Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"suurus" - 501 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Taimekasvatuse majapidamiste arv ja põllumajandusmaa suurus

a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige väiksem Hiiu ja Ida-Viru maakonnas (joonis nr.3) Joonis nr.2 Joonis nr.3 Taimekasvatuse majapidamiste põllumajandusmaa langes aastatel 2001-2003.aastal hüppeliselt, kuid aastatel 2003-2007 vaid suurenenud (joonis nr.4). Aastatel 2003-2006 suurenes Eesti taimekastusettevõtete keskmine põllumajandusmaa 41,7 ha võrra ehk 65%. Väikesi, alla 10hektarilisi majapidamisi oli 2007.aastal 13 500. Kuigi nende arv oli kahe...

Põllumajandusökonoomika
94 allalaadimist
thumbnail
13
docx

PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP

Eesti Maaülikool Majandus- ja Sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP Uurimustöö õppeainetes ,,Põllumajandusökonoomika" ja ,,Teadustöö alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Antud uurimustöö eesmärgiks on uurida Eesti ja ühe Euroopa Liidu liikmesriigi põllumajanduslike majapidamiste arvu, majanduslikku suurust ja tootmistüüpi. Teen selle uuringu 2001-2007 aastate põhjal. Ja Euroopa Liidu liikmesriigiks valin Soome. Uurimustöö proovin üles ehitada igale lugejale arusaadaval kujul...

Teadustöö alused
180 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vahtra puuvõra lehtede suurus

Hüpotees Vahtra lehed on puuvõra eri osades erineva suurusega , kuna mõni puuvõra osa ei pruugi saada nii palju valgust kui teine ja mõnes osas võivad ka lehed nooremad olla. See võib olla tingitud ka sellest, et mõnda puuvõra osasse ei jõua nii palju vett kui teistesse. Uurimistulemused: Lehti uurides, sain teada, et nende suurus varieerub 65millimeetrist kuni 157millimeetrini. Järeldus: 50 lehe suurus varieerus päris palju, seetõttu järeldan, et lehed olid pärit erinevatest puuvõra osadest. Selle erinevuse tõttu võisid nad saada vähem valgust ja vett, mistõttu olid lehed erineva suurusega. Lehtede erinev suurus võis tulla ka sellest, et need olid pärit erineva vanusega okstelt. Kokkuvõte: Kuna puul on võrasid palju, mis on erineva vanusega ja seisundiga, siis nende okste lehtede suurus võib erineda....

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti väikejärved

Otepää kõrgustikul ja Karula kuplistikus on sama ala peale 25-30 järve. Rohkesti on järvi ka Saaremaa loodeosas Tagamõisa poolsaarel. Keskmiselt tuleb meil 100 ruutkilomeetri kohta 3 järve. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 274) Suurus ja sügavus Umbes 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3 hektari suurused ja umbes 30% 3 kuni 10 hektari suurused. 10 kuni 100 hektari suurusi järvi on alla 20% ning üle 100 hektari 3,6%. Eesti järved on enamasti madalad, 75% uuritud järvedest on sügavus alla 10 meetri. 15 meetri sügavusi ja sügavamaid on teada kõigest 46. Sügavamad järved paiknevad künkliku pinnamoega Kõrg- Eesti alal, kus eriti sügavad on orujärved ja moreenmaastiku glatsiokarstilised järved....

Keskkond
66 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Araabia meri

Meri asub India ookeani loodeosas. Lääneosas asub Adeni laht ja loodeosas Omaani laht. Asub Araabia ja Hindustani poolsaare vahel. Mere nimi Meri on saanud nime selle järgi, et ta asub Araabia poolsaare juures ning on ümbritsetud Araabia riikidega. Suurus Araabia mere suurus on umbes 3 862 000 km² Sügavus Mere suurim sügavus on 5200 meetrit. Vee soolsus Araabia meri on väga soolane meri. Mere soolsus on kuni 36,5 %. Vee temperatuur ja jääolud Araabia meri ei jäätu talvel, kuna talved on seal soojad ja puhuvad kirde mussoonid. Suvel mussooni suund muutub ja hakkavad puhuma edelatuuled, esineb palju paduvihmu ja ka torme. Temperatuur tõuseb augustis kuni 30 kraadini Vee liikumine Araabia meres pole pidevaid hoovusi...

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jaanimardikas

Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELUVIIS Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena ­ lutsiferiiniks kutsutava aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul paiknevates helenduselundites. Valgusreaktsiooni tekkeks vajavad jaanimardikad hapnikku, vett, lutsiferiini ja erilist, lutsiferaasiks kutsutavat ensüümi. Oma valguse kustutamiseks katkestab jaanimardikas hapniku juurdepääsu helenduselunditele. Keemiline reaktsioon on äärmiselt tõhu...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sõudikud - vesikirbud

· Sõudikul on oluline roll veekogu toiduahelas - nad paljunevad väga kiiresti ning on oluliseks toiduks suurematele loomadele. · Sõudikul on tilgakujuline keha, mis lõppeb hargiga. Hargi harud on kaetud harjastega. · Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste. · Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid. · Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga. · Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte. · Rohkelt võib sõudikuid märgata kaldapiirkonnas kasvavate taimede ümber. · Sõudikud on nõudlikud vee puhtuse suhtes, kui vees on palju orgaanilist kõdu, surevad nad kiiresti. (Crustacea) Vähilaadsetele i...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Introduction tallinnasse

It occupies a surface of 159.2 km2 in which 404,000 inhabitants live. It is situated on the northern coast of the country, on the banks of the Gulf of Finland, in north-western Estonia. Tallinn is the location of many institutions of higher education and science. As an important port for trade between Russia and Scandinavia, it became a target for the expansion of the Teutonic Knights and the Kingdom of Denmark. Historically, the city has been attacked, sacked, razed and pillaged on numerous occasions. Although extensively bombed by Soviet airforces during the latter stages of World War II, much of the medieval Old Town still retains its charm. Since independence, improving air and sea transport links with Western Europe and Estonia's accession to the European Union have made Tallinn easily accessible to tourists. SIGHTSEEING The main attractions are in the two old towns,...

Inglise keel
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Scotland

What is the capital of Scotland? The capital of Scotland is Edinburgh. 2. What is the population of Scotland? 2008 estimate is 5, 168, 500. 3. Why isn't S an independent country? Because it's part of the United Kingdom. 4. Did the Romans conquer Scotland? No, the Romans never conquered Scotland. 5. Why did they build Hadrian's wall? They built it to protect thei Empire south of the Scottish border. 6. When were S and England united? Why? Because there were many wars between them and in 1603 the Scottish kind James VI, became King of England and a century later they were united because of that. 7. Who's Robert Burns?' He's the national poet of Scotland. 8. When and how do Scottish celebrate Burns Night? (What do they do on that day?) They celebrate it on his birthday on the 25th of January every year. They have a...

Inglise keel
30 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Bakterite paljunemine, suurus, kuju ja ehitus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Siret Püi T11ME BAKTERID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Siret Püi Bakterid SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Bakterite suurus , kuju ja ehitus 3. Paljunemine 4. Kokkuvõte 2 Siret Püi Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui arhebakterid ehk arhed....

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tallinn

Es besetzt eine Oberfläche von 159.2 km2 in denen etwa 400 000Einwohner leben. Der größte See in Tallinn ist See Ülemiste (Abdeckungen 9.6 Kilometer ²). Es ist die Hauptquelle des Tallinns-Trinkwasser. See Harku ist der zweitgrösste See innerhalb der Ränder von Tallinn und sein Bereich ist 1.6 Kilometer ². Anders als viele anderen großen Städte ist der einzige bedeutende Fluss in Tallinn Pirita Fluss in Pirita. In Tallinn gibt es viele Sehenswürdigkeiten. Die Hauptanziehungskräfte sind in den zwei alten Städten (unterere Stadt und Toompea) die beide sind, die leicht zu Fuß erforscht werden. Östliche Bezirke um Pirita und Kadriorg sind auch wert das Besuchen und das estnische geöffnete Luft-Museum in der Rocca Al Mare, westlich von der Stadt, konserviert Aspekte der estnischen landwirtschaftlichen Kultur und der Architektur. Toompea - o...

Saksa keel
23 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Tähed

Tähed 2010 Mis on tähed tähtede mass on vähemalt kümnendik Päikese massist neil omadus ise valgust kiirgata nad on gaasilised taevakehad sisemuses leiab aset tuumasüntees (kergete aatomituumade liitumisel vabaneb energia kui tekkinud osakeste mass on väiksem kui algsete tuumade masside summa) koosnevad vesinikust tähed vilguvad Maa atmosfääri mõju tõttu Tekkimine tekivad tähtaine kokkutõmbumisel nad tekivad termotuumareaktsioon käigus termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Lähimad tähed Päikesesüsteemi-väline on lähim täht Proxima Centauri maale kõige lähim täht on Päike Päike tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat Pä...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Lühireferaat Sahara kõrbest

Sahara kõrb Kõrbe asend: Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Kõrbe suurus , ulatus: Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni, loodes Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks. Kõrbe pindala on 8 600 000 km² Kliimatingimused ja tekkepõhjused: Kunagi oli praegune kõrb viljakas ja roheline. Viljakas ala muutus kõrbeks 12 000 aastat tagasi toimunud kliimamuutuse tagajärjel, mille põhjustas Maa liikumistrajektooril tekkinud kõrvalekalle...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Merkuuri lühitutvustus

· Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, tänu oma kiirele liikumisele taevas. · Merkuuril ei ole kaaslasi. · Merkuuri minimaalne kaugus Maast on 82 gigameetrit. Pöörlemine · Merkuuri pöörlemisperiood 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. · Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). · Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. · Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on t...

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl)...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Füüsika mõisted

Gravitatsioonijõud - avaldub kehade vastastikuse tõmbumisena. Selle jõu kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Elastsusjõud - keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha deformeerib. Keha kaal - vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon....

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Normaaljaotus

Normaaljaotus 2012/2013 Märten Karm Pidev juhuslik suurus · Seni vaatlesime diskreetseid juhuslikke suuruseid, s.t nende võimalikud väärtused paiknesid eraldi (täringu silmade arv) · Juhuslik suurus on pidev, kui ta võib saavutada kõikvõimalikke väärtusi (mõistlikust vahemikust) · Näiteks vastsündinud laste kaal on pidev juhuslik suurus Normaaljaotuse teke · Looduses tekkivad tunnused jaotuvad sageli normaaljaotuse järgi · Palju on objekte, mille väärtus on keskmisele lähedal, vähe objekte, mis keskmisest väga erinevad · Normaaljaotusega on näiteks ­ Inimeste pikkus ja kaal ­ Inimeste pea ümbermõõt ­... Normaaljaotuse graafik e Gaussi kõver Esinemise tõenäosus Tunnuse suurus Normaaljaotuse omadusi 1...

Matemaatika
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Potensiaalide vahe ja selle ühik

Potensiaalide vahe ja selle ühik Potensiaalide vahet nimetame pingeks. Pinge on skalaarne suurus ja ta iseloomustab elektrostaatilist välja energeetiliselt ja seda arvutatakse valemiga : Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on 1V kui laengu 1 Culoni ümberpaigutamisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J....

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kreeka

Kreeka tundub mulle väga ilus riik olevat. Ma arvan, et läbi selle referaadi saan palju teada Kreeka riigi kohta. Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Iseseisev töö EV III aasta füüsikas on lõimitud lõpueksamiga

Üldand sünnipä sünniku sünniaasta med ev u Nimi 0 5 0 2 1 9 9 5 Õppegrupp A B C D E F G H 1. Pane kirja erinevaid (vähemalt 5) erialas kasutatavad parameetrid, mida saad mõõta (suurus, tähis, ühikud) - kuni 5 punkti Parameeter Mõõtmis- Tähis Ühik Kuidas saad seda tulevases töös vahend kasutada? Temperatuur Termomeeter T C Ruumi temperatuur Pikkus Mõõdulint l M Seina pikkus Laius Mõõdulint b M Lae laius Kõrgus Mõõdulint h M Ukse pikkus Pinge voltmeeter U V Mõõda...

Füüsika
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun