Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seenuitmaterjali, ohtlikumad, tõugud, majaseened, tselluloos, ligniin, vigadeks, vastuvõtlik, bakterid, kahjurid, lühikese, naturaalne, maltspuit, toimivad, lülipuitoste, kooreürask, tooresuus, toonesepp, elliptilised, ehitamisel, ehitustavauidukahjurite, arenemist, teisalt, ostes, koorega, riskida, kahjureid, katmata, kasvamise, sobivaimseente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et
..............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................11 GALERII...................................................................................................... .......12 Sissejuhatus Lisaks puidu keemilisele kahjustusele (keskkonna mõjud ), toimub ka puidu bioloogiline lagunemine. Puidu bioloogilist lagunemist põhjustavad mikroorganismid nagu bakterid ja seened ning putkad. Seened: Mädanikuseente kahjustused tekivad kahes etapis: Esimeses etapis tükelduvad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos. Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus. Huvitav on see, et soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav
värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked. Soodsates tingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kerkesti häviv tooraine. Kahjustusi saab ära hoida kui ollakse teadlik, millistes bioloogilistes ja klimaatilistes oluses need tekivad. Puidu koostisosad lühustuvad lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks, mis on toitaineks paljudele seentele ja putukatele. Puidu bioloogilised kahjustajad on bakterid, seened ja putukad. 3 1. Puidu rikked Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Kõrgekvaliteediliste metsamaterjalide kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad (terved ja värvunud oksad). Oksad rikuvad puidu ehituse ühtsust. Oksad
sõeljaks. Puidu kiud on pehmed, ei pudene. Valgemädanik kihistab puitu mööda aastarõngaid, hilisemates arengujärkudes, lõhustudes kergesti sõrmede vahel murduvateks kiududeks. Pruunmädanik lagundab puitu ühtlaselt. Puit lõheneb risti- ja pikikiudu, laguneb kuubikuteks ja on kergesti sõrmede vahel pulbriks hõõrutav. Seenefermentide toimel puidus olevate ainete oksüdeerumine ja hüdrolüüs on kirju- ja valge- mädaniku põhjuseks, mille tulemusena lagunduvad tselluloos ja ligniin. Nende kahe oma- vaheline suhe võib muutuda olenevalt seeneliigist ja mädanemisstaadiumist. Selle tunnuseks mõningal määral võib olla värvus ja kõva- ning pehmemädaniku struktuur. Valge värvus ja kiulisus näitavad tselluloosi vähest lagundumist. Kollane värvus ja nõrgemalt avalduv kiulisus näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin. Pruunmädaniku korral alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle täieliku lagundumiseni
jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane. Puidu elektrilised omadused Kuivas käike,enne lõppstaadiumi nukkub.Muna nuku ja valmiku staadium kestab olekus (niiskus 0..5%) on puit hea isolaator . Niiskuse suurenedes tõuseb harilikult igas faasis mõni nädal.Kahjustuse järgi jaot 3 gruppi: putukad ja puidu elektrijuhtivus. Õhukuiv puit (ca15%) on pooljuht. Kiuseina tõugud,kes tuuakse metsast hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane küllastuspunktis ja sellest niiskemas olukorras juhib puit elektrit. *Saveskites või laoplatsides seivat puitu kahjustavad putukad, näitesks Elektritakistus. Ristikiudu kulgevale voolul ja tangentsiaalsel voolusuunal on sinisikk ja hääletu toonesepp* Ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, erinevad takistused. Teine esimesest poole väiksem
arenguks on 20 -35 kraadi. Alla 0 seente areng peatub ja üle 60 kraadi juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhappnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagynevad 3 rühmaks: · Metsaseened(kasvavad puudel). · Laoseened(puidukuivamise perioodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinuimad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. · Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võob muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. Putukakahjustused nõrgestavad puidu ja rikuvad selle väljmust. · Levinuimad puidu kahjurid on kooreüraskid(elab toores puus vahetult koore all), toonesepp(kuivas puidus), laevaoherdi(vees). · Putukad kannavad... · Puidukaitseks ilmastikutingimuste, ja kahjurite ja eoskahjustuste eest , samuti aga
> Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) > Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus > Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad > Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead > Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas.
Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks ja toitumiseks vajalik glükoos koos veega, e toormahlast keemilise protsessi tulemusena saadud toitemahl, juhitakse mööda koorealust kihti e niint tagasi alla , kus seda säsikiirte abil ka kõikjale puidusisekihtidesse trantsporditakse. Protsesside käigus saab toitemahlas sisalduvast glükoosist molekulide ühinemise teel vastavalt vajadusele tärklis, tselluloos või teised polüsahhariidi. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
1. Ühest ja samast puiduliigist puude omadused sõltuvad kasvamistingimustest. 2. Puit ei ole ühesugune materjal,omadused sõltuvad materjali erinevad suunad- otselõige,tangensiaallõige,radiaallõige. 3. Puit on hugroskopne materjal.see tähendab imeb õhust niiskust või annab selle ära (0- 30%)ulatuses 4. Niiskusemuttumisega kaasneb ka puittetailile mõõtmete ja kuju,muutumine ning lõhenemine. 5. Mädanemise ohtlikkus:seenhaigused ja bakterid 6. Tuleohtlikus puidul võib isesüttimine alates 280 C . puiduehitus kasvava puuosa: kasvav puu koosneb kroonist ehk võrast: · Lehed · Okkad · Oksad Lehtedes toimub puu elutegevus,see keeruline protsess kannab nime fotosüntees.Selle protsessi käigus toodab leheroheline ehk klorifüll valguse abil toormahladest ja süsinikust toitaineid,süsinik saadakse õhust,võetava süsihappegaasi lagundamisel süsinikuks ja
järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis- liikidele: · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. 2.3 Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel.
Üraskid- tõukude arenemine toimub koore all. Nad tekitavad pinna rikkeid, sest nende toiduks on koore alune mähk. Tõugu tekitatud muster väga huvitav, kasutatakse ka kunstilisel eesmärgil. Ürask valib paljunemiseks maha langenud puud, seega tuleb langetamisel kiiresti puud koristada Langenud puu leidnud üraskid, levivad kiirest toiduvarude lõpedes ümbruskonna kasvavate puude koore alusesse. Sügavpuidu rikkeid põhjustavad peamiselt puukoi, tooneseppa, siku tõugud ja nad ise: Puukoi- vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 1 mm ja alla (kasutatakse ka kunstilises kujunduses tehislikult vana ilme andmiseks). Toonesepp- vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 2-3 mm. Puidusikk- vastse uuristatud käik ovaalne ja laius 4-9 mm. Tema puidu söömist on kuulda. Majja võib satuda metsast toodud puiduga. Kui neid satub mingil moel majja palju, võivad nad vähese ajaga hävitada hoone puitkonstruktsioone (seda võib kahjustada ka koi).
• Järgneb primaarseinast koosneva raku kasv pikkuses ja läbimõõdus kuni antud rakutüübi iseloomulike mõõtmeteni. • Primaarkihi paksus selle kasvuprotsessi jooksul praktiliselt ei suurene. • Rakuseina paksus hakkab suurenema kui rakk on oma sihtmõõtmed saavutanud. • Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekun- daarkiht S1-S3 • Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. • Tugirakkude seinapaksus ületab tunduvalt põhiliselt säilitusfunktsiooni täitvate parenhüümrakkude seinapaksuse. • Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. • Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas.
allapoole kulgevad toitemahlad tüvesse ja juurtese (korp ja niin moodustavad puukoore); Mähk e kambrium on koore alune kiht; Puit mähiosaga piiratud tüveosa, mille moodustavad aastarüngad; Säsi e puusüda on aastarõngaste tsentriosa, mis koosneb nõrkadest, sageli pooleldi lagunenud rakkudest. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest, kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on
1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu. 5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine 1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest. 2)Lõhed(praod)-jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi-(radiaalsed) või ringlõhed.
seente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et
..10 N/mm2. · Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead · Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri javälimust või raskendavad töötlemist. · Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi- (radiaalsed) või ringlõhed. · Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal.
õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: · metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, · laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku),
Kordamine: 1. Nimeta peamised puidu lõiked. 2. Mis võib olla laudade kõverdumise põhjuseks? 3. Millest oleneb puidu tekstuur? 4. Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige rohkem? 5. Mis suunas kahaneb kuivamisel puit kõige vähem? 6. Kuidas jaotatakse puitu niiskuse alusel? 31 3.5. Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähteid, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad puidu struktuuri ja välimust, raskendavad töötlemist. Praod. Praod jagunevad puidus välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Vaata joonist 3.5.1. Joonis 3.5.1. Puidu pragude tüübid: a – välispraod, b – radiaalsed sisepraod, c – ringpraod
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
aega ja üsna suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väiksesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Sageli esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Tugevalt mõjutab külmade tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja seega
koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik süsinikku toitumiseks ja hapnikku hingamiseks. seenhaigustele. mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade Süsinik (C) ongi atmosfääris leiduvatest Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid elementidest puude kasvu seisukohalt kõige omakorda sekundaarsed kahjurid. (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.). olulisem, kuna moodustab umbes 50% puittaimede Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile 2) mesofüüdid -kasvavad parasniisketel kuivkaalust. Metsad on ühed olulisemad CO2 Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset siduvad maismaa ökosüsteemid.
aega ja üsna suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja
või raskendavad töötlemist. Praod puidus välimised (kõige levinumad) ja sisemised. Oksad rikuvad struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened jagunevad komeks: 1)metsaseened 2) laoseened 3)majaseened Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik. 6. Puidu kaitse mädanemise vastu kaks võimalust: 1) konstruktiivsed võtted eesmärk on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaista niiskumise eest, tehes need tuulutatavaks 2)keemilised võtted töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega)
annaabi.ee 
