Neil on hingamisjuured, et varustada õhuga õhuvabas mudas olevaid juuri. Sooküpressiliste hulka kuulub mammutipuu, mis on ilmselt maailma suurim elusorganism massilt ja ranniksekvoia, Jugapuulised. Eestis looduskaitse all, kuna on aeglase arenguga. Seemnerüü söödav, seeme ise ja puit mürgine. Araukaariad. Hinnatud puidu, vaigu ja seemnetelt. Lõunapoolkeral. Vastaklehiktaimed. Maailmas umbes 50 liiki
Vili on kaunvili, 5-8 cm pikk, lineaalne, lapik, kahvatupruun, karvane. Kaunad valmivad augustis. Seemned mustad, veidi läikivad. KASVU- Mõõdukalt külmakindel. Nõudlik mullastiku suhtes, poolvarjutaluv. Paljuneb hästi vegetatiivselt. TINGIMUSED KASUTAMINE Sageli esineb talviseid külmakahjustusi, seetõttu tuleb kasvukohta valida, kasutatakse haljastuses. Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Dekoratiivsete viljadega (käbidega) taimed Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides AREAAL Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa. SUURUS 5-10 m. VÕRA Rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepruun või mustjas. Noored võrsed kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad.
Taimedel- pigiseened- taimede lehtedele tulevad pigi laigud, jahukasteseened- katavad taimeosi valge kirmena. Loomadel ja inimestel- pärmseen, jalaseen, küüneseen, mikroskoopilised seened, soor, loomaseen. Põhjustavad mädanemist, uue organismi levimist elamist nahal. 3.TAIMED Taimeraku ja loomaraku erinevused lk tagasi. Taimede hõimkonnad: 1.Sammaltaimed (samblad) 2.Sõnajalgtaimed (sõnajalad, osjad, kallad) 3.Paljasseemnetaimed (okast, käbidega) 4.Katteseemnetaimed ehk õistaimed. Taimede tunnused: 1.Toituvad fotosünteesides-toodavad ise orgaanilist ainet. 2.Eraldavad hapniku, tarbivad süsihappegaasi. 3.Ei liigu aktiivselt. 4.Koosnevad taimerakkudest. 5.Kasvavad kogu elu. 6.Lihtsa ehitusega. 7.Pole närvisüsteemi ja meeleelundeid. 8.Elutegevust reguleerivad hormoonid. 9.Taimed taastavad puitunud kestaga rakud. 10.Võivad paljuneda ka kehaosadega. SAMMALTAIMED Lihtsa ehitusega, puuduvad juured ja juhtkond
laiuvad sammasjad kollaseokkalised kerajad leinavormid punaseokkalised munajad püramiidjad roosaokkalised koonusjad rippoksalised roomavad omapärase koorega tavalisest erinevate käbidega 3.3. Perekond mänd -Pinus Mändide perekonda kuulub ca 100 liiki. Eestis on haljastuses võimalik kasutada kümmetkonda, lisaks sordid-vormid. Mändide perekond on keeruka ülesehitusega: jaguneb kaheks alamperekonnaks, mis jagunevad omakorda sektsioonidesse. Järgnevalt esitatakse lihtsustatud (ebateaduslik) käsitlus mändide õppimise hõlbustamiseks. · Alamperekondadesse jaotamine toimub okaste arvu järgi kimbus: 5-okkalised männid e
Sordid: I grupp - kasv normaalne, tugevalt püstine; 1. Sammasjad ja koonusjad sordid: 'Columnaris'; 'Cupressina'; 'Falcata'; 'Pyramidata'; 2. Väheste okstega sordid: 'Virgata'; 'Cranstonii'; 'Dicksonii'; 3. Rippuvad (leina)vormid: 'Inversa'; 'Aarburg'; 'Frohburg'; Loreley'; 'Pendula Major'; 'Rothenhaus'; 'Viminalis'; 'Wartburg'; 4. Värvilised okkad: 'Argentea'; 'Argenteospica'; 'Aurea'; 'Coerulea'; 'Finedonensis'; 5. Erinevate käbidega: f. chlorocarpa; f. erythrocarpa. 6. Erinevate okastega: 'Cincinnata'; 7. Erineva tüvega: 'Tuberculata'; II grupp - kasv madal, tavaliselt 3-5 m kõrge; 1. Kitsaskoonusja võraga: 'Wills Zwerg'; 'Concinna'; 2. Laikoonusja võraga: 'Compressa'; 'Conica'; 3. Kerajad: 'Globosa'; 4. Leinavormid: 'Acrocona'; 'Reflexa'; 5. Värvilised okkad: 'Aurea Magnifica'; III grupp - kääbusvormid, alla 3 m kõrged; 1
mägiebaküpress Lehed (soomused) pealt helerohelised, keskmised kahe, külgmised ühe valkja lapiga, moodustades liblikatiibade sarnase kuju. Soomused on teravatipulised, võrsest (nõrgalt) eemale hoiduvad, keskmised soomused pikliku õlinäärmega. Võrsete tipud kaardus. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 41 Käbid hernetera suurused (läbimõõt 0,6...0,8 cm), sarnased kalifornia ebaküpressi käbidega. Pärit Jaapanist. Kõrgus kodumaal 25...30 (50) m. Tüve läbimõõt kuni 2 m. Eestis kasvatatavatest ebaküpressidest külmakindlaim. Meil kasvab kõrge põõsana või madala puuna. Eesti üks suuremaid mägi-ebaküpresse kasvab Järvseljal (17 m), kuid küllalt suuri puid on ka erakogudes mujalgi. Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. Vormidest esineb meil sagedamini:
Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete tippudes, emasõied peajates õisikutes, 3-10 kaupa, kinnirudes kas õieraagudele või olles peaaegu istuvad, arenedes viljaurvad puituvad ja muutuvad mustjaspruuniks. Enamus liike õitsevad kevadel enne lehtimist, tuultolmlejad. Emasurbade sarnasuse tõttu okaspuude käbidega kutsub rahvasuu neid lepakäbideks. Viljaurvad jäävad puudele veel mõneks ajaks peale seemnete varisemist, milline toimub õitsemisaastale järgneva aasta veebruaris-märtsis. Vili on üheseemneline lapik pähklike kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga. Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja 23 tuule abil. Viljakandvus õksikpuudel algab enne 10. eluaastat, puistus 15..
või madala puuna. Eesti üks suuremaid mägi-ebaküpresse kasvab Järvseljal (17 m). · Lehed (soomused) pealt helerohelised, keskmised kahe, külgmised ühe valkja lapiga, moodustades liblikatiibade sarnase kuju. Soomused on teravatipulised, võrsest (nõrgalt) eemale hoiduvad, keskmised soomused pikliku õlinäärmega. · Võrsete tipud kaardus · Käbid hernetera suurused (läbimõõt 0,6...0,8 cm), sarnased kalifornia ebaküpressi käbidega (C. lawsoniana). · Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. 19. Perekond kadakas (Juniperus) ja harilik kadakas (Juniperus communis) Juniperus - Perekonna esindajad on igihaljad kahe- või ühekojalised puud või põõsad. Perekonda kuulub u. (50) 60 liiki, milledest 9 kasvab Euroopas nt harilik kadakas