aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 1888. aastal alustas Jakob Hurt suurt kogumisaktsiooni, mis kujunes üldrahvalikuks ürituseks (üle 1400 koguja pea kõikjalt Eestist ja eesti asundusist Venemaal). J. Hurda vanavarakogu. on hoiul ERA-s. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses. Soomlaste abiga algas töö rahvaluulekogude publitseerimisel, üksteise järel ilmusid trükist mitmed uurimused. Jakob Hurt suri Peterburis ja maeti tohutu rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule Lydia Koidula on lausunud kuldsed sõnad : "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama." Kuldsed sõand kuldse mehe kohta. http://www.eestigiid
organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas · Posner, M. I. (1993, October 29). Seeing the mind. Science, 262, 673-674. Ilma autorita artikkel ajalehes · New drug appears to sharply cut risk of death from heart failure. (1993, July 15). The Washington Post, p. A12.
maailma ühele kõige esinduslikumele rahvaluulekogule ja aitas ühtlasi säilitada rahva usku ja eneseväärikust venestuspoliitika raskeimal surveperioodil. 1890. aastate alguses üritas Jakob vabaneda kirikuõpetaja ametist ja saada riiklikku toetust oma rahvaluulekogude trükkimiseks. Paraku ei õnnestunud tal ei see ega teine. Venelased pidasid teda saksameelseks ja sakslased eestimeelseks. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses. Soomlaste abiga algas töö rahvaluulekogude publitseerimisel, üksteise järel ilmusid trükist mitmed uurimused ja "Setukeste laulud". Jakob sekkus ka kodumaal toimuvasse. Tema viimaseks avalikuks esinemiseks jäi kõne "Vanemuise" uue seltsimaja avamisel Tartus suvel 1906. Jakob Hurt suri Peterburis ja maeti tohutu rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. Tsitaat: "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab."
moodul, mille soovite tõsta nimekirjas viimaseks, kursuse nime peale. Eraldi järjekorra ümber struktureerimise võimalusi programm ei paku ainult sikutage moodul kursuse nimele ja see liigub nimekirjas viimaseks. Mooduli publitseerimine Valminud mooduleid on võimalik publitseerida CD-le (sobib ka veebis publitseerimiseks) ja vastavalt standardile (SCORM 1.2 ja 2004) ning AICC. Publitseerimiseks valige menüüst File korraldus Publish Course. Esmakordsel publitseerimisel küsitakse teie käest kursuse ja mooduli unikaalset nime ja kirjeldust, mida hiljem kasutatakse õpikeskkonnas kursusel nt hinnete tabelis. Samuti tuleb valida publitseerimise formaat ning määrata nimi ja kaust, kuhu publitseeritavad failid salvestatakse. Kui te valisite publitseerimiseks SCORM formaadi, siis pakitakse kõik failid kokku ja te leiate märgitud kaustast zip-faili, mille saate eksportida õpikeskkonda. Ärge seda ise enne lahti pakkige. Jõudu oma kursuse loomisel
Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest; Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust; Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet. 13. Nimeta Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? 16. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Kolm geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet: 1. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; 2. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; 3
+ K. J. Peterson ja Fahelmann 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 7 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 8 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? ..................................................................... ....... 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 9 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused
12. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? Erinevate maade rahvaste rahvalaulude kogumine (Sai neid Hupelilt kes sai pastoritelt). 13. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused, eesti regivärss, rahvapärimus 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt esitas palveid koguda murdekeelt, rahvaluulet, koostas küsitluskavasid rahvausundi ja kommete kogumiseks. Sai umbes 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid, mis köideti topograafilise printsiibi alusel. ''Eestirahva ajaraamat'' (1876) on viieosaline ajaraamat. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes? Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui
arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. hiiumuistendid, rändavad järved, porkuni preili motiiv, koit ja hämarik 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. J.Hurt oli tegev kalendrikirjanduse väljaandja ning ajakirjanikuna. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. Hurt rahvaluule publitseerijana: „Eestirahva ajaraamat“ – viie-osaline ajaraamatu idee
Puuduliku loogilise sidususe asemel kehtib rahvalaulud looduse seadus selle spontaansuses ja elamuslikkuses Herder tõi eesti rahvalaulu maailmakirjandusse, esitas seda kui tõsiseltvõetavat kultuurilist pärandit. 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused Eesti regivärss Rahvapärimus 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17
ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.) Kristjan Jaak Petersoni teos ,,Finnische Mythologie" (1821) Soome mütoloogiast; see on kommenteeritud ja tõlgitud versioon 1789. aasta teosest ,,Mythologia Fennica". Fr. R. Kreutzwaldi teos ,,Kalevipoeg" (1857-1861), ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1866). Tegeles muistenditega; 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Nimeta tema olulisemaid rahvaluule kogumise üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju. Ta oli rahvusliku liikumise eestvedaja, pani aluse teaduslikule süstemaatilisele rahvaluule kogumisele ja kirjastamisele. Avaldas lehes kuulutusi, ärgitas inimesi talle rahvaluulet saatma, et ta seda koguda saaks. ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (1888). See sisaldas esimest palvet koguda murdekeelt, teine palve koguda rahvaluulet ja peale
Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid, samuti Vanemuine. Väga palju kasutati rändava järve motiivi. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Oli rahvusliku liikumise eestvedaja. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Tema rahvaluulekogud on kõige suuremad, kogus ise ja kutsus üles ärksamaid hingi koguma, üleskutsed jõudsid rahvani, kaastöölisi oli u 1400. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Rahvaluule oli tema arvates kui üks suur ja elav ajaraamat (folkloori tähendus ajaloo kontekstis). 19
tähena enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma. - Jutt kurikuulsast pankurist, kes võrgutab tütarlapsi ja jätab nad siis maha häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade. Lisaks eesti muistendid baltisaksa luules ( hiiumuistendid-näiteks Suurest Tõllust, Faehlmanni müüdid-Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, hariduse seisukohalt (silmaring, pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse.
süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3. Rändavate järvede motiiv ja/või süzee 14.4. Faehlmanni müüdid (nt ,,Koit ja hämarik", ,,Vanemuise laul" 14.5. Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt ,,Porkuni preili", ,,Rõugutaja", ,,Paigast läinud järveke") 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt oli kogunud rahvaluulet väga innukalt. Ta alustas kogumist 1860.a. Alguses tegutses ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina, hiljem kogus rahvaluulet iseseisvalt. Aastast 1871 avaldas ta ajalehtedes 11 juhendustega üleskutset. Hurda kogutud rahvaluule on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Praegu on ERAs suur Jakob Hurda kogu. 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetes?
süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3. Rändavate järvede motiiv ja/või süzee 14.4. Faehlmanni müüdid (nt ,,Koit ja hämarik", ,,Vanemuise laul" 14.5. Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt ,,Porkuni preili", ,,Rõugutaja", ,,Paigast läinud järveke") 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt oli kogunud rahvaluulet väga innukalt. Ta alustas kogumist 1860.a. Alguses tegutses ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina, hiljem kogus rahvaluulet iseseisvalt. Aastast 1871 avaldas ta ajalehtedes 11 juhendustega üleskutset. Hurda kogutud rahvaluule on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Praegu on ERAs suur Jakob Hurda kogu. 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetes?
vastuseks avaldas Jean Mabillon teose ,De re diplomatica', milles ta seletas, kuidas määrata dokumentide autentsust ja päritolu. Saksamaal hakati ajalugu uurima pärast Napoleoni sõdu, loodi Saksa Vanema Ajaloo Selts - MGH (Monumenta Germaniae Historica) seerias avaldati keskaegseid dokumente. Nende keskus asus Münchenis ning lisaks allikatele publitseeriti kirju ning traktaate. MGH juurutatud tähtsamad seisukohad teaduslikus allikapublikatsioonis: · Publitseerimisel peab säilitama dokumendi terviklikkuse · Publitseerimisel tuleb tugineda kogu olemasolevale käsikirjalisele pärandile (originaali puudumisel ja ka olemasolul arvestada kõiki koopiaid) · Publikatsiooni lahutamatuks osaks on kommentaarid ja viited Baltisaksa väljaanded 19.sajandil: · Monumentae Livoniae Antiquae (Napiersky, Paucker); 5 köidet, vanemad kroonikad; 1835 47 · Scriptorus Rerum Livonicarum (Napiersky); balti ajaloo allikad; Hendriku
(1894-1896). Sankt- Peterburg, lehed 345, 446, 544, 545, 644, 743, 744, 844, 846. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S. Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid. Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 8.6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja
Ajaloolasel on allikaid soovitatav lugeda algkeeles, sest parimgi tõlge ei asenda originaali, tõlkimine on allika esmane töötlemine ja teksti tõlgendamine, selle mõtte avamine ja sõnadele sisu andmine. Ka keel ise on pidevas muutumises. Erinevusi on võib näha Liivimaa Henriku kroonika või Balthasar Russowi kroonika erinevate autorite eestindustes.24 Dokumentide tõlkimine ja tõlgendamine eeldab kultuuriruumi tundmist, selle puudumisel on vead kerged tulema. Dokumentide publitseerimisel on omad reeglid,25 millest küll alati väga rangelt kinni ei peeta. Väljajätted, juurdekirjutused ja parandused tuleb tekstis ära märkida. Reeglina esitatakse dokumendid originaali sõnastuses. Parandatakse ilmsed kirjavead ja mõtte selgemaks väljatoomiseks pannakse kirjavahemärke. Täiesti lubamatu on akadeemilistes väljaannetes algteksti suvaline muutmine, tänapäevastamine ja ümbertegemine parema loetavuse huvides. 21 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121
kantselei direktor, luuletaja ja Tartu kirjanduselu edendaja karl von Borg (1794– 1848) ja see kannab pealkirja „Junker Heins. Zum Theil nach einer Ehstnischen Volkssage”. Jutt on kurikuulsast junkur Heinsist, kes võrgutas tütarlapsi ja jättis nad siis maha häbisse. kui kurat teda pattude pärast endaga kaasa viia tahab, tõmbab ta ka kuradil naha üle kõrvade. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. •I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; • Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; • Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u. 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid (vt Kivike); • Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel; 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
protseduur autoritele, kes soovivad saadud kriitikale vastu vaielda; käsikirjade hindajaid peaks olema rohkem; otsused võiksid tulla kiiremini ning võiks olla selged eeskirjad käsikirjade autorite kaitseks. Lisaks on tehtud ettepanekuid, et käsikirjade autorid võiksid ka oma originaal andmestikud mingiks ajaperioodiks (nt 5 aastat) avalikuks teha, seega oleks võimalik andmeid ja järeldusi kontrollida. Veel teemasid uuringute publitseerimisel Artikli autorite nimekiri Arvestades, et ligi 80% artiklitest lükatakse ajakirjade poolt tagasi on avaldatud saamine üks professionaalse staatuse olulisemaid näitajaid, mis võib isegi määrata erialase tuleviku. Kahjuks tähendab see, et uurimuste kvantiteet saab kvaliteedist olulisemaks. Näiteks üritavad mõned teadlased sama artiklit mitmes erinevas ajakirjas avaldada, et seeläbi oma CV-d täiendada. Kuigi paljud erialastandardid ja ajakirjade avaldamisreeglid keelavad selgelt
motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. • Regilaulud (nt “Salme laul”, “Uppunud vend”, “Tütarde tapja”) • Hiiumuistendid • Rändava järve muistendi motiivid ja/või süžee • Faehlmanni müüdid (nt “Koit ja hämarik”, “Vanemuise laul”) • Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt “Porkuni preili”, “Rõugutaja”, “Paigast läinud järveke”) 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Nimeta tema olulisemaid rahvaluule kogumise üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju. J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; • “Mis lugu rahva mälestustest pidada” (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine • “Eestirahva ajaraamat” (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13);
Fennica" (1789); Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882): Eesti kirjanik, kes lõi Eesti rahvaluulele toetudes oma kunstmütoloogia eeposes ,,Kalevipoeg" (1857- 1861). Saksakeelsed artiklid ajakirjas "Das Inland" (1836-1863), eestikeelsed kirjutised väljaandes "Sipelgas" (1843, 1861), koostöös A. H. Neusiga kogumik "Mythische und magische Lieder der Ehsten" (1854), "Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1866). 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Nimeta tema olulisemaid rahvaluule kogumise üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju. Ta tegi üleskutseid rahvale, et folkloori jäädvustada ja avaldas rohkelt kogutud materjale (mille oli ennem iseseisvalt läbi töödelnud, eraldanud hea halvast), millega pani aluse rahvaluule väljaandmisele ja teaduslikule kirjastamisele. Pani aluse ka kaastööliste võrgule (enamasti üliõpilased), kes temaga folkloori kogusid ja andis neile tagasisidet. J
Arhivaarid tegutsevad vastavalt üldiselt heakskiidetud põhimõtetele ja tavadele. Arhivaarid täidavad oma kohustusi ja ülesandeid aktiivsete ja poolaktiivsete arhivaalide (kaasa arvatud elektroonilised ja multimeedia arhivaalid) loomisel, säilitamisel ja eraldamisel, arhivaalide valikul ja kogumisel, nende hoole all olevate arhiivide kaitsmisel, säilitamisel ja konserveerimisel ning dokumentide korrastamisel, kirjeldamisel, publitseerimisel ja kättesaadavaks tegemisel vastavalt arhiivinduse põhiprintsiipidele. Arhivaarid hindavad arhivaale erapooletult ning tuginevad otsuste langetamisel põhjalikele teadmistele oma asutuse administratiivsete nõuete ja kogumispoliitika kohta. Nad korrastavad ja kirjeldavad säilitamiseks valitud arhivaale vastavalt arhiivinduse põhiprintsiipidele (provenientsiprintsiibile ja algse korra austamise printsiibile) ja kehtivatele standarditele nii kiiresti, kui nende ressursid võimaldavad
(1894-1896). Sankt-Peterburg, lehed 3-45, 4-46, 5-44, 5-45, 6-44, 7-43, 7-44, 8-44, 8-46. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad: F. Puksoo kiri A. Sibulale 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad: Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (1980-1990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S.Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid: Zuckerman, M., Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real
kogumise ja publitseerimise. Karl Schirren 1826-1910 - tuntud tema ja Samaarini vaidluse tõttu. Avaldas Saksamaal vastuse härra Samaarinile raamatu näol. Tema kirjanduslik pärand pole ulatuslik, aga ta kujundanud Vene kriitilist ajaloo vaadet baltisakslaste hulgast. Väga põhjalik. Schieren? - Vene ajaloo spetsialist. Oli saksa keisri õpetaja ja sõber. Arbusov vanem - venestunud tatari päritolu, kasvas üles baltisaksa perekonnas. Jätkas Bunge tööd allikate publitseerimisel. Tema poeg Abusov noorem, kes on siiamaani ületamatu Läti Henriku kroonika uurimusel. Uuris ka reformatsiooni. Paul Johansen - Taani päritolu, kasvas üles saksa keelsena, 1901-1965. Enn Tarvel on rõhutanud, et kui peaks nimetama suurima balti ajaloolase, siis see oleks tema. Õppis Leipzigis ajalugu, kaitsest lõputöö eesti talurahva ajaloost. Tema avastas Eesti elanikkonna keskaegsetes linnades. Kogus selle teema kohta hulga materjale, mis ta Saksamaale kaasa võttis
annaabi.ee 
